Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng tughanyna 165 jyl!

(abyz aqynnyng bir ólenine taldama)

«Men jetelep ólemin,
Órge qaray qazaqty»
Shәkәrim.

Shәkәrimning «Tau basyndaghy oi» atty toptamasy (segiz ólennen túrady) filosofiyalyq súraqtargha arnalghan. Avtor «búl ólenderim 64 jasymda (1922 j.) jazylghan» dep kórsetken. Súraq-jauap, keybiri súhbat týrinde órilgen búl tuyndylar avtordyng ózine qymbat aqiqatty qoghamdyq sanagha jetkizuge asyqqanyn andatady. Qaytip halyqqa aqyl qossam, týzesem dep qam jegenining kuәsi. Tómende toptamadaghy segizding biri – «Újdandyny maqtaydy tamam adam» (12 shumaq) ólenin ekshep, tekserip kórmekpiz.

Atalmysh ólenning mәn-mazmúny býgingi oqyrmannyng týsinuine   jenil dep aita almaymyn. Býkil toptamada sol dәuirding auany, úghymy men nanymy túnghan. Demek, aldymen tarihy hәlge toqtalmay bolmaydy.

1920-shy jyldardyng basy. Qoghamdyq qúrylym tónkerilip, qúndylyqtar jýiesi tútastay auysty. Aytalyq, «Qúday joq» dep jar salyp, úrandatqan qyzyl iydeologiya bet qaratpady. Ol jastar túrmaq, estilerding de kókeyine zor kýdik úyaltty. Tәniri bar,  jan ajalsyz degen ejelgi senimdi shayqaltty. Tau basynda, Sayatqorada onashalanghan oishyl búl ózgeriske bey-jay qaray almaghan. Ólender siklining ortaq sipaty «Jan degen ne, Mýlde óle me, Shyn joghalyp, sóne me?» degen mәsele boluy sodan (onyng sheshimin tabu, әriyne, senimi kәmil kemengerding ghana enshisi).

Sonymen, «Újdandyny maqtaydy tamam adam» ólenine keleyik. Onyng jazyluynyng naqty sebebi bar. Ol – keshegi Qazan tónkerisi, onan song azamat soghysy kezinde qan tókken, sheyit bolghandardyng esim-soylary qalalargha, eldi mekenderge, kóshelerge berilip, parohodqa jazylyp degendey sony dәstýrding etek ala bastaghandyghy (búlaysha ondy-soldy mәngileu әlemde búryn-sondy bolmaghan dәstýr ekendigin aita otyrayyq).

Újdandyny maqtaydy tamam adam,
Meyli ghalym bolsa da, meyli nadan.
Ar, ynsappen is qylyp, azap tartyp,
Aq jolynda óledi birtalay jan.
Yrazy qylam deytúghyn Qúdayy joq,
Ólgen song tirilmeymin dep oilaghan.
Osyny tereng oilap, teksereyik,
Sorlyny el ynsaby nege aidaghan?

Tuyndy, mine, osylay bastalghan. Kórip otyrmyz, «Újdandy degen kim?» jәne «Ol ne ýshin maqtaldy?» degen súraqtar qoyylghan. «Birtalay jan» deuimen Shәkәrim shyn mәninde «ar, ynsappen is qylyp azap tartyp, aq jolynda óletinder» birli-jarym ekenin bildiredi. Álimsaqtan Allanyng aq joly, ar-әdilet ýshin dep janyn pida etken kisi «újdandy» delinetin. Tamam adam maqtaytyn. Músylmandyq týsinikte ol adamdy shahid (qazaqsha - sheyit) deydi. Ony ahiyrette ne kýtedi degen súraqty qoiy da artyq sharua.

Al endi she? Aq pen qyzyl, bay men kedey bolyp halyq ekige jaryldy. Ádilettilikti kýshpen, myltyqpen ornatpaqshy boldy. Keshegi azamat soghysynda milliondar osy jalghan iydeyalardyng  qúrbany boldy. Olar shahid sanatyna kire ala ma?  Oghan kýdik kóp. Ateist pende jayynda Shәkәrim: «Yrazy qylam deytúghyn Qúdayy joq, Ólgen song tirilmeymin dep oilaghan» deydi. Búl adasqandyq. Oishyldyng «sorly» dep otyrghany –  bolisheviyk, yaghny kommunist adam ekenin andaugha bolady. Kýn kósem Leniyn: «Partiya - bizding dәuirimizding ar-ojdany» («Partiya – chesti y sovesti nashey epohiy») degen bolatyn. Soghan sәikes kenestik iydeologiya jana dәuir kumirleri – bolishevikterdi «újdandy», ekinshi týrde «iydeynyi» dep maqtaytyn boldy. Osy dúrystyq pa?  Sorlyny el ynsaby nege aidaghan? Oishyl osyny tereng oilap, tekserudi qolgha alady:

Ólgen song júrt maqtasyn dey me meni,
Olay bolsa, is bar ma múnan jaman?
El týzeuge qúrbanmyn dep-aq aitar,
Ózi qalay payda alar onysynan?
Adal jolda ólgenning armany joq,
Degeni bolmay ma eken qúrghaq maqtan.

Markstik qiyaly iydeyalar milliondardyng ómirin jalmaghanyn aittyq. Sol sorlylardy ólimge aidaghan kýsh qaysy? Maqtan ba, әlde el ynsaby ma?  Negizi, búl kýrdeli súraq (qazirgi kýnde de aramyzda «partiynyi» atalyp jýrgender az emes).

Eger maqtangha bola óletin bolsa, búl jayynda oishyl: «Múnan jaman is joq» deydi. Bәlkim, ol: «El týzeuge qúrbanmyn dep-aq aitar». El túrmysyn jaqsartam, týzeymin deu, әriyne, jaqsylyq. Biraq onan jany payda ala ma? Jan mәngiligine, ahiyretke senbeytin ol nesine  ajal qúshty? Ar-ojdan – zatshylyqqa emes, tek qana jan әlemine baylauly úghym.

Sóitip, Shәkәrim qajy «kommunister adal jolda óldi, armany joq» degenge kýmәnmen qarap, oghan «qúrghaq maqtan» dep ýkimin de aitady.

Nelikten kýmәndi ekenin bylaysha nyqtay týsedi:

Ar, ynsaptyng qúmary osy dese,
«Qúmaryng ne?» dep súra zúlymdyqtan.
Artynda azap ta joq, rahat ta joq,
Emes pe eregesken eki dúspan?

Jogharyda ar, ynsap, әdilettilik, meyirim bәri-bәri jannan shyghady dedik (zúlymdyqqa qarsylyq ta – tek arlynyng isi). Zúlymdyq (qatigezdik), sóz joq, tәn qúmarynyng ónimi. Mine, sanany túrmysqa biyletken kommunister osyghan,  tәn qúmaryna keninen jol ashty. Ghúlamanyng qarsylyq kórsetken jayy sol.

Hakimning «eregesken eki dúspan» degenine mәn bere qarayyq. Búl jerde jan qúmary men tәn qúmary talasyn aitqany anyq. Taghy aitayyq, tәn qúmaryna bola ólu músylmandyq nanymgha qighash. Materialister kerisinshe, dýniyege bas kózimen qarap, tek zatshylyqqa senedi. Biraq jalghan iydeya sonyna erip, adasqanyn jasyru ýshin olar: «El bolashaghy ýshin arpalystym, mine, meni ólimge aidaghan qúdiret osy – el ynsaby!» deuden tanbaydy (barlyq diktator osylay aqtalady). Búl jayynda Shәkәrim bylaysha tolghaydy:

Ar, ynsaptyng osydan ýmiti ne?
El týzelse, ólgen son, ne payda oghan?
Ne din emes, ne tynysh ómir emes,
Artqy ýshin arpalysty nege osyghan?

Búl jan qúmary túrghysynan aitylghan sóz. Kemenger sanasy sansyraghan elding túrmysy týzelgennen ne ýmit, ne qayyr? Ruhaniyat kógeruine keregi – din (Qúdaydy tanu) men jan tynyshtyghy emes pe. Artqynyng túrmysy ýshin arpalysyp ólude qanday mәn bar? degen oilardy ortagha tastaghan.

Ólenning birinshi bóligin (7 shumaq) osymen qorytyndylayyq.

Shәkәrimning ne aitpaghyn zamandastary týsine almaghan. «Ózi qalay payda alar onysynan?», «El týzelse, ólgen son, ne payda oghan?» degenine, apyrau, jana zaman ornatugha qan tókkender kitapqa jazyldy, tasqa qashaldy endi ne kerek, payda alu degen osy emes pe deskendi. Qazirgi bizderge ghana ne menzelgeni, ne eskertilgeni soqyrgha tayaq ústatqanday anyq. Olay bolatyny, kenes ókimetin ornatqan qúrbandar esimi saqtalyp otyr ma? Joq, әriyne, biri de qalmay tarihtan óshirildi. Qúday joq degen qyzyl imperiyamen birge kelmeske ketti. Olardyng ahiyrette «payda aluy» da ekitalay. Mine, osydan jýz jyl búrynghy Shәkәrimning eskertkeni túp-tura keldi degen osy bolsa kerek. Múny әuliyelik pen kóregendik qasiyet demey kór!

Ólenning ekinshi bóliginde (5 shumaq) avtor tarihta kimderding aty qalmaq? degen mәseleni әri qaray qauzaydy.

El týzep tarihta aty qalar deydi,
Aqylym toya almaydy mening búghan, -

dey kele:

Joq, shyraghym! Janymyz joghalmaydy,
Eki ómirding azyghy – osy újdan!
Áytpese oghan búl ómir tóleu emes,
Tóleui: týpsiz rahat, tozbas zaman! –

dep týiin týiedi. «Joq, shyraghym! Janymyz joghalmaydy» deuimen oishyl ózine ayan eng qymbat shyndyqty aitqan. Qúday zalymdardy sýimeydi, tarihta aty qalu – tek aq jýrek, adal niyettining enshisi. Sol sebepti újdandygha búl fәny tóleu emes, onyng tóleui: «týpsiz rahat, tozbas zaman!» dep eskertedi (kenestik senzura jaghdayynda avtor júmaq, beyish sózderin qoldana almaghan).

Kórip otyrmyz, tekserilgen shumaqtyng astary teren. Qoghamdyq sana jappay derttendi. Sóitse de sau aqyldyng egesi Shәkәrim ózining missiyasy –  júrtshylyqqa ong baghyt siltep, týp haqiqatty aitu baghytynan auytqymaghan. Qaytsek payda alamyz degen súraqtardyng bәrine «Eki ómirding azyghy – osy újdan!» deuimen ortaq jauapty beredi.

Kelesi shumaqtargha auysayyq:

Ar, ynsaptyng paydasyn jan sezedi,
Ólgen song bәige alaryn bilip túrghan.
Aq jýrek, adal niyetti bola almaydy,
Újdannyng búl syryna shyn nanbaghan.
Shyn nanu – aqylymen qabyldauy,
Qalady zúlymdyqtan sýitkende aman.
Áytpese ólgen song da maqtanbaqshy
Jorymasqa jolym joq solay taman.
Aq - aram, újdan - zúlym dep ne kerek,
Syy almay, ne qinalmay joghalsa jan.

«Ýmitsiz shaytan ghana» demekshi, ólgen song bәige aludan әrbir pende ýmitti.

Biraq bәige alu ýshin újdangha biyletu kerektigin jan-jýrek qana sezedi. Olay bolsa, jýregin tyndap ómir sýrdi me? Újdannyng syry dep ghúlama Qúdaydyng barlyghyn jan ghana sezetinin aitqan degen oidamyn. Jaratushy baryna senim joq jerde, zúlymdyqtan aman qalu joq. Sol sebepti adam ruhy, jany ólgen song qinalysqa týsedi. Múny «jana әlem» ornatyp jatqandar qaydan bilsin. Tayau keleshekte zúlymdyq imperiyasyna ainalatyn memleketting sayasatyna Shәkәrimning kónili tolmaydy. Aq jýrek, adal niyet te joq, biraq: «Ólgen song da maqtanbaqshy» dep ótkir syngha alghany sol.

«Ólgen song da maqtanbaqshy» degennen shyghady, eki әigili aqyndy mysalgha alayyq. Birinshisi – Vladimir Mayakovskiy kenes ókimetine qaltqysyz qyzmet etti, Shәkәrim sózinshe el týzeuge barlyq kýshin sarqa júmsady. Biraq tarihta aty úzaq qalmady, óshti, joghaldy qazir. Ekinshisi –  Maghjan Júmabaev kenes ókimetining qas jauy delinip, aidaldy, atyldy. Aq joldan ainymay, «Ne kórsem de Alash ýshin kórgenim, Maghan ataq últym ýshin ólgenim!» dep ózi aitqanday újdandy, últjandy qalybynda dýniyeden ótti. Qazirgi tanda qazaq kóginde mәngi jarqyray beretin júldyzdyng biri. Mine, Shәkәrim sózining dúrystyghy dәleline keltiruge múnday myndaghan mysaldar bar.

Ayta óter jәit, Shәkәrim «Tau basyndaghy oi» toptamasyn jazghan tústa kenestik senzura kýsh ala bastady. Kóp jaydy býrkemelep, astarlap jetkizgen jayy osymen óz týsinigin tabady. Senzura túra túrsyn, sholaq belsendi men sayasy opponent atauly jetip artylatyn. Sol sebepti tuyndysyn myna sózderimen ayaqtaghan:

Sholaq oily dәlelsiz sholtandaghan,
«Fanatiyk» dinshilsing ghoy der-aq maghan.
Tamam, dertten sau aqyl, mening synshym,
Myng aityp úqtyra alman deymin saghan!

Ózderiniz de kuәsizder, «Újdandyny maqtaydy tamam adam» – Shәkәrimning ateizm men kenestik iydeologiyagha qarsy baghyttalghan ólenining biri. Oishyldyng tarihta kimning aty qalady nemese qalmaydy degeni ýstingi mәsele. Tuyndy tereni – alda zor әleumettik nәubetter túr degen dinsiz, imansyz qoghamgha eskertu. Yaghny myng aityp úqtyra almaghan әuliyening janayqayy. Eger Shәkәrim sózi estilip, ókimet oghan qúlaq asqan bolsa, qanshama milliondar aman qalar edi-au. Biraq olay bolmady. Qoldan jasalghan asharshylyqty aitsaq ta jetkilikti (bir anyghy, oghan kimderding qatysy boldy, bәri de Qúdaydan jazasyn aldy).

Tújyra kelgende, atalmysh óleng ózektiligin joyghan joq, ol Shәkәrimning kýreskerlik ruhynyng kuәsi, sonymen qatar, býgingi kýngi bayshikeshter men «partiynyi» adamdargha sabaq boluymen de qúndy.

Asan Omarov

Abai.kz