Últtyq «birynghay» test

Erteng últtyq birynghay test. Mektep bitirushi týlekterining alymy men qarymyn aiqyndap, bala shaghynan bolashaghyna ótkizip salatyn «birynghay» synaq. IYә, búl «birynghay» synaq elimizde biyl synaq merzimin qosqanda onynshy ret ótkiziledi. Biraq, biz (bizding bilim salasynda biraghy joq tirlik bar ma?) ótken kýnning ertesi onynshy ret emes, birinshi ret ótkendey kýige týsemiz. Nege?

Jasyryp jabary joq, birinshi ret ketken qatelikten sabaq almaymyz, jylda qaytalanyp jatatyn qatelikter jәne qaytalanady. Odan sabaq alar ministirlik joq.

Últtyq «birynghay» test jayynda әrtýrli pkir aitylyp, jazylyp, talqylanyp jýr. Men býgin múnyng bәrin qaytalamaq emespin. Men tek ózge memleketterding týlek saraptau týrlerin eskere otyryp, Últtyq testting útary men úyatty túsyn kәsiptik túrghydan saraptaudy jón kórdim.

Últtyq testting útary

Últtyq birynghay test biz ýshin búl kýni tek últtyq «bir ynghayly» test bolyp túr.

Birinshiden, jemqorlyq jaylaghan, senimsizdik ornaghan bizding qogham ýshin testtik jýiening nәtiyjesining tezdigi jәne tekseru barysyndaghy barlyq júmysty tehnikanyng atqaruy amalsyz qoldanugha mәjbýrlep otyr.

Últtyq «birynghay» test

Erteng últtyq birynghay test. Mektep bitirushi týlekterining alymy men qarymyn aiqyndap, bala shaghynan bolashaghyna ótkizip salatyn «birynghay» synaq. IYә, búl «birynghay» synaq elimizde biyl synaq merzimin qosqanda onynshy ret ótkiziledi. Biraq, biz (bizding bilim salasynda biraghy joq tirlik bar ma?) ótken kýnning ertesi onynshy ret emes, birinshi ret ótkendey kýige týsemiz. Nege?

Jasyryp jabary joq, birinshi ret ketken qatelikten sabaq almaymyz, jylda qaytalanyp jatatyn qatelikter jәne qaytalanady. Odan sabaq alar ministirlik joq.

Últtyq «birynghay» test jayynda әrtýrli pkir aitylyp, jazylyp, talqylanyp jýr. Men býgin múnyng bәrin qaytalamaq emespin. Men tek ózge memleketterding týlek saraptau týrlerin eskere otyryp, Últtyq testting útary men úyatty túsyn kәsiptik túrghydan saraptaudy jón kórdim.

Últtyq testting útary

Últtyq birynghay test biz ýshin búl kýni tek últtyq «bir ynghayly» test bolyp túr.

Birinshiden, jemqorlyq jaylaghan, senimsizdik ornaghan bizding qogham ýshin testtik jýiening nәtiyjesining tezdigi jәne tekseru barysyndaghy barlyq júmysty tehnikanyng atqaruy amalsyz qoldanugha mәjbýrlep otyr.

Ekinshiden, últtyq birynghay testti ótkizuding qolaylylyghy joghary. Emtihannan úiymdastyrluy onay, tekserlui tez. Sonday-aq, kez kelgen audan ortalyqtarynda úiymdastyryla beretindigi últtyq test biz ýshin qazirshe ynghayly bolyp túr.

Últtyq testting úyaty

Birinshiden, bilim salasyndaghy jýiesizdik. Oqulyqtardyng baghdarlamasyn jasaghan bir adam. oqulyq jazushy taghy basqa bir nemese birneshe adam, basatyn әr baspa. Al, últtyq testti qúrastyratyn basqa bir top. Bir terining púshpaghyn iylegen birin-biri tanymaytyn әrtýrli adamdar. Birining ne jazghanyn biri tolyq bilmeydi. Osydan baryp, bәzbireuding kóilegining týsin, әitpese, atynyng tisin súrap ketetin jónsiz, dau tudyratyn dýniyeler payda bolady. Biz tәuelsizdik alghaly da jiyrma jyldan asty, testti qoldanghaly on jyl, búnyng bәri de qysqa merzim emes. Bolashaghyn oilaghan el bala qamyn jeydi, bala qamyn jegen el oqu-aghartuyn týzetedi. Keshegi últ ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyng «Halyq týzeluining ýmiti jastarda, sondyqtan, jastardyng qalay oqyp, qalay tәrbiyelenui bәrinen búryn eskerilip, bәrinen joghary qoylatyn júmys!» degenin el bolyp eske alsaq iygi edi.

Osydan baryp bir-birin moyyndamaytyn qalyng mekemesymaqtardyng ornyna ghylym-tehnikasy damyghan elderdegidey әr pәnning baghdarlamasyn jazyp, ózderi oqulyq dayyndap, ózderi songhy irikteu emtihandardy ótkizetin jauapty mekeme boluy kerek. Keyingi barlyq syn men mindi ózderi kóteretin. Qazirgidey birine-biri jauyp qútylatyn «bas-basyna by bolghan ónsheng qiqym» emes. Bizding oqytu jýiemiz Reseyding keshegisin әlsiretip kóshiretin essiz mashinagha ainaldy. Basymyz soltýstigimizdegi kórshiden basqany kórmey, el oqu isining ózegin taldyrdy. Qúdyq týbindegi baqanyng kýiin qashanghy keshemiz? Kim bilsin.

Ekinshiden, dayyndyq dengeyining jetkiliksizdigi. Dayyndyq dengeyi әr jerde әrqily. Key mektepter úshyratyn týlekterin aptasyna alty ret synaq tapsyryp, újym bolyp úiysa týletse, key mektepter týletip úshyrudy emes, bitirtip qútyludy oilap,  ayyna bir synaq tapsyrtyp mindetin óteydi. Onyng ózi tәrtippen emes, oqushylary oinap jýrip boyap qútylatyn bir japyraq qaghaz etse de eshkim qayghyrmaydy. Osyndayda atam qazaqtyng «bolattay tәrtip astynda, altynday tabys jatady» deytin ataly sózin eske alar el bolsa, batyr babamyz Bauyrjannyng «tәrtippke baghynghan qúl bolmas» degen úlaghatty sózin oiyna alar úrpaq bolsa deysin. Arman bolmasa iygi, әriyne.

«Beynet týbi zeynet» demeushi me edi. Áriyne, on bir jyl enbektengender jemisin jeydi. Songhy jyl esin jighandar men jimay ketkenderding ókinishi ózine ayan.

Ýshinshiden, ústazdardyng biliksizdigi. Úly ústaz Y.Altynsarinning «Eger balalar birdemeni týsinbeytin bolsa, onda oqytushy olardy kinәlaugha tiyisti emes, olargha týsindire almay otyrghan ózin kinәlaugha tiyis» degen úlaghatyn eske alsaq, býgingi qoghamda búl salmaqty kóterer ústazdyng sany azayghany bәrimizge mәlim. Óz kýnin eptep-septep ótkizip, dau tudyrmay baghasyn qoyyp jýrgenine ghana mәz bolatyn talay jan mektepte múghalim bolyp jýrgeni de jasyryn emes. Mysaly, birde-bir múghalimning oqushylaryna: kóshirme jasandar, kóshirip ýireninder degenin estigende búl bayqús “ózim ýiretuge shamam kelmeydi, ózing amalyn tap” dep ózin-ózi qorlauy demey ne dersiz?

Tórtinshiden, ala qoydy bóle qyrqu. Mektepting atyn ne eng jaqsysy, ne eng jamany shygharatyny belgili. Býginde altyn belgini qorghatu mektepterding maqtanyshyna ainalghany sonshalyq, azdaghan altyn belgining dayyndyghyna basa mәn berip, bar jaghday solar ýshin dep, kópshilik sandy oqushyny testke dayyndyq ortalyqtaryn jaghalatyp qoyatyn mektepterde joq emes. Al, olardiki biznes. Basty maqsattary aqsha tabu.

Búl jaghday mekteptegi onsyz da jýikesi tozyp jýrgen týlekterding jýregine qatty tiyeri haq. Beyne, әr oqushy mektepte әr kýndesting balasy sekildi kýy keshetin soraqylyq.

Besinshiden, ýrey men qorqynysh. On jylyn oinap ótkizip, oilanugha ýlgermegen biraz týlek, bilim negizin dúrys qalay almau sebebinen, (búghan qoghamnan otbasyna deyin kinәliler sany jeterlik) taghy týrli sebepterge baylanysty últtyq test tayaghan sayyn mazasyzdanady, Tayaghan sayyn qysym kýsheyedi, qoryqqan sayyn toryghady. Búdan syrt, últtyq testting bilip bolmaytyn qyry men syry, qaptaghan kóshirme kitaptar men kishireye bastaghan eseptegish qúraldary talaydyng jýikesin jýnshe týtedi. Kelesi qoqynysh testti qalay tapsyram emes, qalay telefon, qalay kóshirme alyp kirip paydalanam degen ýrey talapker sanasyndaghy bilimning qútyn qashyrary haq. Kóshirsem bilip qoya ma, paydalansam shygharyp jibere me degen qorqynysh pen ýsh saghatynyng berekesin ketirip, bilgenin úmytady.

Bizding júrt emtihan alany qatal bolsa, renjiiydi, negizi quanghan abzal. Keybir elderde emtihan maydandarynda qaruly soldattar túratynyn eskersek, maydandaghy tәrtipting bolghany bilimdi úrpaq ýshin núr ýstine núr edi. Áy, biraq, bizding júrt soghan kónse.

Altynshydan, ata-analardyng salghyrttyghy әri jónsiz shuy. “Jau ketken song qylyshyn boqqa shapqan” ata-analardyng isi keyde kýlkindi, keyde ashuyndy keltiredi. Ómiri tirlik dep kýnin kýlkisiz, týnin úiqsyz ótkizgen talay ata-ana óz balasynyng neshinshi synypta jәne qalay oqitynyn da bilmey kelip, songhy jylgha jetkende esin jiyady. Esin jiyady da balasyn zorlyqtyng astyna alady, ómir boyy múnday qatang talap kórmegen bala shydamay ótirikke kóshedi. Biraq últtyq birynghay testte ótirik ashylady. Ata-ana últtyq testti úghymsyz dep bilimdi kinalaydy. Búnday ata-analargha qystyng qamyn jaz oila degennen basqa aitaryng joq.

Últtyq әrynghay test

IYә, әrynghay bolar sebebi de bar. Búl býgin de esi dúrys elding bәri biler aqiqatqa ainaldy. Esti elding eti ýirendi me deysing keyde.

Árynghay. Sebebi últtyq testti búl kýni «joly bolmaghan» oqushynyng ózi tapsyrady, әitpese «joly bolghan» oqushynyng telefony tapsyrady. Búl iske mýdeli júrt kóp. Birinshisi - mektep retingisin oilaghan mektep әkimshiligi. Mektepterdi últtyq testte alghan balymen baghalaydy.  Al, bir jyl dayyndyghy nashar bolghan mektepter amaldyng baryn jasaydy. Mektep múghalimderinen qúram jasaqtaydy, olar SMS-ter men MMS-terding jauabyn jazar ýnsiz búiyryq oryndaushylar. Ekinshisi - balasynyng bilimi baryn baghamdaghan ata-ana. Balasy ýshin últtyq qúpiyalyqty belden basady. Múghalim jaldaydy, bir jolgha kelistirip «ózgeni» aldaydy. Ýshinshisi -oqushynyng ózi. Aldyn-ala elding bәri biletin amaldardyng bәrin jasaydy. Internetting bar mýmkindigin paydalanady. Múndaylardyng ornyna últtyq testti ózi emes, ózge tapsyrady. «Joly bolmaghan» jandar ózi tapsyrady. Búdan baryp on bir jyl kóshten qalmay kelgen bәzbireuler synyptastaryn kelistirp bir tanghaldyrady. Bireu amaly iske asyp quanady, bireu tensiz dýnie dep kýiinedi.

Últtyq test sonynda joghalghan bolashaqtar

«Jalghandyq jargha jyghady» dep aitushy edi atam qazaq. Býgingi jalghan bagha, jalghan bilim ólimge (suisidke) bir-aq әkelude. Qalay deysiz be?

Salystyrmaly týrde әr jerde әr qalay baghalanyp kelgen balagha Últtyq birynghay test «birynghay» beriledi. Ómiri ýsh, tórt, bes alyp jýrgen bala últtyq testten úshyp, ekige týskende (negizgi bilimi eki, tek búrynnan kótermelenip kelgen bala), ómiri ekini kórmegen bala eki degen baghany kórgende ózi de an-tan, balam ekpindi bolyp oqidy dep jýrgen ata-ana da an-tan. Ata-ana balagha, bala molagha qaraydy.

Ata-ana balanyng taghdyryn oilap jylaydy, bala úyattan nemese ata-anadan estir sózden qorqyp ózin ólimge baylaydy. Qogham shulaydy, ústaz ishindegisin aita almay asau attay tulaydy. Ókingenmen búl sәtte eshtene de ornyna kelmeydi, bәri de kesh... ótedi ketedi.

Múndayda bir kemshilik bizding mektep psihologtarynda. Bizde jalpy psihologtar aghylshyndar men orystar jazghan kitaptarmen dayarlanady. Sol jolmen kelip, qazaq balasyna aghylshyndar men orystar qoldanghan testter men saualnamalar arqyly zertteu jýrgizip solardyng oiymen aqyl aitady. Olar keshirsin, әr elding salty әr basqa, әdet-ghúrpy, psihologiyasy da basqa. Qazaq balasyna aghylshynnyng aqyly kómektespeydi. Qazaq balasyna naghyz qazaqy janashyrlyq kerek. Múny osy mamandyq tizginin ústaghandar sezinse ghoy.

ÚTO - gha ne kerek, ÚQK - ge ne kerek?

Últtyq testtileu ortalyghyna birynghay testileu jýiesining әr jylyn saraptap, qatelikterdi qaytalamau kerek. Últtyq testting әdil әri sapaly ótui Qazaqstan bolashaq jastarynyng dúrys súryptaluy. Sondyqtanda últtyq testting útaryn arttyryp, olqylyghyn týzetu kerek. Baghdarlama jәne oqulyq qúrylymymen, mazmúnymen sanasu da manyzdy.

Últtyq qauipsizdik komiytetine testting barynsha әdil ótui «birynghay» testti biryinghay ótkizu kerek. Bәzbireulerding ornynyng aldyn-ala dayarlanyp, baylanys qúraldarynyng signaldarynyng bir auditoriyada jalghanyp, bir auditoryada ýzilip túratyn jalghan formashyldyqtan arylu kerek. Kóilekterding astyn tintu emes, kóp júrtqa bilinbey ketetin qaraulyqqa qaraudy eskeru, test jýrip jatqan maydandy barynsha syrtta otyrghan halyq  kórip otyratynday jaryalylyqty arttyrghan abzal. Últtyq qauipsizdik komiytetining últ bolashaghyna qauip tóndirmegeni jón.

Úrpaqqa ne kerek, ústazgha ne kerek?

Úrpaq ta, ústaz da últtyq testting әdil boluyn talap etu kerek. Ústaz úyatyn joyyp syrttan «kómektesu» emes, últtyq qúpiyalyqtyng dúrystyghyna kómektesu kerek. Mәlik Ghabdullin aghamyz aitpaqshy: «múghalim ózining bilimdiligimen, jýris-túrysymen, jaydary minezimen, tipti syrt pishini, kiygen kiyimimen de oqushysyna jaqsy maghynada qatty әser etedi». Sondyqtan da ústaz әr isinde bilimdi shәkirtting ozatyndyghyn dәleldep otyru kerek.

Ústaz degen jangha layyqty bolamyn degen әr qanday jan ar aldynda taza bolmasa, ústazbyn deuding ózi úyat. Úrpaq test ýshin on birinshi synypqa jetken kezde emes, birinshi synyptan óz bilim negizin qalyptastyru kerek. Testke bilimdik negizben dayyndalu manyzdy, al testti qúr jattau – qazaqtyng «jetektegen it augha jaramaydy», - degen maqalyn eske salady.                                

Últqa ne kerek?

Últ bolam degen qauym eshqashanda úrpaghynyng taghdyryna bey-jay qaramaydy. Qazaqtyng úly aqyny Maghjan Júmabaev: «qazaqtyng taghdyry, keleshekte el boluy da mektebining qanday negizde qúryluyna baryp tireledi. Mektebimizdi taza, berik hәm óz janymyzgha (qazaq janyna) ýilesetin negizde qúra bilsek, keleshegimiz ýshin tayynbay-aq serttesuge bolady» deydi.  Sondyqtan, úrpaq taghdyryna baylanysty әrqanday iste útylmastay ýrdis qalyptastyru býgingi últ ziyalylary ýshin auyr syn. Úrpaghymyzdyng úyattan bezip, úsaqtalyp ketpesin desek tek testting manynda emes, balamyz bilim ordasyn attar esikting manynan bastap oilanghanymyz abzal. Bizding bar salany bir jýiege salyp, kóshirmeshildikten qútylar kezimiz keldi. Endi oilanbasaq erteng bәri de kesh bolady.

Abai.kz