Senbi, 9 Qarasha 2024
Biylik 1840 0 pikir 30 Mausym, 2023 saghat 12:25

Kelesi aptada deputattardyng ónirlerge sapary bastalady – E.Qoshanov

Býgin Mәjilis spiykeri Erlan Qoshanovtyng tóraghalyghymen Parlament Palatalarynyng birlesken otyrysy ótip, onda birinshi sessiyanyng júmysy qorytyndylandy.

Erlan Qoshanov Parlamentting osy sessiyasy nebәri 100 kýnge sozylghanyna qaramastan, atqarghan júmysy óte manyzdy әri mazmúndy bolghanyn atap ótti.

– Ótken jyly Qazaqstan halqy býkilhalyqtyq referendumda Preziydent reformalaryn qoldady. Elimizding janarghan Konstitusiyasy býkil memlekettik jýie boyynsha auqymdy ózgeristerge jol ashty. Superpreziydenttik jýieden preziydenttik respublika ýlgisine kóshtik. Parlamentting róli men mәrtebesi kýsheydi. El basqaru isine halyqtyng atsalysu belsendiligi arta týsti, – dedi E.Qoshanov.

Sessiya barysynda Palatalardyng 3 birlesken otyrysy, Senattyng 12 jәne Mәjilisting 15 jalpy otyrysy ótti. Onda 120-dan astam mәsele qaraldy. Sonday-aq Parlamentting qarauynda 82 zang jobasy bolsa, sonyng ishinde 25 zang qabyldanyp, 13 zangha Preziydent qol qoydy.

– Qazirgi saylanymnyng basty ereksheligi – kóptegen manyzdy zang jobasynyng deputattardyng bastamasymen әzirlenui. Olargha saylaushylardyng talap-tilegi, mún-múqtajy, El Preziydentining tapsyrmalary arqau boldy, – dedi E.Qoshanov.

Deputattar bastamashy bolghan zang jobalarynyng ishinde – zansyz alynghan aktivterdi qaytaru, súiytylghan gaz ainalymyn retteu jәne túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy, onlayn-platformalar jәne onlayn-jarnama mәseleleri, Kәsiptik biliktilik turaly zandar bar.

Mәselen, Erlan Qoshanovtyng aituynsha, elektr samokattardyng kóp qoldanyluy adamdardyng qauipsizdigine әser etip otyr. Sondyqtan olardyng jýrisin retteu jónindegi týzetuler Parlamentte qyzu talqylandy. Osy orayda Mәjilis tóraghasy deputattar qabyldaghan zang jayau jýrginshilerding de, samokat jýrgizushilerining de qauipsizdigin qamtamasyz etetinin aitty.

Sonymen qatar Palata tóraghasy búrynghy Semey yadrolyq poligony aumaghyn zertteu men qauipsizdigin qamtamasyz etu mәselesi kópten sheshimin tappay kele jatqan týitkildi jayttyng biri ekenine nazar audardy. Býginde búl mәsele zannamalyq dengeyde sheshimin tapty.

Sonday-aq osy sessiyada Mәjiliste alghash ret Joghary auditorlyq palatanyng esebi tyndaldy.

– Memleket basshysynyng «Kýshti Preziydent – yqpaldy Parlament – esep beretin Ýkimet» formulasy ayasynda Mәjilisting ókilettigi, baqylaushylyq funksiyasy kýsheytildi. Preziydent aitqanday, biz budjetting atqarylu barysyn, әrbir tiynnyng júmsaluyn qatang qadaghalauymyz qajet. Osyghan oray Joghary auditorlyq palatanyng esebin tyndadyq. Onda halyqty tolghandyratyn eng ózekti taqyryp – jylumen qamtu mәselesi kóterildi, – dedi E.Qoshanov.

Ótken sessiyada barlyghy 11 halyqaralyq shart pen memleketaralyq kelisim ratifikasiyalandy. Qos palata deputattary Ýkimet pen basqa da memlekettik organdargha 306 deputattyq saual joldady.

Erlan Qoshanov osy sessiyanyng ózinde halyq qalaulylarynyng atyna týsken 7 myngha juyq hat qaralghanyn jәne az uaqyt ishinde Mәjilis janyndaghy Qoghamdyq qabyldaugha 800-den astam adam kelgenin atap ótti.

Birinshi sessiyany qorytyndylay kele, Mәjilis spiykeri qos palatanyng shet eldermen jәne halyqaralyq úiymdarmen yntymaqtastyqty nyghaytu baghytynda da auqymdy júmys atqarghanyn aitty.

Búdan bólek, Mәjilis tóraghasy Ýkimetpen birlesken júmys kezindegi keybir mәselelerge nazar audardy.

– Ýkimetting zangha bastamashy bolu júmysy tiyisti dengeyde atqarylmay otyr. Qoghamda shúghyl sheshimin kýtip otyrghan týitkildi mәsele kóp ekenin bilesizder. Olar, birinshi kezekte, zannamalyq túrghydan sheshudi qajet etedi. Ókinishke qaray, búl jayttargha Ýkimet der kezinde kónil audaryp, qajetti zang jobalaryn Mәjiliske uaqytyly úsynbay otyr. Sondyqtan deputattar osy ótkir mәselelerdi sheshudi jedel týrde óz qolyna alyp, tiyisti zang jobalaryna bastamashy bolugha mәjbýr. Osy orayda Ýkimetke belsendilikti arttyryp, kelesi sessiyagha naqty әri qoghamgha qajet zang jobalaryn әzirleudi jәne Parlamentke engizudi tezdetuge tiyis, – dedi.

Sonymen birge Palata tóraghasy deputattardyng týzetulerine Ýkimet qorytyndysyn qarau merzimi úzaqqa sozylatynyna, belgilengen tәrtipting kóp jaghdayda saqtalmaytynyna mәn berdi. Osy orayda Ýkimetti qorytyndylardy kelisu rәsimin qayta qaraugha shaqyrdy.

Sonday-aq Parlamentke keletin memlekettik organdar basshylarynyng dayyndyghy men deputattyq saualdargha beriletin jauaptar sapasynyng tómen ekeni de aityldy.

Mәjilis tóraghasy kelesi aptadan bastap deputattardyng ónirlerge sapary bastalatynyn aitty.

–       Sol kezde qaralatyn zandar boyynsha halyqpen  terenirek pikir almasu, júrtshylyqtyng oiyn bilu manyzdy. Parlament zandardy halyq ýshin jәne halyqpen birge jazady. Búl – bizding basty ústanymymyz, – dedi E.Qoshanov.

Mәjilis spiykeri kelesi sessiyada da zang shygharu júmysy qarqyndy jalghasatynyna senim bildirdi.

– Biz Últtyq qordan balalargha bólinetin tólemder mәselesi jónindegi zang jobasymen júmysty jalghastyratyn bolamyz. Búl Preziydentting auqymdy reformalary ayasyndaghy negizgi bastamasynyng biri. Memleket basshysynyng tapsyrmasy boyynsha Salyq, Budjet, Su, Qala qúrylysy kodeksterimen, Memlekettik satyp alu, Ghylym jәne tehnologiyalyq sayasat turaly zang jobalarymen  júmys isteu mindeti aldymyzda túr, – dedi Mәjilis tóraghasy.

Otyrys sonynda Erlan Qoshanov Ýkimet mýshelerine eki Palata apparattarynyng qyzmetkerlerine, sarapshylar qoghamdastyghyna,  búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderine birlesken júmysy ýshin zor rizashylyghyn  bildirdi.

Ayta ketu kerek, jiyngha Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri, Memlekettik kenesshi, Preziydent Ákimshiligining Basshysy, Konstitusiyalyq Sottyn, Jogharghy Sottyn, Ortalyq saylau komissiyasynyng jәne Joghary auditorlyq palatanyng tóraghalary, Ýkimet mýsheleri, Preziydentke tikeley baghynatyn jәne esep beretin memlekettik organdardyng basshylary men Parlament palatalary apparattarynyng jauapty qyzmetkerleri qatysty.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1150
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2558
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2578