Myrzan Kenjebay. Telearnalardaghy sauatsyzdyqqa toqtau bola ma?
Kózimiz jetkeni mynau: otarshyl elding tili ózi otarlap alghan elding tilin bayytpaydy da, qúlpyrtpaydy da kerisinshe ol – otarlanushy, ezgidegi últtyng tilining tazalyghyna keltirer zalaly men kesapaty sheksiz. Qazaq tilin, otarlaushy til – Kenes zamanynda orys tili boldy. Al ol Qazaqstanda búl «qyzmetinen» әli týse qoyghan joq.
Keyingi kezde 2020-jyly qazaqstandyqtardyng 90%-y qazaqsha sóileydi degendi jii aitatyn boldyq. Biraq 2020 jyly onday jetistikke jetu ýshin, jalpy qanday niyetti de jýzege asyru ýshin onyng belgili bir alghysharttaryn, júmys josparyn, naqty-naqty is-sharalardy qolgha aluymyz kerek emes pe? Alayda, bizde dәl býgin sonyng birde-biri joq qoy? Joq! Endeshe, qalay? Álde 2020 jyly 1-shi qantar kýni tanerteng úiqydan oyana sala qazaqstandyqtardyng 90 payyzy bir-birine qarap, qazaqsha sayray jónele me? Búl turaly da lәm dep jatqan ne jogharydaghylar, ne tómendegiler joq. Óitpek týgil...
Kózimiz jetkeni mynau: otarshyl elding tili ózi otarlap alghan elding tilin bayytpaydy da, qúlpyrtpaydy da kerisinshe ol – otarlanushy, ezgidegi últtyng tilining tazalyghyna keltirer zalaly men kesapaty sheksiz. Qazaq tilin, otarlaushy til – Kenes zamanynda orys tili boldy. Al ol Qazaqstanda búl «qyzmetinen» әli týse qoyghan joq.
Keyingi kezde 2020-jyly qazaqstandyqtardyng 90%-y qazaqsha sóileydi degendi jii aitatyn boldyq. Biraq 2020 jyly onday jetistikke jetu ýshin, jalpy qanday niyetti de jýzege asyru ýshin onyng belgili bir alghysharttaryn, júmys josparyn, naqty-naqty is-sharalardy qolgha aluymyz kerek emes pe? Alayda, bizde dәl býgin sonyng birde-biri joq qoy? Joq! Endeshe, qalay? Álde 2020 jyly 1-shi qantar kýni tanerteng úiqydan oyana sala qazaqstandyqtardyng 90 payyzy bir-birine qarap, qazaqsha sayray jónele me? Búl turaly da lәm dep jatqan ne jogharydaghylar, ne tómendegiler joq. Óitpek týgil...
Au, óitpek týgil biz tilimizdi kýnnen kýnge jusangha týsken júldyzqúrttay shúbarala birnәrsege, dәlirek aitsaq, orysshanyng túp-tura audarmasyna ainaldyryp bara jatqan telearnalargha tyiym sala almay otyrmyz ghoy. Tipti, Qúday ondap bere salghan sayasatkerligi de, týr-túrpaty da búrynghydan góri Memhatshy deuge әbden layyqty Marat Tәjinning osy telearnalargha baylanysty salihaly da syndarly sóz aitqanyna da biraz boldy ghoy. Ne odan shyghyp jatqan qorytyndy kórinbeydi. IYә, «Jamangha aitqan sózing bosqa keter, myltyqty oqtap alyp qúmgha atqanday»–depti ótken ghasyrdyng 70 jyldary Aral-Shalqar ónirinde dýniyeden ótken Ramberdiúly Qúljan aqyn. Sol aitqanday, býgingi Qazaqstan telearnalarynyng jurnalisteri qazaqtyng tendessiz de teneusiz, kórkem de qazynaly tilin orysshadan tәrjimalap qana aitatyn taqyl-túqyl, taq-túq tilge ainaldyrghanyn, soghan qarap býkil qazaq solay sóileuge daghdylanyp baratqanyn aituday-aq aittyq, jazuday-aq jazdyq. Amal ne, janaghy Qúljan aqyn aitqanday býginde qazaq tilining osy bir oirangha týsken taghdyry turaly aitylghan sózding bәri qay jaqqa qaray úshyp ketkenin de bilmeysin. Ol aitqandaryna ne sol telearnalardy basqaryp otyrghan hanymdardan, ne olardyng handarynan, ne tilderdi damytu, til basqarmalary dep atalatyndardan synar ezu bolsa da jauap sóz estilgen emes. Jalpy, til basqarmasy dep atalatyn mekemede qyzmet istep memleketten aqsha alyp, bala-shagha asyrap otyrghandar әrtýrli oiyn-sauyq, festivali, bayqau dep atalatyn is-sharalardan basqa ne tyndyryp otyrghany әlde týsiniksiz, әlde soghan bizding «basymyz jetpeydi». Al býgingi teledidar tili qazaq halqynyn sóz saptauyn da, eki qazaqtyng bir-birimen tildik qarym-qatynasyn da tek orysshanyng tikeley kóshirmesine ainaldyryp qoydy. Búdan birer jyl búryn telearnalardy «dep kýtilude», «oryn aldy» dep oryssha «ojidaetsya», «iymely mesto» dan tikeley tәrjimalap sóileydi dep kinәlaytynbyz. Qazir qazaq telejurnalisterining búl «audarmashylyq auruy» mýlde asqynyp, búratola aiyqpaugha bet alghan synayly. Telearnadan sóilengen sóz adamnyng miyna tikeley әser etip, sol kýiinde aqqa qara jaqqanday jazylyp qalatynyn búryn da aitqanbyz. Sonyng aiqyn dәleli, qazir jәy qazaqtardyng ózderining sóileskenine bir sәt qúlaq týrseniz, olar da dәl telearnadaghylardyng orysshadan audarmasyn qaytalap túrghanyn birden angharasyz. Qazir qazaqtyng tilin alapes adamnyng terisindey ala-qúla, shúp-shúbar etu ýshin telearna jurnalisteri qoldanyp jýrgen sózderding basty-basty bes-altauyn mysalgha keltireyik. Olar mynalar:
Baghyndyrdy, baghyndyra alady
Qúraydy, qúrady, qúrauda
Sәttilik tileymiz
Oryn aldy
Bólisti
Syilaydy
Toghytyldy
Jalghasyn tapty
Jenilis tapty
Áueli «baghyndyru»-dy qoldanatyn telejurnalister qazaqtyng ghajayyp sóileu mәnerin, yaghni, sóz saptauyn qalay búzyp jýrgenine kóz salynyz. Qay últtiki ekenin kim bilsin, әiteuir «últtyq» dep atalatyn «Qazaqstan» jurnaliysi bylay deydi:
«Úshqyshtar shynayy sheberlik shynyn baghyndyrdy». (10.05.2013)
Osydan ne úqtynyz? Búl ózi ne sóilep túrghanyna jauap bermeytin, ózi kórip túrghan uaqighany, bolyp jatqan jaghdayatty júrtshylyqqa jetkizip aityp beru qabiletinen airylghan, ne әu basta onday qabiletten maqúrym adamnyng sózi. Solay bola túra, osy bir-aq auyz sózding ózi-aq qazaq sózin basqa arnagha búryp ta, búzyp ta jiberuge mol jetip túr. Basqa arna deytin sebebimiz Allataghala әr últtyn, әr halyqtyng sóileu mәnerin yaghni, sóz saptauyn da, quanuy men renjuin de әrtýrli etip jaratqan. Al aqyl-esi, paryq-parasaty dúrys adam osy sóilemdi tyndap bolghasyn «Mynau ne dep túr? «Sheberlikti baghyndyrdy», «shyndy baghyndyrdy» degen ne sóz dep tandanary sózsiz. Búl – orysshanyng túp-tura kóshirmesi. Osy býkil sóilemning «tughyzushy әkesi» – orystyng «pokoriyl» degen sózi ghana. Qazir qazaqtar demalys kýni taudyng basyna shyghyp kelse, sol taudy «baghyndyryp», ózenning arghy betine ótse, ózendi «baghyndyryp» keldik deytin boldy. Biz býite bersek, ýilenip jatqan balamyzdy kelinshek aldy nemese ýilendi demey, ol bir qyzdy «baghyndyrdy» deytin shygharmyz. Óitkeni, orystar «on pokoril ee serdse» deydi ghoy (әzil ghoy, biraq shyndyq!). Qazir telejurnalister 300 metr jýgirip kelgen adamdy «Ol 300 metrdi baghyndyrdy» deytin boldy. Al «Almaty» telearnasynyng «janalyqshysy» jelayaqtar turaly habarynda:
«Árkim ózi shamasy jetetin qashyqtyqty baghyndyra alady»,–dedi (24.04.2013)
Kýlki arsyz ghoy, teledidardan osyny estip otyryp: «olar sol qashyqtyqty baghyndyrghanda ne istep keledi? Álde ózi jýgirip baryp kelgen jerding shóp-shalanyn japyryp, qúrt-qúmyrsqasyn tәrtipke salyp kele me?–dep taghy kýlemiz. Kýlip bolghasyn: Qúday býitip óz tilin ózine de, ózgege de kýlki qyp qoidy qazaqtan ózge últqa berdi me eken, ә?»–dep taghy qynjylasyn.
Qay últtyng da ózin-ózi jongynyng basty belgisining biri – óz tilin ózin úzaq jyl qúldyqta, ezgide ústap kelgen últtyng tiline beyimdep sóileu ekeni bayaghyda dәleldengen. Ásirese, otarlaushy ýstem últ osyny jaqsy biledi de ózining qaramaghyndaghy últtyng tilin jonggha kirisedi. Búl әdisti, әsirese Resey memleketi kóp qoldanady. Patshalyq Resey de, Kenestik Resey de eng әueli qazaqty tilinen aiyrudy qolgha aldy. Qazir telearnalarda «qúraydy», «qúrauda», «qúrady» degen sózder qazaq tilin súrqay, audarma tilge ainaldyryp barady. Onyng «mal tappas jigit bolmas – qúralghanyn ait, úl tappas qatyn bolmas – túra alghanyn ait», «Qúday qúrasa, qúr qalmassyn», «Joqtan-bardan qúrastyryp», «qúraq kórpe», «qyryq qúrau» degen siyaqty óz ornymen qoldanylatyn jeri bolatyn. Tipti, keyingi zamanda shyqqan «vagon qúrastyrushy», «Qazaqstanda qúrastyrylghan autokólik» degender de qúlaqqa sinisti, óz «ornyn tapqan» sóz tirkesteri. Býginde telearna tilshileri búny orystyng «sostaviti», «sostaviyl», «sostavlyaet»ynyng ghana birynghay audarmasyna ainaldyryp, tilimizdi berekesinen airylghan qoyyrtpaqqa ainaldyrdy. Senbeseniz qaranyz:
«Almaty» telearnasy: Jýrgizushilerding kiyimi 18000-nan bastap, 22000 tengeni qúraydy (11.05.2013)
Búl osy «Almaty» arnasyndaghy B. Kýmisbayqyzy degen qyzdyng «qúrauy». Eger búl arnanyng basynda qazaq qasqanyng tilin memlekettik degen aty bar bolghany ýshin-aq qúrmetteytin adam otyrsa, B. Kýmisbayqyzyna әueli «aynalayyn, jurnalist týgil jәy qazaq búlay sóilemeydi, anau «qúraydyndy» qúrt dep bir eskertip qoyar edi de, odan nәtiyje shyqpasa júmystan shygharyp jiberer edi. Osyny ata-anasy qazaq, qazaq mektebinde, uniyversiytette qazaqsha oqyghan, ózining kókireginde az da bolsa sәulesi bar adam «qúraydy» dep qúraulap jatpay-aq «... Jýrgizushi kiyimining baghasy 18000 men 22000 tenge aralyghynda», dey salar edi ghoy. Teledidardan estilgen osynday shatty-bútty sóz saptaular adamnyng qúlaghynan ótip, miyna sinip qalatyny sonday, qazir ata-saqaly auzyna shyqqan әp-әidik qazaqtar da solay sóileuge kóshti. Ásirese, audan, qala әkimshilikterindegi azamattar ótken jyly jylu jýielerin jóndeuge pәlenbay «million tengeni qúraytyn» aqsha bólindi, auruhanadaghy bos oryn pәlenbay «tósekti qúraydy» dep otyrghanda shynynda da búl qazaq osylaysha «qúryp ketpese» bolar edi deging keledi. Au, esi týzu qazaq sony jóndeuge osynsha «million tenge júmsaldy», «auruhanada osynsha bos oryn bar» dep sifrdy kórsete salar edi ghoy. Jaqynda «Qazaqfilim» studiyasynda redaktor bolyp isteytin E. Tóleutay әldebir filim týsiru júmysyna qatysqandar mynnan astam adamdy qúraghanyn aityp otyrghanda (teledidardan) redaktory búlay sóilese, búl jerding akterleri men rejiysserlarynyng tili qanday ekenine bas auyrtpay-aq qoysaq-shy degimiz keldi. «Tan»telearnasynyng jurnaliysi «superloto» habaryn jýrgizip túryp: «Bayqap túrghanymyzday» dedi de 1-shi, 2-shi, 3-shi dәrejeli útystardyng әrqaysysyn 1000 tengeni qúraydy, 5000 tengeni qúraydy, dep «qúrap» shyqty. Búl kәdimgi «1-shi dәrejeli syilyq –1000, 2-shi–5000, 3-shi dәrejeli 10000 tenge» dey salatyn op-onay-aq sóz. Al telearna qazaqtary osyny orysshagha beyimdep onay sózdi qiyndatatyp, «qúrau-qúrau» qylatyny esh aqylgha simaydy. Álde biz europashyl, órkeniyetshil bolamyz dep, shynymen ne sóilep túrghanyna jauap bermeytin mәngýrt últqa ainalyp baramyz ba? Áytpese, osy jurnalist «Bayqap túrghanymyzday» dep yaghni, «kak, my vidiym» degen orys sózin audarmay-aq qoysa da bolar edi ghoy.
«Almaty» arnasynyng taghy bir jurnaliysi «Janalyqtarda» «Joghalghan avtokóliktin» jalpy qúny 12 million tengeni qúraghan»–dep soqty. Osyny «... jalpy qúny 12 mln. tenge» nemese «...12 million tenge eken» dese jetip jatyr ghoy. Álde sauatsyzdyq pa, әlde qazaq tilining qoldanystan shyghyp bara jatqanynyng kesiri me, әlde orys qalay sóilese, dәl solay tәrjimalap sóileu kerek degen qúlminezden qútyla almaudyng kesiri me qaydam, әiteuir býgingi qazaq telejurnalisteri osynday ayyqpas keselge dushar boldy.
Qazir qayran qazaq tilin bylghaugha qazaq telejurnalisteri ondy-soldy qoldanyp jýrgen «toghytyldy»-nyng da kesiri az tiyip túrghan joq. Búl kóbine kópshe týrde aitylatyn sóz edi. Mysaly, qoraly qoydy kir-qonynan tazartyp juyndyratyn jerdi «Toghyt» dep ataydy. Sol ondaghan, jýzdegen maldy aidap әkelip sugha týsirudi toghytu deydi. Al telearnalar bir adam týrmege týsse «ony temir torgha toghytty» degendi shyghardy. Osy «Almaty» arnasyndaghy «Kuәgerden» «Jýrgizushining kóligi aiyp túraghyna toghytyldy» degendi de estidik. 21.05.13. Búl naghyz sóz parqyn bilmeytin, әiteuir estip qalghan sózdi paydalanugha asyqqan naghyz biliksizding sózi.
Al jurnalistika fakulitetterining ústazdary men belgili-belgili jurnalistika salasynda qyzmet istep jýrgenderge osynday dәlelderdi keltirip túryp-aq «búl qalay boldy?» desen, qazaq jurnalistikasy keremet, min izdeudin, syn aita beruding qajeti ne dep ózindi kýstanalaydy. Tipti, tyrnaq astynan kir izdeushi atanasyn! Búl – tyrnaqtan kir izdeu emes, búl tili qúryghan últtyng ózi, tili búzylghan últtyng ózi búzylyp, joyylyp ketuining aldyn-alu eskertu ghoy. Ol az bolghanday qazir keybir jazushy atanyp jýrgenderding sóilemderine qarap otyrsan, óz tilinnen ózing bezip ketking keledi. Biraq solardy ýp-ýlken kisiler modernist, postmodernist, janashyl shygharmany ózgeshe aqyl-oygha qúrushy dep alghysóz jazyp nemese solardyng ózderi jazyp әkelgenderine qol qoyyp bere salatyn auru tipti, asqynyp ketti. Reti kelgende aita keteyik, qazir bizding aqyn-jazushylar birine-biri jarysa maqtaudan jarys ótkizip jatqan siyaqty. Ásirese, aqyndar birin-biri 50-ge, 60-qa, 65-ke toluyna baylanysty jazghan maqtaulary men ólenderinen keremet dep kórsetken ýzindilerdi oqysan, kýlesing de qoya salasyn. Qúday qalasa búghan da óz aldyna bir toqtalarmyz...
Al, Áueshan Qodar degen әri audarmashy, әri aqyn, әri mәdeniyettanushy, әri filosof atanyp jýrgen әri tengrist: «keybireu óleng jazsa, maqala jaza almaydy, maqala jazsa, óleng jaza almaydy, men sonyng bәrin jazamyn, yaghni, bilingvistpin» dedi teledidardan. Biz biletin Áueshan Qodar sol aitylghan mamandyqtardyng qaysysynyng mamany ekenine mening óz basym әli toqtala almay jýrmin.
Al jurnalister she? Olar qazir qazaq tilin әlgindey qyp, orysshanyng audarmasyna ainaldyrghany az bolghanday, últymyzdyng yqylym zamannan beri qoldanyp kele jatqan maqal-mәtelin de әlde bilmestikpen, әlde әdeyi búryp, búzyp aitatyn boldy. Mysal kerek deseniz, mine: Atam qazaq qazaq bolghaly «auys-kýiis» deytin edi. Tipti, Qytay men Irannan kelgen qazaqtar da solay deydi. Al býgingi telearnalar men keybir baspasózshi jurnalister ony «auys-týiis» qyp ózgertip aldy. Búl jerde «auys» sózining de «kýiis» sózining de ýlken maghynamen aitylyp túrghanyn, týsindirip jatpay-aq qoyalyq. Qazaqta «ornynda bar onalar» degen mәtel bar. Ony jaqynda teledidar jurnaliysi qaytys bolghan belgili azamattyng balasy turaly aityp túryp: «Artynda bar onalar» dep ózgerte saldy.
«Kitap oqudy qoyghan adam–oylanudy qoyghan adam» depti M. Gorikiy. Sol aitqanday, býginde kórkem әdebiyetti oqymay-aq telearnalargha basshy bolghandar men solar siyaqty jadaghay jurnalister qazaq sózining mәn-maghynasyn әbden búzyp, basqa arnagha salyp jibergenin shyndyqty únatpaytyn jәne syn aitqandy min aitqan dep ózine bәle salatyn niyeti taza emes adam ghana moyyndamaytyn shyghar. Áytpese, aty-jóni belgili bir jazushymyzdy maqtaymyn dep teledidarshynyn: «qazaqtyng ortaqol jazushysy» dep abroyyn airanday tóguin ne der ediniz? Sóz qadirin biletin qazaq kórip túrghan búiymgha, oqyghan kitabyna, kónili tolmasa «ortaqoldau» dep, odan da nashar degisi kelse «tómenqoldau» dýnie eken der edi. Sonda әdebiyetimizge әjeptәuir olja salghan qalamgerimizdi búl sózbilmesting «ortaqol» degeni nesi? Al «ortanqolday» degen qalyptasqan kórkem syn esim bar. Búl jerde ortanqolday dep baqanday ortanghy sausaqqa ishara jasalyp túr. Mysaly: búl iske kileng bir ortanqolday-ortanqolday sýiekti jigitter tandap alyndy: nemese , «Ol soghymgha ortanqolday qúnan atanyn tandap soydy». Sózding qaq ortasyndaghy «n» degen jalghyz dybystyng ózi ony «qalay kókke kóterip, túrghanyn kórdiniz be? Sóz kiyesin biletin, ana tilin qadirleytin, sanasy da, oiy da, ózi de, sózi de bayaghy qúlminezden arylyp, azattyq alghan últtyng úrpaghy ana tilining әr dybysyna mәn berer edi. Átten, dýniye! Býgingi qazekemnen, әsirese, teledidardaghy basshylar men qosshylardan búnday sana, búnday namys alystap, ghayyp bop ketti me dep qorqamyz. Óitkeni, telearnalarda býgingi qazaq tilining qiyn jaghdayy, shygharylghan zandardyng oryndalmay jatqany, 2020 jyly 90% túrghynymyz qazaqsha sóileydi dep aita salghanymyz al aitylghan sóz oryndaluy ýshin eshqanday alghysharttar jasalyp, eshqanday sharalar qoldanylmay jatqany turaly ne birde-bir arnauly joba, ne birde-bir habar joq. «Almaty» telearnasynda «Til saqshysy» degen baghdarlama bar edi. Ony alapat órtke qanatymen su seppek bolghan qarlyghashsha shyr-shyr etip jýretin jalghyz qyz jýrgizer edi. Almaty әkimshiligining baspasóz hatshysy Kuyanov (Qoyanov deseniz sottalyp ketuiniz mýmkin) pen osyndaghy qazaq jurnalisteri arasynda bolghan shekeqyzbaydan keyin ol qyz da zym-qayym boldy. Ketpeytin qyz bar ma, qyz ketse ketken shyghar, biraq «qazaq tiline shyr-pyry shyghyp arasha týsetin «Til saqshysy» baghdarlamasy ne sebepti jabyldy? Oghan kim jauap beredi? Bile-bilse, sol «til saqshysy» Almatydaghy til basqarmasy dep atalatyn basqarmadan jalaqy alyp, bala-shagha asyrap otyrghandardyng bir qaruy emes pe edi? Qazaq tilining qaytkende shyrayyn shygharmaugha tyrysatyn, sol qara niyetin әrtýrli jymysqy jolmen, synyqqa syltau tauyp jýzege asyratyndar «til saqshysyna» da qater tóndirip, basyna búlt ýiirilip túrghanda osy til basqarmasy neghyp tilsiz qaldy? Qazaq tili qoghamy she? Ásheyinde, elimizde óitip jatyrmyz da, býitip jatyrmyz dep úrandatyp, shalapty-shúbat, qoyyrtpaqty-qymyz dep kýmpildetip pisetin qazaqsha agha basylym, «ini basylymdar» múndayda bútagha búqqan torghayday bola qalatyny nesi? Renjiseniz, renjiniz, endi mәseleni osylay qoymasaq bolmayyn dep túr! Óitkeni...
Óitkeni, býgingi qazaq tili ne Ózbekstanda, ne Qytayda emes óz elinde janyna batqan auruyn jasyryp jýrgen adamnyng keypine týsti. Ony endi ashyq aituymyz kerek. «Qaytalap aitudyng zalaly joq»-deydi eken M. Áuezov. (Múrat emes!) Sol aitqanday biz eng qúryghanda 2020 jyly Qazaqstan halqynyng 90% qazaqsha sóileydi degendi utopiya dep kýletinderge qarsy qaru etip qoldanudyn, sony jýzege asyrudyng joldaryn jasap, tiyisti oryndargha talaptar qoiyymyz kerek. Áytpese, óz elimizde qoldanysqa qajeti bolmay bara jatqan tilimizding qoldanystaghy myna týrine taghy bir kóz salynyzshy? «Tótenshe jaghday oryn alghan. «Almaty» 11.05.2013 Gauhar Omarbekova
...Mereke óz jalghasyn Bostandyq audanynda tapty. «Almaty» telearnasy 11.05.13
Qazaqstan halqynyn birligi kýni birligi jarasqan... últ ókilderi óner kórsetti. Almaty 1.05.2013.
Ótken apta osynday janalyqtarmen qorytyndylandy. Almaty. 11.05.2013.
...Enbek ótili 36 jyldy qúraydy.
...Óz kezeginde N. Nazarbaev... rizashylyghyn bildirdi. «Habar» 23.05.2013
Úiym ókilderi Qazaqstannyng búl bastamasyna qolghabys bolghaly otyr. «Habar(. 23.05.2013.
Syrtqy ekonomikagha qyzyghushylyq ózdiginen oyanady. «Habar» 23.05.2013.
Ó. Ózbekov temir torgha toghytyldy. Astana 27.04.2013.
Júmyssyzdar sany 12 adamgha tartatynyn algha tartady.
Demigi basyla qoiy ekitalay A. Asqarbekúly.
Liftining analogtary tek Parij ben Las Vegasta bar. «Qazaqstan» 1.05.2013.
Sizge jaqsy aua rayyn tileydi.
Boryshkerlerding aldyn kesuge banktegilerding eshbiri sheshilmedi. «31» kanal. Maqsat Tolyqbay.
«Beta chay» Sizge jaqsy aua rayyn tileydi. «31» arna.
Óz tilinde dәl osylaysha aqyl-esi tolyspaghan adamsha, ne orystyng audarma tiline ainaldyryp qana sóileytin, ózining tughan qazaqy tilin osynshama mazaq tilge ainaldyryp sóileytin mәngýrttik jer betinde qazaqtan basqa últta bar ma eken? Áytpese, «biz qara әriptermen bergen» jalghasyn Bostandyq audanynda tapty», «birligi kýni birligi jarasqan», «osynday janalyqtarmen qorytylandy», «36 jyldy» qúraydy», «Óz kezeginde N. Nazarbaev», «qolghabys bolghaly otyr», dep oilau, týisinu qabileti dúrys adam sóiley me? Aytynyzshy! Qazaq «qolghabys boldy» demeydi, «qolghabysyn tiygizdi»–deydi.
Tilin qadirlemeytin últtyng úl-qyzynan nebir soraqylyqty kýtuge bolady. Qazir teledidargha shyqqan qazaq atauly «janaghy», degen sózdi kekesh adamsha qayta-qayta aita bergenimen qoymay, qaytkende qazaqsha «n» dybysyn «n» qyp aitugha tyrysyp, «jәnegi», «janaghy» dep qaytalay beretin boldy. Ol da «n»-dy aitpay «n» desem orysshagha, orysqa bir taban jaqyn bolam ba degen qúldyq minezding bir sarqynshaghy ekenine sóz joq. Qazir býkil teledidar jurnalisteri «pikir bólisti». «oy bólisti», «quanysh bólisti» dese, sol kórkeudelik býkil qazaqqa jayylyp, qazaq atauly solay sóileytin boldy. Al atam qazaq yqylymnan beri «pikirlesti», «pikir talastyrdy», «pikirin ortagha saldy», «oylasty», «aqyldasty», «kenesti» deytin edi ghoy. Kerisinshe, atam qazaq: «Tuh, oiymdy bólip jiberding ghoy!», «oyymdy bólmeshi» dep renjiytin edi ghoy! Búl da orystyng «podelilisi mneniyem»-ynyng zansyz, nekesiz tusa da týr-týsi ainymay tughan balasynday sóz deuge bolady. Al «31» degi Maqsat Tolyqbaydyng jogharyda biz keltirgen «banktegilerding eshbiri sheshilmedi»-si qazaq tilin ghana emes qazaqty qorlau deseniz de artyq bolmas edi. Ol búl jerde orystyng «bankovskiye... (bankiry) ne reshilisi» degenining qazaqshasyn aitugha әlde sauaty jetpey túr ma, әlde qazaqsha tili dúrys shyqpaghan ba biz ony bilmeymiz. Biraq osynyng aldynda ottegining qazaqshasyn bilmey «balyqtar kislorod jetispegendikten qyrylyp jatyr» dese, býgin «sheshilmedi» dep ne aityp ne qoyghanyna jauap bermey auzyna kelgenin sogha beretin M. Tolyqbay bir kýni «banktegiler reshatisya etken joq» demesine kepildik bar ma?
IYә, tughan tilin qadirlemeytin úl-qyzdan nebir soraqylyqty kýtuge bolady. Ondaylardyng soraqylyghy keyde últtyq jaghympazdyqqa, últtyq mәimónkelikke úlasyp jatady. Ol keyde sauatsyzdyqtan da bolady. Mysaly «Qazaqstan» telearnasynan:
«San ghasyrlar boyy týrli úlystardyng dinderimen bayyghan Qazaqstan» degendi de estidik. («Qazaqstan». 1-mamyr.2013). Eger búl baryp túrghan jaghympazdyq, baryp túrghan sauatsyzdyq, qaytsem jogharydaghy keybireulerding kónilinen shyghamyn degen jyltynkózdik bolmasa, ony aityp túrghan adam Qazaqstanda san ghasyrlar boyy týrli úlystardyng dinderi boldy degendi qaydan tauyp aldy? Qazaqstangha qasiyetti islam dini alghash 7-shi ghasyrda-aq kele bastady. Demek, 14 ghasyrgha, yaghni, 1400 jylgha juyq uaqyt boldy. Al, hristian dini odan keyin negizinen Resey 1592 jyly kazachestvo degendi qúryp, qazaq jerin qangha bóktirip jaulap ala bastaghasyn orystarmen kele bastady. Biraq qazaqtar qansha qangha bógip jatsa da hristian dinin qabyldaghan joq. Al nayman taypasy búryn hristian dininde (nestorian) bolghan degenning rasynan ótirigi kóbirek. Búnyng arjaghynda da ýlken sayasy jymysqylyq, qazaqty bólshekteu sayasaty jatuy әbden yqtimal. Óitkeni, ol kezde sonau kýnshyghysta jatqan naymandar týgil Europamen etektes jatqan orystardyng ózi hristian dinin 10-shy ghasyrda ghana qabyldap edi ghoy. Búl bir. Ekinshiden, Qazaqstan әrtýrli úlystardyng dinimen bayydy degen ne sandyraq? Álde, ertede әrtýrli últtar men úlystar qazaq jerine әkelip týrli-týsti metall egip pe, әlde qazaq dalasyna múnaymen gaz qúbyryn tartyp pa? Búl ne eliru?
Ýshinshiden, qazaq jerine әrtýrli din kelse, olar qazaqtar tәuelsizdik aldyq dep ulap-shulap jýrgen songhy 20 jyldyng ishinde ghana qara shybynday qaptap kele bastady. Búryn yaghni, Resey basyp alghangha deyin Qazaqstanda negizinen qazaqtar, sosyn ózbek, tatar, úighyrlar ghana mekendegen. Qazaqstan halqynyng qazir de 70%-dan astamy músylmandar («qúraydy» emes»). Sondyqtan telearnadaghy sauaty az keybireuler qazaq tilin әlgindey mipalaugha ainaldyrghanymen qoymay, múnda san ghasyrlar boyy tolyp jatqan úlystar men olardyng dinderi bolghan, biz sodan bayyghanbyz dep júrtty adastyruyna jol beruge bolmaydy!
IYә, búnyng bәrin búghan sheyin de talay-talay aitqanbyz da, jazghanbyz. Telearnalardaghy nebir qolapaysyzdyqtar men ospadarsyzdyqqa, arzanqol, ortaqol, tómenqol kórsetilimderge toqtau salar sózdi Memlekettik hatshy, kórnekti de, bilgir sayasatker Marat Tәjin de aituday-aq aityp berdi. Biraq әzir sonyng bәrinen nәtiyje shygharyp jatqan telearnalardy da kóre almay otyrmyz. Qaytpek kerek?
Abai.kz