Týrkstanda týrkologtardyng halyqaralyq kongresi ótti
Shymkent. 19 mamyr. QazTAG – Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy Týrkistanda týrkologtardyng ýshinshi halyqaralyq kongresi ótti. Týrki әlemining 30 elinen astam elderden kelgen 100-den astam ghalymdar eki kýn boyy «Ortaq til, tarih pen alfavitti qalyptastyrudyng týrkologiyalyq mәseleleri: ótkeni men bolashaghy» taqyrybyn talqylady.
«Týrkologiya, búl – kópshilik keyde jansaq úghynyp jýrgen týrki tilderin oqu emes. Búl mәdeniyetti, salt pen dәstýrlerdi zertteuding auqymdy salasy, olardy taldau men jýige keltiru», - dep aitty óz sózinde QR bilim jәne ghylym ministri Janseyt Týimebaev.
Ekinshi kýndi ghalymdar seksiyalardaghy júmysqa arnady. «Bizding maqsatymyz – bizding halyqtardyng bir tamyrdan bastau alatyn bastaularyn zerttep jәne saqtap qalu. Qazir kóptegen týrki halyqtary, aitalyq Altaydy meken etkenderi, óz tilderi men basqa da etnikalyq ereksheligin joghaltuda. Bizder foliklor jinaqtap, tilasharlar shygharyp, birlese zertteuler jýrgizemiz», - deydi Hakas memlekettik uniyversiytetinen kelgen tarih ghylymdarynyng doktory Viktor Butanaev.
Kongres júmysynyng qortyndysy boyynsha tәsildemelik qúraldar basylmaqshy. Týrkistandaghy kongress júmysy barysynda Qazaqstandagha túnghysh týrki әdebiyetining kitapanasy men týrkologiyanyng alghashqy múrajayy ashyldy. Onda Qazaqstanda týrkologiyanyng negizin qalaghandardyng biri Beysenbay Kenjebaevtyng ómiri men ghylymy qayratkerligine arnalghan ekspozisiya da bar.
Shymkent. 19 mamyr. QazTAG – Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy Týrkistanda týrkologtardyng ýshinshi halyqaralyq kongresi ótti. Týrki әlemining 30 elinen astam elderden kelgen 100-den astam ghalymdar eki kýn boyy «Ortaq til, tarih pen alfavitti qalyptastyrudyng týrkologiyalyq mәseleleri: ótkeni men bolashaghy» taqyrybyn talqylady.
«Týrkologiya, búl – kópshilik keyde jansaq úghynyp jýrgen týrki tilderin oqu emes. Búl mәdeniyetti, salt pen dәstýrlerdi zertteuding auqymdy salasy, olardy taldau men jýige keltiru», - dep aitty óz sózinde QR bilim jәne ghylym ministri Janseyt Týimebaev.
Ekinshi kýndi ghalymdar seksiyalardaghy júmysqa arnady. «Bizding maqsatymyz – bizding halyqtardyng bir tamyrdan bastau alatyn bastaularyn zerttep jәne saqtap qalu. Qazir kóptegen týrki halyqtary, aitalyq Altaydy meken etkenderi, óz tilderi men basqa da etnikalyq ereksheligin joghaltuda. Bizder foliklor jinaqtap, tilasharlar shygharyp, birlese zertteuler jýrgizemiz», - deydi Hakas memlekettik uniyversiytetinen kelgen tarih ghylymdarynyng doktory Viktor Butanaev.
Kongres júmysynyng qortyndysy boyynsha tәsildemelik qúraldar basylmaqshy. Týrkistandaghy kongress júmysy barysynda Qazaqstandagha túnghysh týrki әdebiyetining kitapanasy men týrkologiyanyng alghashqy múrajayy ashyldy. Onda Qazaqstanda týrkologiyanyng negizin qalaghandardyng biri Beysenbay Kenjebaevtyng ómiri men ghylymy qayratkerligine arnalghan ekspozisiya da bar.