Júma - qasiyetti hәm berekeli kýn. Búl turaly Parasat padishasy (s.a.u) hadiys-sharifterining birinde: «Kitap iyeleri ózderinen bizdi tómen sanaghanmen, qiyamet kýni bizding mereyimiz ýstem bolady. Sebebi, bizden búryn olargha Kitap berildi.  Alla Taghala olargha Júma kýnin paryz etkenmen, olar adasyp basqa kýnderge qúrmet kórsetti. Bizge, Tәnir Taghala osy kýni tura joldy kórsetti. Osy sebepten de (adasqandyqtan), olar artta qalyp qoydy. Yahudiylerding ghibadat kýni erteng (senbi), al nasaralardyng qúlshylyq kýni birsýkýni (jeksenbi)» - deydi.

Haq Elshisi kelesi bir ónegesinde: «Adam ata osy kýni jaratyldy. Osy kýni újmaqtan jerge jiberildi. Osy kýni tәubasy qabyl etildi. Osy kýni jantәsilim etti. Qiyamet-qayym osy kýni bolady. Adam men Jynnan basqa eshqanday jaratylghan tirshilik iyesi joq. Tang agharghannan kesh batqansha, búl kýni qiyamet-qayym bolmasyn-shy dep qúlaqtar týrilmesin. Osy kýni sonday bir uaqyt bar bir músylman ol uaqytta namaz qylyp Jabbar Haqqa dúgha etken bolsa, Úly Jaratushy sózsiz onyng tilegin qabyl bolady» dep, qútty kýnning qasiyetin pash etedi.

Taghy bir tәmsilinde: «Júma kýni sonday bir uaqyt bar, ol uaqytta músylman adam túryp namaz qylyp, Tәnirden bir nәrseni tilegen bolsa, Qúday Taghala mindetti týrde onyng dúghasyn qabyl etedi» dep Júma kýnning syrly qúpiyasyn aghynan jaryla jetkizgen.

Júma - qasiyetti hәm berekeli kýn. Búl turaly Parasat padishasy (s.a.u) hadiys-sharifterining birinde: «Kitap iyeleri ózderinen bizdi tómen sanaghanmen, qiyamet kýni bizding mereyimiz ýstem bolady. Sebebi, bizden búryn olargha Kitap berildi.  Alla Taghala olargha Júma kýnin paryz etkenmen, olar adasyp basqa kýnderge qúrmet kórsetti. Bizge, Tәnir Taghala osy kýni tura joldy kórsetti. Osy sebepten de (adasqandyqtan), olar artta qalyp qoydy. Yahudiylerding ghibadat kýni erteng (senbi), al nasaralardyng qúlshylyq kýni birsýkýni (jeksenbi)» - deydi.

Haq Elshisi kelesi bir ónegesinde: «Adam ata osy kýni jaratyldy. Osy kýni újmaqtan jerge jiberildi. Osy kýni tәubasy qabyl etildi. Osy kýni jantәsilim etti. Qiyamet-qayym osy kýni bolady. Adam men Jynnan basqa eshqanday jaratylghan tirshilik iyesi joq. Tang agharghannan kesh batqansha, búl kýni qiyamet-qayym bolmasyn-shy dep qúlaqtar týrilmesin. Osy kýni sonday bir uaqyt bar bir músylman ol uaqytta namaz qylyp Jabbar Haqqa dúgha etken bolsa, Úly Jaratushy sózsiz onyng tilegin qabyl bolady» dep, qútty kýnning qasiyetin pash etedi.

Taghy bir tәmsilinde: «Júma kýni sonday bir uaqyt bar, ol uaqytta músylman adam túryp namaz qylyp, Tәnirden bir nәrseni tilegen bolsa, Qúday Taghala mindetti týrde onyng dúghasyn qabyl etedi» dep Júma kýnning syrly qúpiyasyn aghynan jaryla jetkizgen.

Músylman ghúlamalarynan: «Júma aptanyn, Ramazan jyldyn, Hajylyq adam ómirining ólshemi» degen qanatty sóz qalghan. IYir bútaq, auzy uәli ghúlamalardyng búlay deuining sebebi, Júma namazyn oqyghan músylman apta boyy kónili sergek bolyp, ózin baqytty sezinedi. Árbir aptada Júma namazyn erekshe yjdaghatpen oqyghan músylman býkil ómirin ruhany shuaqty ete alady. Ramazandy da tiyisinshe baghalay bilgen adam, jyl boyy ózin quanyshty sezine alady. Ál-auqaty joghary bolghan bir músylman hajylyq jasap, qadirin sezingen bolsa, japyraghy tógilgen kýzgi aghashtay kýnәlarynan arylyp, pәk kýige týse alady.

Sonday-aq, ghúlamalardyn: «Júma kýngi dúgha qabyl bolghan uaqyt Ramazan aiyndaghy Qadir týni sekildi» degen naqyl sózi de bar. Sebebi, jogharyda aitylghan hadiys-sharifterge qaraghanda, Qadyr keshinde Alla Taghalagha jasalghan dúgha-tilekting qabyl bolatyndyghy sekildi, Júma kýni de belgili-bir uaqytta Haq Taghalagha jasalghan dúgha-tilek qabyl bolady.

Naghynda, Júma kýni boy dәret alyp, tisti marjanday etip tazalap, iyis su jaghyp, múntazday taza kiyim kiyip, jýzimiz bal-búl janyp, jymiyp jýru sýnnet sanalady. Óitkeni, Múhammed (s.a.u) Mәdina tónireginen tozghan kiyim kiyip, qolansa jaghymsyz iyispen Júma namazyna kelgen músylmangha: «Eng bolmasa búl kýni jaqsylap juynyp, tazalanyp keliniz» dep eskertu jasaghan. Júma kýni tek syrtqy pishindi tap-túinaqtay taza etip qana qoymay, ishki jan-ýniyeni de kýnәlardan tazartqany jón. Haq Elshisi (s.a.u) «Júma namazyn oqu ýshin dәret alyp, meshitke baryp, ynty-shyntymen qútpany tyndap, namazyn oqyghan mýminning eki Júma arasyndaghy kýnәlarynyng barlyghy keshireletinin» sýiinshilegeni.

Parasat padishasy (s.a.u)-nyng Júma kýni turaly aitqan ósiyetteri boyynsha, mýmin búl kýnning ruhany demin jútyp, tәuba jasap, kónili qanaghattanghansha Haqqa dúgha-tilek jasauy shart. Qúran oqyp, maghynasyn tereng týsinuge mәn beru tiyis. Haq Elshisine (s.a.u)-salauat keltirip, madaq aituy kerek. Dúgha-tilektin, istiyghfar men tәubening qabyl boluynan ýmittenip, ishtey kónili qanaghat tauyp, Júma namazyn shyn niyetimen oqyp, ruhyn kir-qoqystan tazartyp, appaq-aydyn jýrekpen meshitting bosaghasynan shyghuy qajet. Búnday ruhany kónil-kýy ómirdegi әrtýrli shyrghalanmen kýreste adamgha zor ruhany kýsh beretini talassyz aqiqat.

Júma kýnderi Alla Elshisi (s.a.u) tang erteng «Sәjde» jәne «Insan» sýresin oqyghan. Sebebi, búl sýreler Júma kýngi ilahy oqighalardy týgel qamty alady. Búl sýrelerdi oqyghan kezde Adam payghambardyng jaratyluy, aqyrettegi ómir, adamdardyng o dýniyede qayta tirilui sekildi Júma kýngi bolghan jәne bolatyn jәitter eske alynyp, adamda bir ruhany silkinis payda bolady. «Sәjde» sýresinde Úly Jaratushy Qúran-Kәrimning adam balasy ýshin týskendigin bayandap, kókter men jerding qalay jaratylghandyghyn, sonday-aq, «Odan basqa dosynyz jәne shapaghatshynyz joq, týsinbeysiz be?» deydi. Adam balasynyng jaratylysyna toqtala kelip «Sizge qúlaqtar, kózder, jýrekter berildi. Olay bolsa nege az shýkir etesiz?» dep, adamdardy óz-ózin tanugha shaqyrady. Úly Jaratushynynyng adam balasyn jaratyp, o dýniyede qayta tiriltetinin teriske shygharushylardyng bar ekendigin aita kelip, búnday adamdardyng o dýniyede búl isine púshayman bolatyndyghyn: «Kýnәharlar, Rabbymyzdyng qúzyrynda bastary  iyilip, Rabbymyz, kórdik, tyndadyq, endi bizdi qayta búl dýniyege jiber, iygi is isteyin; turasy naqty endi sendik, degen kezde kórsen» dep say-sýiekti syrqyrata jetkizedi.

Al, qarsy taraptaghy mýminder bolsa, Alla Taghalanyng ayattaryna senip, olargha ýgit-nasihat aitylghanda, sózge kelmesten sәjdege jyghylady. Úly Jaratushygha madaq aityp, shýkirshilik jasaydy. Kýdik pen ýmit ishinde Tәnir Taghalagha jalbarynady. Ózderine berilgen ryzyq-nesibeni Haq jolynda júmsaydy. Búnyng qarymtasyna olargha týgesilmeytin nyghmetter beriledi. Óitkeni, Jabbar Haqtyng jomarttyghyna shek keltirgender bir jerde eshqashan bas biriktire almaydy. Sóz joq, iman keltirgender tiyisinshe amal etkenine qaray, aqyret kýni jany jannatta shalqyp, ruhy tynyshtyq tabady. Haq jolynan  auytqyghandar bolsa, tamúqtyng otynda janyp, auyr azap shegedi. Búl turaly «Sәjde» sýresinde: «Eng zalym adamdar, Allanyng ayaty oqylghanda, teris ainalghandar bolyp tabylady» dep bayandalady. 

«Sәjde» sýresinde Úly Jaratushy teris ainalghandargha: «Búlardan búryn qanshama nәsilderdi joq ettik. Búlardyng olardyng júrttarynda jýrip jýrgendigi búlargha jol kórsetpey me? Rasynda múnda ghibrattar bar. Sonda da tyndamay ma? Olar kórmey me? Ras sudy shól jerge aparamyz da ol arqyly maldary әri ózderi jeytin ónim shygharamyz. Olar sonda da kórmey me?» dep búiyrady. 

 «Insan» sýresining alghashqy ayattarynda Úly Jaratushynyng adam balasyn bir tamshydan jaratqandyghyn aityp, keyin oghan kóru ýshin qos janar jәne estu ýshin qúlaq berilgendigin, sonday-aq, aqiqatpen qauyshu ýshin tura joldyng kórsetilgendigin týsindiredi. Adam balasy búl dýniyede synaqta bolyp, keybireuler shýkir etip, al, keybireuleri Haqty teriske shygharady. Úly Jartushy búl sýrede izgi is istegenderge aqyrette týgesilmes ryzyqtar beretindigin bylaysha sóz etedi: «Áriyne jaqsylar jannata; «Kәfúr qosylghan keseden ishedi. Ol, Allanyng qúldary ishetin qalaghan jaghyna aghyzatyn bastau. Ol Allanyng qúldary «nәzirin» oryndaydy  әri apat etek alatyn bir kýnnen qorqady. Tamaqty jaqsy kóre-túra miskinge, jetimge jәne tútqyngha jegizedi. Olar: «shyn mәninde senderdi Allanyng rizalyghy ýshin tamaqtandyramyz. Senderden bir tóleu, alghys tilemeymiz».

Múhammed (s.a.u) hadiys-sharifterining birinde: «Kýnәharlar men zalymdargha emes, Haqtyng ýkimderine moyynsúnghan, tan-alaukimde jәne ymyrt týskende Rabbynyng kórkem esimin eske alyp, týnning bir uaghynda Oghan sәjde jasap, sonday-aq, týnning kóp bóligin Haqqa madaq aitumen ótkizushi» dep bayandaydy.

«Insan» sýresinde mýminderding sipaty jәne jannat nyghmetteri jóninde: «Rasynda biz týksiyip, qatty tomsarghan kýnnen Rabbymyzdan qorqamyz. Sondyqtan Tәnir olardy sol kýnning apatynan saqtap, jaryq jýz әri quanyshqa bóleydi. Olardy sabyr etkenderi ýshin júmaq jәne jibekpen syilaydy. Olar, ol arada divangha jastanghan týrde otyrady. Olar onda ystyq  ta suyq ta kórmeydi. Olargha peyishting kólenkeleri iyilip, jemisteri mýlde erikterinde bolady. Olargha kýmisten ydystar shynydan qúmyralar úsynylady. Kýmisten shynylary ólsheumen toltyrghan bolady. Peyishte olargha «zәnjabiyl» aralastyrylghan ishimdik kesemen ishkiziledi. Ol peyishte «Sәnsәbiyl» degen bir bastau bar» dep bayandalady.

Jogharydaghy ayattar men hadister Júma kýni jasalghan qayyrly-sauapty isterding mýminder ýshin erekshe sauaby bar ekendigin kórsetedi. Júma kýnining taghy bir ruhany ereksheligi, Júma namazy bolyp tabylady. Búl turaly Úly Jaratushy: «Ey mýminder! Júma kýni namaz ýshin azan shaqyrylghan shaqta, dereu Allany eske alugha (namazgha) úmtylyndar; saudany qoyyndar, eger bilgen bolsandar, búl sender ýshin qayyrly. Namaz ótelgen kezde, jer-jýzine taralyndar da Allanyng marhamatynen nesibe izdender. Sonday-aq, Allany kóbrek zikir (eske alyndar) etinder. Áriyne qútylasyndar» dep búiyrady. Yaghni, músylmandardyng qalyng nópir bolyp bas qosatyn jiyny hajylyq pen ait namazdarymen qatar Júma namazy sanalady. Júma namazynyng әrbir aptada qaytalanyp músylmandardyng jii bas qosuyna úiytqy boluy, Júma namazynyng músylmandardyng birligin nyghaytuda manyzdy rol atqaratyndyghynyng aighaghy. Yaghni, músylman qauym ýshin bereke-birlikting basy Júma namazynyn bastau alady.  

Júma kýni men týni Haq Elshisine (s.a.u)-gha salauat aitudyng sauaby mol. Óitkeni, mýminder iman salamattylyghyna qol jetkizude Múhammed (s.a.u)-gha mәngilik qaryzdar. Úly Jaratushy onyng (s.a.u)-nyng qúrmetine músylmandargha dýniyelik hәm aqyrettik mәngilik baqytty tartu etedi. Olargha beriletin ilahy tartular men jannattaghy mol ryzyqtar osy Júma kýni beriledi. Sondyqtan, Júma - barsha músylmandargha qút-merekesi. Júma kýni Haq Taghalagha jalbarynyp, dúgha-tilek jasaghan adamnyng súraghany qabyl bolady. Osy kýndi úlyqtap ótkizgen shanyraqtar mol qazynagha keneledi.

Júma kýni «Kehf» sýresin oqyghan músylmannyng kelesi Júmagha deyingi aralyqtaghy kýnәlarynyng keshireletindigi sýiinshilengen. Júma kýni jarly-jaqybaylargha jasalghan qayyrymnyng sauaby da tendessiz. Sonday-aq, Júma kýni músylmandargha uaghyz-nasihat kýni bolyp belgilengen. Júma namazyndaghy qútpanyng kótergen taqyryptarynda músylmandardyng asa manyzdy mәselelerining ólshemi aitylady. Músylmandar osy ólshemder negizinde kemshilikteri men qatelikterin týzeydi. 

Týiin

Úly Jaratushy ailardyng ishinde Ramazandy, týnderding ishinde Qadir keshin, jer-jýzinde Mekkeni, adamzat balasynyng ishinen Múhammed (s.a.u)-dy, kýnderding ishinde Júma kýnin ardaqty etti. Sondyqtan, músylman qauym әrbir Júmany ózine ruhany kýn dep jariyalap, ózining ishki jan-dýniyesine tereng taldaular jasaugha tiyisti. Óitkeni, Júma týninen (beysenbiden júmagha qaraghan týn) bastap tәube, zikir, dúgha jәne salauattar aityp, Júma namazgha ruhany әzirlik jasap, Júma kýni uaghyz-nasihat pen qútpa tyndap, dúgha-tilekting qabyl bolatyn uaqytyn izdeu, músylmannyng alaulaghan ishki sezimin biyik shyngha kóteredi. Yaghni, Júma kýnning ruhany shuaghy músylmannyng izgi sezimin molaytyp, jaman pighyl men las oilardan aryltyp, beyne-bir úlaghatty ústaz sekildi tura jolgha salyp, júmyr basty pendeni júmaqqa jeteleydi.

Abai.kz