Qazaqta «Jaqsy sóz – jarym yrys!» degen óte kiyeli sóz bar. Týrkistan tórinde ótken Últtyq qúryltaydyng ekinshi otyrysyna men qatysqan emespin. Biraq, Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng sol Qúryltayda aitqan bir jaqsy sózi mening oiymnan shyghar emes. Ol sózdi býkil dýniyeni dýr silgindirgen «Prigojinning býligi» de sanamnan óshire almady.

Mine, Qúryltay ótkeli biraz kýnning jýzi boldy, senseniz sol sóz qúlaq týbimde әli janghyryp túr.

Júrt Qasym-Jomart Kemelúlynyng osy jolghy: «Sonday-aq sheteldegi qandastarymyzben tyghyz qarym-qatynas ornatyp, ruhany baylanysty nyghayta beremiz. Búl mәsele – mening jeke nazarymda...», - degen sózi shyghar dep, ary qaray oqymay, qoya saluy mýmkin.

Joq, ol sózi emes, «Shyn mәninde, biz aityp jýrgen Ádiletti Qazaqstandy Adal azamattar qúrady!» degen sózi.

Sóitip, mine, Últtyq qúryltaydyng ekinshi otyrysy Jana Qazaqstangha  «Adal azamat» degen tamasha úghymdy alyp keldi.

Men búl sózdi Últtyq qúryltaydyng ekinshi otyrysynyng tarihy tabysy dep baghalaymyn.

Áriyne, «Adal azamat» úghymynyng qazaq jadynda búrynnan bary belgili ghoy, biraq býgingi tanda onyng býkil Týrkining kiyeli astanasy Týrkistan tórinde ótken Últtyq qúryltayda Memleket Basshysynyng auzynan qayta janghyruy, tәpteshtep túryp týsindirilui tegin bolmasa kerek!

Bir ghajaby, Qasym-Jomart Kemelúly: «Otanshyldyq, adamgershilik, bilimpazdyq, naghyz maman bolu, ýnemshildik, enbekqorlyq, el men jerge janashyrlyq siyaqty asyl qasiyetter bәrinen biyik túrugha tiyis. Osynday izgi qasiyetting bәrin boyyna sinirgen jandy Adal azamat degen bir auyz sózben sipattaugha bolady», - dep sol «Adal azamattyn» ólshemin de Ózi dóp basyp syipattap beripti.

Áriyne, Qasym-Jomart Kemelúly sipattaghan qasiyetterdi boyyna sinirgen qyz-jigitter biylik basynda az emes kóp.

Ókinishke oray, «Elordanyng atyn «Núr-Súltan» dep ózgertu kerek!» dese, «Búl dúrys әri saralanghan sheshim. Astanagha qanshama kýsh-jiger júmsalghanyn bilemiz. Múnyng bәri Núrsúltan Nazarbaevtyng sayasy erkining arqasynda oryn aldy, sondyqtan Qasym-Jomart Toqaevtyng sheshimi – óte dúrys, zandy, biz ony qoldaymyz...», - dep birden qol kóteretin; «Joq, «Astana» atauyn qaytaru kerek!» dese, «Eng bastysy, halyqtyng pikirin eskeruimiz kerek. Halyqtyn, qala túrghyndarynyng pikiri – negizgi faktor. Búl túrghyda halyq ne aitsa, sol boluy kerek. Halyq qoldasa, osynday sheshimderge baruymyz tiyis...», -dep ony da qostay jóneletin, óz janynan alyp-qosary joq, tek Preziydentting sayasatyn tәpsirlep qana otyratyn, biraq Preziydent aitqan izgi qasiyetting bәrin boyyna sinirgen, ózgening ala jibin attamaytyn, qoly taza, jemqorlyqtan ada  «Adal azamattardyn» kóbeyip bara jatqany janymyzgha ayazday batady. Ashyq aitayyn, olardyng halyqqa tiygizer paydasy shamaly. Kerisinshe, ondaylar ilinip-salynyp jýrip, joghary lauazymdardy iyemdenip alady da, últ mýddesi syngha týsken taghdyrsheshti mәselelerge kelgende, algha bir adym baspay, júmghan auzyn ashpay, soryndy qaynatady.

Býgingi kýnning talaby biyiginen qarasaq, bizding memlekettik qyzmetke onday jalpyldaghan «aq qarghalar» men «kók qarghalar» emes, tyrnaghy ilingen lauazymdy jaynatyp jiberetin; janalyqqa jany qúshtar; ózgeris dese, ózegin beretin naghyz reformashylar kerek, әriyne!

Endi biz – janghyru men ózgeriske shóldep alabúrtqan sergek kónil qauym «Jana Qazaqstan» qúrudyng alghy shebinde, jetekshi orynda tizgin ústap jýrgen «Preziydent komandasyna» Qasym-Jomart Kemelúly ortaghan qoyghan osy «Adal azamat» ólshemimen kóz sala bastadyq.

Qúdaygha shýkir, onday Adal azamattar joq emes, bar.

Sonyng biri – Jarkeshov Sanjar Serikbayúly dep bilemin.

Ómirbayanyna kóz jýgirtsek, Sanjar Serikbayúly 1986 jyldyng tóli eken. Qyryqqa әli tólmaghan jigit biraz qamaldy búzyp ýlgiripti. Enbek jolyn 2008 jyly Ostin qalasyndaghy (Tehas, AQSh) «Múnay jәne geosistemalyq injiniring ortalyghynda» injener-zertteushi bolyp bastap, ainalasy on bes jyldyng ishinde әlemning 17 memleketinde júmys istep, on bir jyldyq halyqaralyq, óndiristik jәne basqarushylyq tәjiriybege qol jetkizipti. Kóp ómiri AQSh, Resey, Shotlandiya, Úlybritaniya, Irak kompaniyalarynda ótipti. 2014 jyly múnay únghysyn búrghylaudan әlemdik rekord jasapty (Z-40 únghysy, 13000 metr, Sahalin araly, Resey Federasiyasy).

Sanjar Serikbayúly 2016 jyly Dýniyejýzilik Múnayshy-injenerler Qoghamynyng «Búrghylau salasyndaghy kórnekti jetistikteri ýshin» atty halyqaralyq syilyghyn jәne britandyq arnauly «Kәsiby maman-Injener» ataghyn aldy (Chartered Engineer»), 2017 jyly Úlybritaniyanyng múnay óndirisin damytugha qosqan ýlesi ýshin Patshayym Elizaveta II atyndaghy syilyghyn (Merlin ERD kompaniyasynyng qúramynda) alypty. Sonday-aq, britandyq «Injener-Mehanikter Instituty Kenesinin» mýshesi bolyp saylanypty.

Sol Sanjar Serikbayúly qazir «QazaqGaz» Últtyq kompaniyasy» AQ-nyng basqarma tóraghasy bolyp qyzmet atqaruda.

Búl – Sanjar Jarkeshov turaly mening ashyq aqparat kózderinen alghan mәlimetterim. Al, onyng qazirgi tanda qanday auqymdy sharualar atqaryp jatqanyn bilginiz kelse, internetten «ULYSMEDIA» kanalyna bergen súhbatyn óz auzynan tyndap shyghynyz.

Dәl osynday jәne bir janyp túrghan jas sheneunikti men taghy da sol «ULYSMEDIA» kanalyna bergen súhbaty arqyly tanyp, qatty quandym.

Ol jigitting aty-jóni – Tamabek Ábilhayyr Ghalymúly.

Ábilhayyr Ghalymúly 1994 jyly tuypty.

Ómirbayanynda Halyqaralyq biznes uniyversiytetin, Luis últtyq uniyversiytetin jәne QR Preziydenti janyndaghy Memlekettik basqaru akademiyasyn bitirgen. Preziydenttik Jastar kadrlyq rezervining mýshesi dep jazylypty. Ózi qazir Qazaqstan Respublikasy Auyl sharuashylyghy viyse-ministri bolyp qyzmet atqarady eken. Elimizdegi eng jas ministr bolyp sanalady.

Qysqasy, men búl eki jigitti «ULYSMEDIA» kanalyna bergen súhbattary arqyly tanyp bildim.

Bilesizder, bizding qoghamda shenunikter tәuelsiz mediyalargha ashylyp súhbat bere bermeydi. Tek, memlekettik arnalardyng aldyn-ala dayyndalyp, kelisilgen súraqtaryna ghana óz qúzyreti sheginde jauap berip ýirengen. Odan ary kósilip sóileuge tartynyp túrady, syzyp bergen shenberden shyqpaydy.

Al, Sanjar Jarkeshov pen Ábilhayyr Tamabek «ULYSMEDIA» kanalynda kósile sóilep, jurnalistpen býkpesiz súhbat qúrdy. Aghyn da, qarasyn da jasyrghan joq, Ózderi basshylyq etip otyrghan salanyng býge-shigesine deyin aqtaryp túryp aitty. Qanday kemshilikter ketkenin de, endi ony qalay týzetu kerek ekenin de qaldyrmay bayandap berdi.

Ekeuining de әr sózin atyngha balap, sýisine otyryp tyndadyq. Ásirese, Sanjar Jarkeshovtin: «Men óz basym aqshagha qúnyqqan adam emespin! Shetelde júmys istegende, qazirgi tabasymnan qaraghanda, birneshe ese ýlken tabys kórdim. Shetelde, óziniz bilesiz, jalaqylar bólek. Ony taptyq. Jighan -tergenimiz bar. Jetedi! Tek qana qanaghat!! Sondyqtan, osy jaqta ýlken ózgerister bolyp jatyr, sonday taza jigitterdi, adal jigitterdi jinap jatyrmyn...», - degen sózi jýregimizge mayday jaqty, kózimizge jas irkiltti... súhbat bitkende, «Órkening óssin, Sanjar!» dep, betimizdi syipadyq!

Dau joq, Qasym-Jomart Kemelúly aitqan «Adal azamat» ólshemine say keletin sheneunik dep, osy eki altyn jigitti aitugha bolady.

Eki inimizding erkin aqparat qúralyna qasqayyp kelip, aghynan jarylyp súhbat bergenin – sol adaldyqtarynyng belgisi dep baghaladyq.

Sanjar Jarkeshov pen Ábilhayyr Tamabekting әneu biz kórip jýrgen ynyranghan «súrghylt sheneunikterden» bir aiyrmasy, ózderi basqaryp otyrghan salanyng bilikti mamany boluy óz aldyna, olardyng tyng bastamalardy ortagha qoyyp, memleketti algha jyljytqysy keletin refomashylar ekendigi boldy. Bizdi qatty quantyp, osy joldardy jazugha mәjbýr etken de – olardyng osy qasiyetteri.

IYә, qarap otyrsaq, «QazaqGaz» Últtyq kompaniyasy» AQ-y da, Auyl sharuashylyghy ministrligi de Qazaqstandaghy «jilikting mayly basy» esebindegi salalar. Ol salalardan týsetin jәne oghan memleketten bólinetin qarajat ta qomaqty ekeni belgili.

Múnday oryndargha, әriyne, Qayrat Shәripbaev pen Timur Qúlybaev sekildiler ghana basshylyq etip, sýlikshe soryp kelgenin býkil dýniyejýzi biledi.

Tek, 238 adamnyng basyn jútqan «Qasyretti qantar» kóterilisi ghana olardy oryndarynan taydyrghanday boldy.

Ókinishke oray, olardyng jemtiktesteri týbirimen qoparylyp bolghan joq, pyshaqtaryn qayrap әli otyr. Biraq, olar jay otyrmay, «Songhy jyldary biz Qazaqstandy týbegeyli janghyrtugha, transformasiyalaugha kóshtik. Týrli salada auqymdy ózgerister bastaldy. Búl keybir yqpaldy adamdargha únamady. Olar jyldar boyghy zansyz әreketterin odan әri jalghastyra berudi kózdedi. Neghúrlym joghary biylikke ie boludy kóksedi. Sol ýshin kәnigi qylmyskerler, qaruly bandylar men opasyz sheneunikter birigip, astyrtyn top qúrdy...», - dep Qasym-Jomart Kemelúly aitqanday, taq pen aqsha ýshin Adal azamattardy ayaqtan shalu, syndyru, kerek bolsa basyn kesu syndy ittikting bәrin jasaydy.

Ótken otyz jyldyqtaghy eng tandauly eki ministrding bireui Jaqsybek Kýlekeev bolsa, ekinshisi Zeynolla Kәkimjanov ekenin ekining biri biledi.

Adaldyqtary men iskerlikterinen bolsa kerek, ekeuining de qyzmettik joly tym shirkin-ay bolghan joq.

Jaqsybek Ábdirahmetúlyna tapa tal týste qastandyq jasalyp, esh kýnәsiz qamaqqa alynghanyn bile túryp, bir pende ara týse alghan emes. Tek, týrmeden shyqqanda ghana birinshi bolyp, Qasym-Jomart Kemelúly ýiine shaqyryp, shay beripti.

Zeynolla Kәkimjanov QR MKM Keden komiyteti tóraghasynyng mindetin atqarushy bolyp 2002 jyly qyzmet atqarghan kezde, kedendik tólemderden memleketke ótkizgen nebәri alty-aq aidyng ishindegi qarjynyng kólemi – «Qorghas» kedenining songhy on jylda bergeninen asyp týskeni – Qazaqstannyng keden tarihyndaghy óshpes oqigha bolyp, tasqa basylyp qaldy. Zeynolla Qalidollaúlyn osy iskerligi men adaldyghy týrmege otyrghyzbaghanymen, qyzmetten birjola shettetip, Enbekshiqazaq audanynyng jýzim baghynan biraq shyghardy. Ol sodan qaytyp memqyzmetke oralghan joq.

Al, Altynbek Sәrsenbayúlyn aiuandyqpen óltirdi...

Osy jerde, aitpaqshy, Qasym-Jomart Toqaevtyng ótken jylghy Úlytauda ótken Últtyq qúryltaydyng birinshi otyrysynda aitqan taghy bir sózi esime týsip otyr. Ol joly Preziydent «Sheneunik» degen sózding jaghymsyz úghymgha ainalyp bara jatqandyghyna qynjylyp, «Jalpy, memlekettik qyzmetshilerdi qolynan týk kelmeydi dep kemsitudi dogharu kerek!» degen bolatyn.

Biraq, shesheunikterge qansha shýilikkenimen, bizding qara halyqtyng olardy tónkerip tastaytynday qúdyreti shamaly. Asa bir ashynyp ketpese, ary ketkende, qarghap-sileumen tynady.

Men Memleket Basshysynyng sózin teristeuden mýlde aulaqpyn, biraq ózderiniz kórip otyrsyzdar, memlekettik basshylyq qyzmettegi Adal azamattardyng jolyn kesetin, ómirin qor qylatyn qarapayym halyq emes, ózining ainalasyndaghy Qazaqstandy týbegeyli janghyrtugha, transformasiyalaugha qarsy «ortashelek» pysyqaylar men aqshagha qúnyqqan toyymsyzdar eken.

Onyng ýstine, ondaghan jyldar boyy zandar men normativtik qújattardyng bәri at tóbelindey yqpaldy adamdardyng mýddesine baghyttalyp jasalghan, qansha sayasy reforma jasalghanymen onyng múrty búzylmay otyrghan óte kýrdeli jýiede basshylyq lauazymda otyryp qyzmet etu – ózining qaraqan basyn kýttegen ynjyqtar men iyisalmastar ýshin onay bolghanymen, tughan halqy men memleketine adal qyzmet etudi ózderine ýlken maqsat etip alghan  Sanjar men Ábilqayyr sekildi túlghalar ýshin óte qiyn jәne auyr!

Mine, osy jәne ótken otyz jyldyqtaghy Jaqsybek Kýlekeev pen Zeynolla Kәkimjanov sekildi biraz Adal azamattardyng taghdyryn eske alsaq, biz aty-jónin atap otyrghan azamattardyng aldaghy basar jolyn oilap, ishtey kýrsinip te qalghan jayymyz bar. Qúday onyng betin ary qylsyn, Olardyng basyna bәlendey bir qauip pen qater tónip túrmaghan bolar. Degenmen, serkelerinen qapiyada kóp aiyrylyp qaludan әbden shayylyp qalghan bizding  qúrghyr jýrekting atqalaqtay jónelgenin qalay jasyrayyq.

Qazaq qoghamy býginde Sanjar Jarkeshov pen Ábilhayyr Tamabek sekildi búnday altyn azamattargha óte zәru. Áriyne, Qasym-Jomart Kemelúly tanyp-bilmese, múnday jigitterdi óte manyzdy әri jauapty qyzmetke taghayyndamaydy ghoy. Memleket endigi jerde múnday túlghalardy Últtyq brent retinde baghalap, kósilip qyzmet etuine keng jol ashyp berui tiyis. Biraq, búl – az. Jetkiliksiz!

«Bәigi berem jyghylghan paluangha da, Adaldyghy sezilip túrar bolsa!» depti ghoy, Tólegen Aybergenov.

Sol aqyn aitqanday, adaldyghy sezilip túrghan osynday jas sheneunikter Preziydentting qamaqorlyghymen birge, qorghauyna da múqtaj. Óte múqtaj!

Áytpese, Adal azamattardy aqsha men taq ýshin antalaghan jalmauyzdar syndyryp jiberui mýmkin. Olar ýshin, jeme-jemge kelgende, «Últ», «Memleket» degen qasiyetti úghymdardyng kók tiyngha tatymaytynyn keshegi qantarda kórdik qoy...

Men eki altyn bauyryma tek qana amandyq pen jenis tileymin!

Auyt Múqiybek,

«Qúrmet» ordenining iyegeri

Abai.kz