Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Aqmyltyq 2625 16 pikir 27 Mausym, 2023 saghat 13:11

Pavlodar men Petropavl anklav bolmasyn desek...

Qazirgi kýnderi soltýstik kórshimiz Reseyding hali mýshkil ekening kórip jýrmiz. Qasyndaghy búryn yqpalynda bolghan ózge elderge tisin qayrap, kýsh kórsetpek týgeli, ózining ishki jaghdayyn qalpyna keltire almay otyr. Shyndyghyn aitu kerek, eki jylgha tayady. Resey, Europalyq elderding tarabynan salynghan sanksiyalardan qatty soqqy alyp, jyldan-jylgha ekonomikasy jәne әleumettik jaghdayy әlsirep, qiyn jaghdaygha kele jatyr. 

Mine, osy bir Reseyding alasapyrangha týsken (smutnoe vremya) uaqytyn bizding elge mýmkindiginshe paydalanyp qalu kerek. Qazaqstan biyligining orynsyz qorqaqtyghy (tipti, men aitar edim, biylikting densaulyghynyng joqtyghyn kórsetedi) kóp nәrsege kedergi keltirude. Áytpese, týkke qajetsiz Újymdyq qauipsizdik kelisim shartynan (ODKB) osy uaqytqa deyin iyghyp ketuge bolar edi.

Endi, óz ishimizdegi jaghdayymyzgha keleyik. Mysaly, bizge, Reseyding qazirgi beyshara jaghdayyn sәtti paydalanyp, Qazaq elining Memlekettik tilining rólin kýsheytip, tipti, osy jýiege arnayy Zang qabyldap alu kerek edi. Sonday-aq, qazaq tilining qúzyryna: respublikadaghy ghylym men sportty jәne eldegi kәsipkerlik salasyn tolyqtay kirgizu kerek («Atameken» últtyq kәsipkerlik palatasynyng jetekshisi, Rayymbek Batalovty memlekettik tildi bilmeytindigi ýshin, júmystan bosatu kerek-aq). Mýmkin, búl ýshin, osylardy qadaghalaytyn, sonymen qatar, ýilestiretin arnayy memlekettik komissiya qajet shyghar. Mine, osylardy uaqyt ótkizbey, jyldamdatyp iske qosqan jón sekildi.

Taghy bir aitarym, biylik tartynshaqtap, qorqatyn bolsa, onda, oblys әkimderine tapsyrma berip, kýndelikti atqaryp jýrgen júmystarymen qosa, onomastikamen de ainalasuyn jedeldetudi mindetteu kerek-aq. Tipti, anau Pavlodar men Petropavldyng atauyn da ózgertip jiberuding sәti keldi.

Endigi keshigu orynsyz dep oilaymyz. Keshiktire bersek, keyin anklavqa ainalyp ketui de mýmkin.  Qazaqtyng maqal sózimen aitqanda: «Temirdi qyzghan kezinde soghu» qajet. El Tәuelsizdigine otyz jyldan asty, әli kýnge deyin eshteneni ózgerte almadyq. Netken qorqaqtyq, tipti, ezdik deuge bolady! Átten, Qazaq biyligine Saparmúrat Niyazovtay nemese Islam Karimovtay qorqyp sheginbeytin, tughan eline septigi tiygizetin, jýrekti bir azamat kelmedi-au. Tipti6 tól biyligimizge, qalyng orystan qoryqpay, kezinde bes oblysty alyp qalghan, sonau Júmabek Tashenovtey de azamat tabylmady. Qazirgi biyligimiz jәne onyng ainalasyndaghylar (ministrlerge deyin) el-júrttyng ortasynan kelmegen, tek kabiynette gazetterin audarystyryp, anany-mynany oqyp, jattap ósken azamattar ghoy. Múnday azamattar orynsyz qorqaq, jauapkershiligi joq, ózining amandyghyn ghana oilaytyn mýsәpir bolyp keledi. Sonymen qatar, búlar ziyaly qauym ókilderining jәne el ishining kónil-kýiin de úqpaytyn dýmbilez bolady. Sondyqtan, qansha tәuelsizbiz desekte, jaltaq bolyp, ruhany qúndylyqtarymyzdy damyta almay, memlekettik tilimiz naqty kýsheyip, qanatyn kenge jayyp kete almay, del-sal kýide kele jatqandyghymyz da osydan. Osy orayda aitarym, qadirmendi biyligimiz, jeti jyldy investisiya tartyp, reforma jasaumen uaqyt ótkize bermey, myna alashúbar Qazaqstandy onomastika jaghynan tolyq retke keltirip, últtyq tilimizding ayasyn keneytip, keybir mәngýrt ministrler men әkimderdi últtyq kadrgha auystyryp, mynau úlanghayyr respublikany, qazaq halqyna jaqyndatu kerek. Sonda, sening esiming de, atqarghan ising de el jýreginde úzaq saqtaluy mýmkin!

Beysenghazy Úlyqbek

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1519
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3300
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5897