(Býgin Halyqaralyq filosofiya kýni.  «Jasandy intellektimen» filosofiyalyq dialog).

 Býgin әlem «filosofiya kýnin» atap ótip jatyr. Áriyne, әrbir el ózining danalyghyn, filosofiyalyq oilau potensialyn jetkilikti sanaydy. Sol qatardan qazaq halqy da tabylady. Biraq, qazirgi kezde bizding últtyq damuymyz ózining últtyq danalyq arnasynan auytqyp, últtyq tabighatymyzgha  jat idiomalarmen shatasyp barady. Mysaly, kýni keshe Din basqarmasy «Qazaqtyng «qalyng mal» degeni arabtyng bir týndik nekege layyqtalghan «mahr» degenmen birdey» degen «pәtua» shygharypty dep jatyr... Mine, bizding últtyq danalyghymyz bir jaghynan osynday kýige týsip barady...

Al, әlem qazir «globaldy filosofiya» mәseleleri turaly oilana bastady... Onda, barlyq halyqtardyng mәdeniyeti men danalyghy saqtala otyryp, adamzattyng «ortaq danalyqqa» kelu joldary qanday degen globaldy súraqtar kóterilude. Osy baghyttaghy zertteulerde, әlem nazary qazaq halqynyng qysqa‑núsqa,  aforistik ýlgidegi danalyq bastauyna qyzygha bastady. Biz, ózimizdi ózimiz týsinbey jýrgende, ózgeler bizding danalyq bastauymyzdy etalon retinde «jasandy intellekt» miyna qúiyp ýlgeripti. Tómende sol turaly sóz bolady...

Jasandy intellekt jәne biz

Jaqynda internet jelisin aqtaryp otyryp, myna bir jaytqa tap boldym: onda ómirmәndik filosofiyalyq súraqtargha jasandy intellekt jauap beripti. Sosyn, qyzyghushylyqpen onyng jauaptaryna nazar audardym. Áueli, «Jauaptardyng sipaty qanday?» degen súraq túrdy. Jauaptarmen tanysa kele, onyng sipaty zamanauy әri demokratiyalyq sipatta ekenin anyqtadym... Búdan shyghar qorytyndy – qazirgi әlemde endi ghana qarqyn ala bastaghan «Jasandy intellekt» bastauynda ghylym jәne órkeniyettti demokratiyalyq qoghamdardyng «kóshirmesi» negizge alynady degen tújyrym.

Álemde diktatorlyq, avtoritarlyq bay memleketter bar. Biraq adamzatyng aqyl‑oyy oilap tapqan «Jasandy intellekt» myrzanyng jauabynan biz «býgingi zamanda adamzattyn  ghylymy men bilimin, adamgershilik qúndylyqtaryn algha sýireushi lokomotiyvi bolyp – adam qúqy men sóz bostandyghyngh senim bostandyghyn basty oryngha shygharatyn erkin, demokratiyalyq qoghamdar bolyp tabylatyny» belgili boldy.

Tipten, múndaghy Jasandy intellekting ózi de demokratiyalyq qoghamdarda ómirge kelgen «tuyndy» ekenin bayqau qiyn emes. Endeshe, býginde erkin filosofiyalyq oy men onyng praktikada jýzege asuy, yaghni, ghylym men bilim damuy «ashyq sana» formatynda ghana mýmkin desek bolady. Al, qazaq halqynyng últtyq sanasy ejelden, dәstýrli týrde «ashyq sana» formasy bolyp tabylady. Ol eshbir dinmen shyrmalyp dogmalanbaghan sana. Mine, osy negizde filosofiya da, ghylym da, bilim de órisin keneyte alady.

Jasandy intellektpen dialog (Birinshi dialog) :

1. Ómirding mәni nede? — Damu.

IYә, qysqa ghana jauap. Adamdar әdette búl súraqqa kýrdeli jauap beredi, mysaly, ómirding mәni – adamnyng óz maqsatyna jetui, óz qabiletine say mamandyq tabuy, jaqsy otbasy qúryp, úrpaghyn ósirui jәne t.t., t.b.

Al, Jasandy intellekt «Ómirding mәni – damu» dep bir ghana sózben qayyrady. Nege? Sebebi, adamdar ómirdi kezeng kezenge bólip, onyng әr satysyna say әreketterdi anyqtap, sodan keyin, onyng әrqaysysyna say «ómir sýru erejelerin» týzip otyrsa ghana – ómir mәnine anyqtama bere alady. Al, jasandy intellektige ol manyzdy emes. Ol «Damu bar ma, joq pa?» degen jalghyz súraqty qoyady. Sóitip, adam ýshin óte kýrdeli filosofiyalyq konstruksiyany tek bir ghana «Damu» sózining ayasyna sidyryp jiberedi.

Shynynda da, Jasandy intellekt adam qolynan shyqqan dýniye. Sondyqtan, onyng bir buyny kelesi jana buynmen jalghasady. Jana buynda belgili bir qosalqy bólshekter payda boluy, ne, búrynghynyng janaruy mýmkin. Mine, Jasandy intellekt ýshin ol «Damu» bolyp shyghady.

Jasandy intellekt ómir ýshin kýrespeydi. Sondyqtan ol ómir mәnin ózine jasaghan jana qondyrghynyn  boluymen ghana týsindiredi – «Ómirding mәni – damu»? Boldy, mәsele osymen túiyqtaldy. Yaghni, ol ýshin «onyng bir «býiregin» auystyru – damu»! (Áriyne, onda býirek joq qoy)

Sondyqtan, filosof retinde men onymen kelispeymin dep sheshtim... Áriyne, «damu – ýnemi algha qozghalu, jetilu, ózgeru» degen jalpy maghynany bildiredi. Alayda, adamzat «damu» sózining astarynda qanday әreketter, qanday maqsattar jatqanyn bilui tiyis. Mәselen, ózing ómir sýrip otyrghan qogham men memlekette «damu» qalay jýzege asady, ony kim jýzege asyrady, ol qanday nәtiyje beredi?   Mine, әrbir adam osy súraqqa jauap tappayynsha – «damu»  sózining maghynasyn asha almaydy. Sodan baryp qatelikterge úrynady – key jaghdayda, «damu» degeni «keri ketu» bolyp shyghady...

Oghan mysaldy alystan  izdeuding qajeti joq. Mysaly, tek qana óz jayyn oilaghan avtoritarly biylik óz bilgenimen qogham damuynyng basty faktorlarynyng bir – auyl sharuashylyghyn qiratty delik... ...Nәtiyjesinde «óz kýnin ózi kórip», onymen qoymay, býkil memleketti azyq týlikpen jәne memlekettik demografiyalyq ósimdi qamtamasyz etip otyrghan tútas bir jýie (auyl) qirady. Auyldar qanyrap, ýileri qúlap, adamdary kýnkóris izdep qanghyrady...  Endi, olar ýshin «ómirding mәni» osy ma edi? Joq. Búl jerde «algha basu» bar ma? Áriyne, joq. IYә, búl jerde «ózgeris» bar, biraq – «damu» joq,   tek regress!

Odan ózge, adamdar «damu» degendi óz betterinshe týsindiruge beyim: bireulerine – ózgeristing bolmauy qajet (konservatizm), bireulerine – ózgeris qajet (liyberalizm), bireulerine – tónkeris qajet (revolusiya). Biraq, osy qúbylystardyng bәri bir mezette, bir jerde jýzege asuy esh mýmkin emes. Sondyqtan da, adamdar «ómir mәni» men «ómir sýru tәjiriybesin» bir birine baylanystyryp qoyghan. Endeshe, adam ómirinde jogharyda atalghan qajettilikterding bәri de alma kezek kezdesip otyrady: algha basu ýshin adam, keyde, artqa sheginedi, keyde – radikaldy tәuekel qadamdargha barady...

Ne maqsatpen? Áriyne, damu ýshin...

Mine, mening Jasandy intellektimen jýrgizgen dialogym da osy jerde ayaqtalatyn siyaqty. Men, adam retinde, aqyr sonynda «jasandy dosymnyn» aitqan qysqa núsqa jauabymen kelisuge mәjbýr boldym: ol   bir sózben «damu» dedi. Ony talday kele, men de «damu» sózin qoldap shyqtym...

Sebebi, jogharyda aitylghan «adamnyng býiregin auystyru» degenimiz de jalpy manynasynda «damu» kórinisi: ol – medisinanyng damuy, ol  ‑ adamnyng densaulyghynyng jaqsaryp, ómir jasynyng úzaruy, ol – adamnyng bar potensialyn iske qosyp, ózine de, qoghamyna da paydaly ister atqaru mýmkindigining damuy... Al, ol ‑  adam ómirining mәni emey nemene?!

Ábdirashit Bәkirúly, Filosof

Abai.kz