Býgingi qazaq qoghamynyng aldynda túrghan ózekti de manyzdy mәselerding biri – últtyq  iydeologiya men rushyldyq mәselesi. Últty úiystyrar  iydeologiyanyng joqtyghy men onyng qajettiligi qanshalyqty aiqyn bolsa, rushyldyqtyng  bar ekendigi jәne onyng joyylugha tiyis ekendigi   de sonshalyqty aiqyn tәrizdi. Degenmen, eng qauiptisi, jýieli últtyq iydeologiyanyng bolmauy nәtiyjesinde bir últtyng ishinde  birin biri týsinuden qalghan birneshe әleumettik toptardyng payda bolyp, qazaqtyng birtútas últ retinde  joyylu qaupining aiqyn kórine bastauy. Múnday qoghamdyq qúbylys turaly Aqseleu Seydimbek ózining irgeli (klassikalyq dep aitsaq ta artyq bolmaydy – Q.A.) tuyndysy «Qazaqtyng auyzsha tarihynda»:  «Árbir etnojaralym jadynyng birtútastyghy qojyray bastaghanda, onyng etnotóltumalyghy da dýbәralana bastaydy. Al, etnos mýlde ólimge boysúnghanda, sol etnos ayasynda birin-biri týsinbeytin, birin-biri týsingileri de kelmeytin birneshe әleumettik toptar payda bolady... Naghyz últjandylyq pen memleketshildikting synalar jeri de osy bolsa kerek» deydi [1.46-47 bb.].

Býgingi qazaq qoghamynyng aldynda túrghan ózekti de manyzdy mәselerding biri – últtyq  iydeologiya men rushyldyq mәselesi. Últty úiystyrar  iydeologiyanyng joqtyghy men onyng qajettiligi qanshalyqty aiqyn bolsa, rushyldyqtyng  bar ekendigi jәne onyng joyylugha tiyis ekendigi   de sonshalyqty aiqyn tәrizdi. Degenmen, eng qauiptisi, jýieli últtyq iydeologiyanyng bolmauy nәtiyjesinde bir últtyng ishinde  birin biri týsinuden qalghan birneshe әleumettik toptardyng payda bolyp, qazaqtyng birtútas últ retinde  joyylu qaupining aiqyn kórine bastauy. Múnday qoghamdyq qúbylys turaly Aqseleu Seydimbek ózining irgeli (klassikalyq dep aitsaq ta artyq bolmaydy – Q.A.) tuyndysy «Qazaqtyng auyzsha tarihynda»:  «Árbir etnojaralym jadynyng birtútastyghy qojyray bastaghanda, onyng etnotóltumalyghy da dýbәralana bastaydy. Al, etnos mýlde ólimge boysúnghanda, sol etnos ayasynda birin-biri týsinbeytin, birin-biri týsingileri de kelmeytin birneshe әleumettik toptar payda bolady... Naghyz últjandylyq pen memleketshildikting synalar jeri de osy bolsa kerek» deydi [1.46-47 bb.].

Býgingi qazaq qoghamynda últtyng etnotóltumalyghynyng dýbәralanyp, etnos ayasynda birin-biri týsinbeytin, birin-biri týsingileri de kelmeytin birnshe әleumettik toptardyng payda bolghandyghy ómir shyndyghy. Olay bolsa, naghyz últshyldyq pen memleketshildikting synalar sәti tudy. Tәuelsizdik alyp,  memleket qúryp otyrghan qazaq halqy, dәl sol tәuelsizdik jyldary  ózi qúrghan memlekettik dengeyde sanaly da, maqsatty, jýieli de tiyimdi jýrgizilgen últtyq iydeologiya arqyly  ózining  últtyq sanasyn qalyptastyryp, últty úlyqtaudyn, últtyq qúndylyqtyry men últtyq mýddeni qorghaudyng  nәtiyjesinde, ózining bayryghy qazaqtyq bolmysyna jaqyndaudyng ornyna, odan әri últsyzdanuda.

 Al, últsyzdanudyng ne ekeni turaly «Jas qazaq ýni» gazetining bas redaktory  Qúltas Dostan ózining «Ayqyn» gazetine bergen súhbatynda: «Últsyzdanu – últty bir-birine qarama-qarsy, ymyragha kelmeytin jikke qaq bóledi. Óz últynyng tamyrynan ajyraghan beybaqtar pighyl-niyetimen, tilimen, kýndelikti ómir túrmysymen, jýris-túrysymen, qylyqtarymen oqshaulanyp, tughan últynyng mәdeniyetine, dәstýrine, jatjúrttyn, bóten elding týsinigimen qarap, kózge shyqqan sýieldey kórinedi» deydi [2].  Sonymen qatar Qúltas Dostan bizdegi últsyzdanudyng býgingi kýngi qaynar kózin de kórsetip berdi. Ol: «Bizding qazirgi biylikti «qazaqshyl» deuge mýldem kelmeydi. Jalpy, Últsyzdanudyng basshylyqtan, әkimshilikten bastau alyp, olardyng otbasylary, tughan-tuys, kórshi-qolan, atqosshylary arqyly jalpaq júrtqa «júqpaly syrqattay» taraytyndyghyn joqqa shygharugha bolmaydy. Sosyn úrpaq almasqan sayyn jat bolmys, bóten til, bógde mәdeniyet kýsheyip, óz últynyng tili men dili, salt-dәstýri әlsirep, joyyla bastaydy» deydi [2].

Ókinishke oray, bizde últsyzdanu ýderisining asa tez qarqynmen jýrip jatqandyghy da, oghan biyliktegilerdin, olardyng ainalasyndaghylardyn, biznestegilerdin  múryndyq bolyp otyrghandary da ras. «Bóten til, bógde mәdeniyetting kýsheyip, óz últymyzdyng tili men dili, salt-dәstýri әlsirep, joyyla bastauy» qazaqty últtyq qauymdastyq retinde saqtap otyrghan eng songhy tirek - últtyq ruhtyng әlsirep, joyyla bastauyna alyp keleri anyq. Al, últtyq ruhtyng joyyluy – qazaqtyng últ retinde birajola joyyluy degen sóz.

Eger, búdan tura 100 jyl búryn, dәlirek aitsaq 1913 jyldyng 10 aqpanynda Ahmet Baytúrsynov: «Aramyzgha әr týrli júrt kiriskende solarmen qatar, atymyz joghalmay, qazaq últy bolyp túra alamyz ba? Osy bizding tósekte dónbekshitip úiqymyzdy búzatyn nәrse» dese [3], býgingi agha úrpaqtyng ókili retinde «Qazaq jastaryna hat» degen kitap jazghan Rollan Seysenbaev: «Endi bir jiyrma-jiyrma bes jylda qazaq arasynan biz kelmeske ketemiz. Jastargha aqiqatty ashyp aitpasaq, qara jerding qoynynda biz tynysh jata almaspyz. Keyingi jas biz siyaqty Ruhqa syiynudy, namystyng otyn sóndirmeudi jadylarynda ústay ala ma, joq pa?... – degen týiitkýl súraqtar jan jeytini ras.

Qazaqtyng tәnin de saqtay almay, janyn da saqtay almay, jerin de saqtay almay, qúryp ketsek ne bolghanymyz? Sony oilasang tóbe shashyng tik túryp, úiqynnan terge malshynyp shoshyp oyanyp alyp, qaytyp úiyqtay almay alasúrasyn» deydi [4].   Búl, búdan bir ghasyr búryn aiqyn kórine bastaghan qazaqtyng óz aldyna últ bolyp, óz daralyghyn saqtaghan últ retinde joyylu qauipining býgin de seyilmegenin kórsetedi. Tәuelsizdik aldyq dep quanyshy qoynyna simaghan últtyng basyna onday qauip tónbegen bolsa, shar tarapty sharlap jýrgen R. Seysenbaev sonshalyqty tausyla jazbaghan bolar edi.

Últtyq ruhtyng әlsirep joyyla bastauyna Qazaqstannyng tarih ghylymy da, Qazaqstan tarihshylary da óz ýlesterin qosuda. Olay deytinimiz, tarihymyz búryn, yaghny Kenestik  kezende qalay jazylsa, azdaghan ózgeristermen býgin de  solay jazyluda. Mysaly,  últtyq iydeologiyanyng negizgi ózegi, últtyq sananyng qalyptasyp, últtyng ózin-ózi tanuyna tikeley әser etetin jәne jastargha otan sýigishtik tәrbie beruding qaynar kózi bolyp tabylatyn tarihtyng ózi, kýni býginge deyin últ tarihy retinde «Qazaq tarihy» dep emes, keshe ghana qúrylghan memleketting atymen «Qazaqstan tarihy» dep jazylyp ta, oqytylyp ta keledi.

Múnday bet-beynesi joq tarihty oqytudyng qanday nәtiyje bergendigi turaly Elbasy N. Á. Nazarbaev: «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» atty baghdarlamalyq maqalasynda: «Oqu-tәrbie ýderisining tarihy bilim syndy manyzdy isi jeke túlghanyn, azamat pen patriottyng qalyptasuy mindetterin sheshuge atymen beyimdelmegen» dey kele, Qazaqstan tarihy pәnine: «zeriktirerlik», «qyzyqsyz», «bytysqan» pәn» degen bagha berdi. [5]. Al, tarihyn joghaltqan últtyng ózining de joghalugha jaqyn túratyndyghy turaly Alash kósemderi: «Bir el ózining tarihyn joghaltsa, onyng artynsha ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady» dep,  búdan tura júz jyl búryn eskertken edi. [6].  

Patsha ókimeti qazaqtyng jerin aldy, biraq qansha әrekettengenmen qazaqtyng ruhyn ala alghan joq. Kenestik qyzyl imperiya  qazaqty qynaday qyryp, birneshe ret betke shyghar qaymaghyn sylyp aldy, biraq últtyng ruhyn óltire almady. Onyng aiqyn dәleli «Jeltoqsan». «Jeltoqsan» qazaqtyng últtyq ruhynyng ólmegendigin býkil әlemege pash etti. Al, endi kelip, tәuelsizdik kezinde últtyq ruhtan aiyrylu qauipining pada boluy, últtyq iydeologiyanyng qalyptaspauynyng tikeley saldary.

Belgili ghalym Islam Jemeney: «Últ – adamzattyng payda boluynan bastap, tirshilik etip kele jatqan býginge deyingi tarihynda óz qúqyn qorghau maqsatynda jasalghan eng kemel qauymdastyq» dep, últtyq qauymdastyqtyng manyzyn aita kele, últtyq iydeologiyanyng qajettigi turaly: «Últtyq iydeologiya auaday qajet. Últtyq iydeologiya últtyq sananyng oyanuyna, damuyna sonday-aq jappay halyq arasynda túraqty týrde qalyptasuyna negiz bolady. Onyng nәtiyjesinde qarapayym halyqtyng da, ziyaly qauymnyng da sayasy sanasy últtyq mýddeni jәne memlekettik mýddeni úgha alatynday dengeyge ósip jetiledi. Qazaq halqynyng sayasy oyanuy, yaghny óz paydasyn týsinui Qazaqstannyng kóptegen últ ókilderine de iygi әserin tiygizedi» deydi [15].  Demek, tәuelsiz qazaq halqyn biriktirer, últty úiystyrar, últtyq qauymdastyqty saqtar  iydeologiyany  qalyptastyru býginde eng manyzdy mәselelerding biri boluy tiyis.

Al, eger, rushyldyq turaly aitar bolsaq, birinshiden, ol býgingi qazaq qoghamynda bar  shyndyq. Óz tilin bilmeytin qazaq kóp bolsa da, óz ruyn bilmeytin qazaq joq deuge bolady. Tipten bir tyrnaghyna deyin mәngýrttenip ketken qazaq bolmasa, olardyng bәri de jeti atasyn jatqa aitpaghanymen, ózining qay rudan ekendigin aita alady. Basqasha aitsaq, rushyldyq – de- fakto. Al, ghylymnyng eng basty qaghidasy - obektivti shyndyqtan shyghu.  Ekinshiden, rushyldyqty aiyptamaghan qazaq joq desek te bolady. Bәrimiz de rushyldyq joyyluy kerek dep úrandaymyz. Al, endi syrttay qaraghanda bir-birimen qarama-qayshy osy eki úghymgha terenirek ýniler bolsaq, onda olardyng biri men biri tyghyz baylanysty, birinen biri tuyndaytyn mәseleler ekendigine kóz jetkizu qiyn emes.

 Atap aitqanda, bәrimiz jabyla joymaq bolyp jýrgen qazaq qoghamyndaghy rushyldyq - últtyq iydeologiyany qalyptastyrugha alyp keletin basty faktorlardyng biri bolsa, óz kezeginde, últtyq iydeologiya rushyldyqty  bólinushilik emes, biriktirushilik maqsatta, tanymdyq maqsatta paydalanyp,  últtyq sanany qalyptastyratyn,  qazaqtardyng ruy bólek bolghany men tamyry bir, maqsat-mýddesi ortaq,  bir atadan taraghan qargha tamyrly qazaq  ekendigine kózderin jetkizuge mýmkindik beretin ruhany qúral.   

Múnday últty úiystyrar quatty ruhany qúral – últtyq iydeologiyany qalyptastyryp, kýni býginge deyin últ mýddesine say paydalana bilmeuimiz, bizding eng basty  kemshiligimiz.  Onyng ýstine, bizge últtyq iydeologiyany oilap tabudyng qajeti joq. Bizde últtyq iydeologiyanyng berik qalanghan irge tasy da, dayyn qabyrghasy da (kontury), әr týrli  jobalary da  bar. Últtyq iydeologiyanyng irge tasyn qalaghan Úly Abay, aqyn Abay, hәkim Abay bolsa, qabyrghasyn túrghyzghan Alash ardagerleri. Al, onyng tәuelsiz últtyng talabyna, uaqyt súranysy men últ bolashaghyna say zamanuy jobasyn úsynyp otyrghan býgingi qoghamtanushy qazaq ghalymdary.

 Eger, Abay, aurugha ota jasap adam aghzasyndaghy dertting bar sebebin  alaqandaghyday ashyp kórsete bilgen otashyday,  óz tuyndylarynda ashy da bolsa bar shyndyqty tura aityp, tughan halqy qazaghynyng boyyndaghy bar dertin ashyp kórsetip berse, Alash ardagerleri óz enbekteri men memleket qúrugha negizdelgen baghdarlamalyq qújattarynda últtyq iydeologiyanyng baghyt-baghdarlary men maqsat-mindetterin aiqyndady. Al, zamandastarymyz A. Seydimbek, A. Aytaly, Gh. Esim, M. Joldasbekov, Q. Salghara, Á. Ghali, H. Ábjanov, Q. Dostan, T. Ábdikәkimúly, I. Jemeney, J. Ákim t. b. óz enbekterinde últtyq iydeya men últtyq iydeologiya turaly óz oilaryn aityp, jobalaryn úsyndy.

   Dertting sebebin dәl anyqtap almay, ony emdeuding mýmkin emestigi siyaqty, últtyng shynayy bitim-bolmysyn dәl anyqtap almay, onyng iydeologiyasyn qalyptastyru da mýmkin emes. Al, qazaqtyng bitim-bolmysyn Abayday dәl beynelegen adam joq. Sondyqtan da, kezinde Alash kósemi Ahmet Baytúrsynov Abay sózderining qazaq ýshin qanshalyqty manyzdy ekendigi turaly: «Abay sózderi dýniyada qalghany – qazaqqa zor baq. Betin týzep, jón siltegen kisilerge de, siltegen joldy ylaqpay túp-tura tapqan adamgha da qazaq balalary talay alghys berer» dey kele, «Abaydy qolymyzdan kelgenshe qadirli júrtqa tanytu ýshin múnan bylay keybir ónegeli, órnekti sózderin gazetagha basyp, kópke kórsetpekshimiz» dese [7], Mirjaqyp Dulatov qazaqtyng óz shyqqan tegin, yaghny ruyn bilmeui, Abaydy bilmeui  últ retinde joyylugha alyp kelui mýmkin ekendigi turaly: «Qaydan órbigenin, qayda óskenin, ata-babalary kim bolghanyn, ne istegenin bilmegen júrtqa búl talas-tartys tar zamanda arnauly oryn joq. Sondyqtan Abaydyng aty joghaluy...qazaqtyng joghaluy, qazaq atty halyqtyng úmytyluymen birdey...qazaq halqyna sәule berip, alghashqy atqan jaryq júldyz – Abay» deydi [8].   Al, Abaydyng túnghysh jinaghy 1909 jyly Álihan Bókeyhanovtyng tikeley aralasuymen jaryq kórgendigi belgili.

 Búl, Alash kósemderining qazaqtyng keleshegi, qazaqtyng taghdyry Abaymen baylanysty ekendigin tereng týsingendikterining aiqyn dәleli. Demek, Abaydyng «dýniyada qalghan sózderin» boyyna tereng sinirgende ghana qazaqtyng basyna baq qonbaq. Últtyq iydeologiya eng aldymen osy baghytta jýrgizilui tiyis. Óitkeni,  býgingi qazaqty Abay zamanyndaghy dertinen tolyq aiyghyp kete qoydy dep aitu qiyn. Demek, últtyq iydeologiyany qalyptastyrudyng eng basty alghysharty, últty ghasyrlar boyy mendegen aurudan sauyqtyru. Onyng birden bir joly Abaydyng әr bir qazaqtyng tilinde emes, kókireginde oryn aluy. Demek, últtyq iydeologiyanyng basty baghyttarynyng biri – Abay sózderin últ boyyna, әsirese jas úrpaq boyyna tereng sinrui bolmaq.

     Eger, kýni býginge deyin Abaydyng búdan jýzdegen jyldar búryn negizin  qalaghan últtyq iydeologiyany halqymyz odan әri damytyp,  óz mýddesine say paydalana almay jýrse, oghan Abay kinәli emes. Oghan, birinshiden, mýmkindik bermegen uaqyt kinәli. Ekinshiden, әli kýnge deyin Abaydy jatqa aitudan asa almay jýrgen ózimiz kinәlimiz.Al, óz últy - qazaghyn bodandyqtan qútqarmaq maqsatynda baghdarlama qabyldap, Alash-Orda ýkimetin qúrghan Alash ziyalylarynyng taghdyrynyng nemen ayaqtalghandyghy belgili. Olardyng bәri derlik últ-azattyghy jolynda qúrban boldy. Degenmen, arttarynda últy qaldy, últtyq iydeyalary qaldy, sol últtyng iydeologiyasyna negiz bolar mol múralary qaldy.

 Erte me, kesh pe, negizin Abay qalap, irgesin Alash ziyalylary kótergen últtyq iydeologiyanyng uaqyt talabyna say qalyptasary da, onyn  últ mýddesine qyzmet eteri de anyq. Ol zandylyq. Onyng obektivti negizi qazaqtyng últ retinde saqtalyp, memleket qúrushy últ retinde HH ghasyrdyng sony men HHI ghasyr basynda tarih sahnasyna shyghuy. Eger, Qazaqstan Respublikasy atty memleket qúrushy últ qazaq últy bolsa, sol últty qúrap otyrghan negizinen qazaq rulary. Demek, últtyq iydeologiyany qalyptastyrudyng basty joldarynyng  biri,  ru-taypa tarihy men sol rulardan tuyndaytyn rushyldyqty jan-jaqty zerttep, tany bilu jәne ony últ mýddesine say paydalana bilu.

Dәlirek aitqanda, últtyq iydeologiyanyng qalyptasauy rushyldyqtyng shynayy mәn-maghynasyn ashyp kórsetip, ony dúrys paydalana bilumen tikeley baylanysty. Birinshiden, rushyldyq bizderdin, yaghny  subektterding erki men qalauynan tys ómir sýrip otyrghan obektivti qoghamdyq qúbylys.  Biz qalaymyz ba, qalamaymyz ba ol búryn da bolghan, býgin de bar, keleshekte de bolady. Óitkeni onyng obektivti negizi bar. Rushyldyqtyng ómir sýruining obektivti negizi - qazaq qoghamynda rulardyn, rulyq qatnastardyng saqtaluy. Ár týrli  obektivti sebepterge baylanysty, kóshpeli jәne jartylay kóshpeli ómir saltyna negizdelgen  ru-taypalyq jýie joyylyp, dәstýrli rulyq-taypalyq qatnastar týbegeyli ózgeristerge úshyraghanymen, rular saqtalyndy. Olar bar. Kóz jeter keleshekte de bolady. Demek, ru aralyq qandyq-tuysqandyq qatnastar  bar jәne bolady da. Olay bolsa, rushyldyq ta bar, bolady da.

Ekinshiden, jogharyda aitylghanday, qanshama atyp, assa da, ashtan qynaday qyrsa da últ retinde saqtalynyp, memleket qúrushy últ retinde әlem halyqtary arasynan óz ornyn alyp otyrghan býgingi qazaq últyn qúraushy sol rular. Búl da obektivti shyndyq. Ony eshkim de joqqa shyghara almaydy. Olay bolsa, qogham mýsheleri rushyldyqpen kýresuleri emes, kerisinshe, ony  obektivti shyndyq retinde moyyndap, zerttey biluleri, tany biluleri kerek.  Onyng birden bir joly  rushyldyq tarihyn, onyng býgingi qazaq qoghamyndaghy realidy jaghdayy men ornyn zerttep,  keleshegin anyqtau. Al, endi, búl Qazaqstan qoghamdyq ghylymdarynyn, Qazaqstan qoghamtanushylarynyn, birinshi kezekte, qazaq qoghamtanushy ghalymdarynyng tikeley mindeti.

Búl baghytta jasalar alghashqy naqty qadam – «rushyldyqtyn» termin retindigi mәn-maghynasy men mazmúnyn anyqtau boluy tiyis. Sebebi, qanday da bolmasyn ghylymy zertteu júmystary úghymdar men terminderdi óz maghynasynda dәl jәne dúrys qoldana biluden bastalady. Ár týrli obektivti jәne subektivti sebepterge baylanysty qogham damuy barysynda úghymdar men terminderding mәn-maghynasy ózgerip, әr týrli tarihy kezenderde әr týrli mazmúngha ie bolady. Yaghni, úghymdar jәne olargha say terminder transformasiyalanady. Búl, әsirese, ýnemi damuda, ýnemi ózgeristerde bolyp otyratyn qoghamdyq qatnastargha tәn qúbylys. Sondyqtan da, úghymdar men terminderdi tarihilyq prinsiypine say,  uaqyt tininde qoldana bilu, paydalana bilu ghylymnyng basty talaptarynyng biri. Eger, ghylymnyng osy bir qarapayym ghana talabynan shyghar bolsaq, onda qazaq tarihynyng әr týrli kezenderinde «rushyldyq» termiynining  úghym retinde әr týrli maghynagha ie bolyp, әr týrli maqsatta qoldanylghandyghyn kóruge bolady.

Eger, naqty býgingi qazaq qoghamy turaly aitar bolsaq, onda bizde «rushylyq» bar da, «rushyldyq» bar. Dәlirek aitqanda, qoghamdy ishten iriter rushylyq bar da, qoghamdy biriktirer, últty úiystyrar rushyldyq bar.  Mysaly,  rushylyq - rulyq shekteushilikke, rulyq jikshildike, jasyryn týrde bolsa da rulyq mýddeni últtyq mýddeden joghary qoyyp, últtyng úiysuyna kedergi bolyp otyrsa,  rushyldyq - qazaqtyng әr bir otbasyna, onyng әr bir mýshesine óz ruyn, yaghny ózining shyqqan tegin bilu arqyly tarihy sanasynyng qalyptasuyna yqpal etip otyr. Sondyqtan da, bir jaghynan, bәrimiz de rushylyqty aiyptaymyz. BAQ arqyly bir-birimizdi rushylyqpen kýresuge shaqyramyz. Ekinshi jaghynan, bәrimizde balalarymyzgha, nemerelerimizge jeti atasyn jattatqyzyp, óz ruymyz turaly aitamyz.  Tom-tom etip óz rularymyzdyng shejiresin jariyalaymyz.

 Nege? Nege, bәrimiz birdey rushyldyqty sonshalyqty qaterli qúbylys retinde kórsetip, odan bezinuge shaqyramyz?  Sóite túra, nege   әr qaysymyz  óz ruymyzdy biluge, qolymyzdan kelgenshe dәripteuge әrekttenemiz? Mysaly, býgingi kýni qazaqta óz shejiresin jariyalamaghan ru joq dep aitugha bolady. Tek jariyalap qana qoymay, bәrimiz de ata-babalarymyzdy  shetinen batyr, shetinen danagóy etip kórsetkimiz keledi. Mine, dәl osy fakty, yaghny býgingi kýnning ómir shyndyghy «rushylyq» pen «rushyldyqtyn» úghym retinde bir-birine qarama-qarsy eki týrli maghynasynyng barlyghynyng aiqyn dәleli.

Demek, bir jaghynan, rushylyq - bir qazaqty ru-rugha bólip, biri-birine qarama qarsy qoyatyn, alauzdyqtyn, jikshildikting qaynar kózi retinde joyylugha tiyisti negativti úghym bolsa, ekinshi jaghynan, rushyldyq - әr bir qogham múshesining ózin-ózi tanuyna, óz tegin, óz tarihyn biluine kómektesetin,  sol arqyly tarihy sanasynyng qalyptasuyna, qazaqtyng tegi bir, tarihy bir, taghdyry ortaq  últ ekendigin sezinuge mýmkindik beretin pozetivti úghym. Dәl osy úghymdar QR Preziydenti – Elbasy N. Nazarbaevtyng «Qazaqstan – 2050» strategiyasy – qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Qazaqstan halqyna JOLDAUYNDA» da atap kórsetildi. Mysaly, N. Á. Nazarbaev rushylyqty negativtik úghym retinde: «Ru men taypagha bólinu – últtyq tútastyqtan aiyryludyng óte qauipti týri» dese, әr bir qazaqtyng óz ruyn bilu arqyly, óz tegin, tarihyn tanugha baghyttalghan shejire, yaghny rushyldyq turaly: «Shejire – bólshekteytin emes, kerisinshe, biriktiretin úghym» deydi [9].  

Elbasynyng «rushylyq» pen «rushyldyqtyn» bir-birine qarama-qarsy eki týrli úghym ekendigi turaly aituy, biz kóterip otyrghan mәselening asa ýlken strategiyalyq mәni bar mәsele ekendigin dәleldeydi. Eger, ol sonshalyqty manyzdy mәsele bolmasa, strategiyalyq qújatqa enbes edi.  Ókinishke oray, rushylyqtyng býldirushilik funksiyasynyng úzaq jyldargha  sozylyp, sanagha tereng singendigi sonshalyqty, rushyldyqtyn tanymdyq, jasampazdyq funksiyasy turaly oilaugha da, aitugha da qorqatynday jaghdaygha jettik. Marksisterding tilimen aitsaq, «kir sudy tógemiz dep, balany qosa laqtyryp jiberuge» de dayynbyz.

 Ángime terminning ózinde emes, onyng maghynasynda. Mysaly, «Rushyldyq» siyaqty «Últshyldyq» degen terminnen de әbden zәrezәp bolyp qalghan basymyz, býginde óz últtyn sheksiz sýiushilikti, ózining bastapqy maghynasynda «últshyldyq» demey, sipaqtatyp «últjandylyq» dep jýrmiz. Al, kezinde «Últshyl azamat» degen atau Alashordashylar ýshin eng qúrmetti ataq bolghan. Mysaly, 1917 jyldyng jazy men kýzinde 1918 jyldyng 5 qantarynda bolishevikter quyp taratqan Qúryltaygha  saylau kezinde, depudattyqqa kandidattrdyng eng basty kórsetkishi, dәl sol «últshyl azamat» degen ataq bolghan.

 «Últshyldyq» últ taghdyrymen bite qaynasqan әr bir qazaq ýshin emes, proletarlyq internasionalizm nagizinde jalpygha birdey újymaq, yaghny kommunistik qogham ornatu siyaqty sandyraq iydeyany basshylyqqa alghan bolishevikter partiyasy ýshin qauipti boldy. Sondyqtan da olar Alash ziyalylaryn «halyq jaulary» dep aiyptap, «últshyldar» retinde kózderin joydy. Al, biz bolsaq әli kýnge deyin óz últyn sheksiz sýiip, óz últyna qaltyqsyz qyzmet etken últshyl azamatty «últshyl» dep aita almay júrmiz. «Shynayy últshyldyq – tughan júrtyna degen sheksiz maqabbatqa, aqyl-oygha, berik patriotizmge, parasat-payymgha, ertenge degen nyq senimge, kelisim men rahymgha negizdelip, dýniyeden oqshaulanugha da qarsy túrady» deydi, Qúltas Dostan ózining «Ayqyn» gazetine bergen súhbatynda. Sol siyaqty «rushyldyqtyn» da tanymdyq, biriktirushilik әleuetining de bar ekendigin, últ bolashaghyn kózdegen «últshyldyqtyn»   «rushyldyqtan» órbiytindigin eskergimiz kelmeydi.

Ózin silamaghan, ózining shyqqan tegen,  ruyn silamaghan, sýimegen, yaghny rushyl bolmaghan adam, esh uaqytta   últyn  syilamaydy da, sýimeydi de, yaghny últshyl bola almaydy. Sondyqtan da bizde aitylyp jýrgen últyndy sýi, últjandy bol, memleketshil bol, biraq rushyl bolma degen pikir týbirimen qate pikir. Óitkeni, bizder, yaghny qazaqtar ýshin  últshyldyqtyng týbiri rushyldyqta jatyr. Tek, rulyq tanym arqyly ghana últtyq dengeyge kóteriluge bolady. Adam últyn sýiu ýshin aldymen ózining kim ekenin, qaydan shyqqanyn bilu kerek. Óz ruyn silay otyryp, ózining shyqqan tegin maqtan ete otyryp, últtyng qamyn jem, bolashaghyn oilaghan, últ mýddesi dep jar qúlaghy jastyqqa tiymey jýrgen azamattar bizde búryn da bolghan, býgin de bar. Oghan esh qiyndyqsyz ondaghan, jýzdegen mysaldar keltiruge bolady.  Al, rulyq dengeymen  shektelu, yaghny rulyq mýddeni últtyq mýdeden joghary qoy, sózding eng jaghymsyz, qúbyjyq maghynasyndaghy rushylqqa alyp keleri anyq.    

IYә, rushylyqtyng qazaq qoghamyna orny tolmas qayghy-qasiret әkelip, asa ýlken ziyan keltirgeni de, keltirip otyrghandyghy da ras. Ary barmay-aq, tek Qazaq handyghynan bergi dәuirdi  alyp qaraghannyn  ózinde de, rushylyqtyng talay qasiretting qaynar kózi bolghandyghy tarihtan belgili. Qazaqtyng qanyna bitken shekteuli rushylyghyn, әsirese onyng jaulary óz mýddelerine say paydalana bildi. Mysaly, «Aqtaban shúbyryndynyn» bir sebebi, sol rushylyq, jýzshilik bolghandyghy barshagha ayan shyndyq. Al, patsha ýkimeti bolsa qazaqtyng rushylyghyn qazaqqa qarsy  paydalana biluding  «tamasha» ýlgisin kórsetti. «Bólip tasta da, biyley ber» degen  imperiyalyq sayasatty basshylyqqa alghan patsha ýkimeti, qazaq dalasyna bolystyq biylik jýiesin engizip, ash itterge sýiek tastap talastyrghanday, qazaqtardy bolystyq ýshin ru rugha bólip, bir birimen talastyryp qoydy.

Óz ruynan shyqqan adamdy bolys etip saylaudan basqa maqsat joqtay qazaqtar ýsh jylda bir ret ala shapqyn bolyp, bir birining jaghasyna jarmasty. Jengeni masayrap, jenilgeni baryn salyp kelesi bolys saylauyna dayyndaldy. Bolys saylauynan tuyndaghan alauyzdyqty kezinde Abay da, Alash ziyalylary da syngha aldy. Rushyldyqty rushyl retinde barynsha qúbyjyq etip kórsetu bolishevikter bastaghan Kenes ókimeti jyldary keng óris aldy.

Rushyldyqtyng bir jaqty, tek negativti qúbylys retinde qabyldanuyna tәuelsizdik jyldarynda әrtýrli maqsatta jәne әr týrli dengeyde ru-rugha bólinushilik faktileri de óz әserin tiygizip otyr. Ásirese,  jergilikti jerlerden bastap, memlekettik dengeyge deyingi keybir biylik iyelerining óz rulastaryna bóle tartulary rushyldyqqa degen kózqarastyng synarjaqty qalyptasyp, odan әri terendey týsuine yqpal etip otyrghandyghy jasyryn emes. Ábdirәshit Bәkirúlynyng aituynsha: «Rushyldyq sezimdi jasampazdyqqa qaray búrudyng ornyna, ony abroysyz isterge búrdyq. Biylikke talasqandardyng qol shoqparyna ainaluyna ashyqtan-ashyq jol berdik» [13].  

Desekte, rushyldyqpen sóz jýzinde bolsa da  kýrese otyryp,  әr bir qazaqtyng mindetti týrde jeti atasyn bilui qajettigin eshkim de joqqa shyghara almaydy. Birinshiden, «Jeti atasyn bilmegen jetesiz», «Jeti atasyn bilgen, jeti júrttyng qamyn jeydi» degen qazaqtyng bayryghy maqaldary býgin de óz maghynasyn joyghan joq.  Ekinshiden,  jeti atagha deyin qyz alyspaudyng qan tazalyghynyng saqtaluyna yqpal etip otyrghan manyzdy genealogiyalyq faktor ekendigi ghylymy negizde tolyghymen dәleldengen. Sondyqtan da, әr bir otbasyna tәn qazaqtyng qandas-tuysqandyq qatynasy dәl sol jeti atagha negizdelgen. Demek, rushyldyq ózining pozitivti maghynasyndaghy funksiyalarynyng birin kýni býginge deyin atqaryp keledi.

 Al, jeti atany bilu rushyldyq emes pe?  Óz ruyndy, yaghny shyqqan tegindi bilmey jeti atandy qalay bilmeksin? Joq, әlde, keybireuler aityp jýrgendey, jeti atandy bilseng boldy ar jaghynyng keregi joq demekpiz be? Olay bolmaydy. Eshkimning de jetinshi atasy aspannan týsken joq. Jetinshi atanyng da óz jeti atasy, yaghny shyqqan tegi bar. Ony da biluing kerek. Ony bilu degen sóz, óz tegindi, yaghny óz ruynnyng tarihyn bilu degen sóz. Al, endi ol rushyldyq emey ne?  Demek, rushyldyqtan әzirge qashsang da qútyla almaysyn. Sondyqtan da mýmkindiginshe onyng negativti saldaryn azaytyp, pozitivti әleuetin arttyrugha kýsh júmsau kerek. Ony tek últtyq iydeologiya arqyly ghana iske asyrugha bolady.

Rushyldyq, yaghny óz tegin, tarihyn bilu  qan tazalyghyn saqtaumen qatar kezinde qazaq halqyn birtútas etnojaralymgha (etnoorganizmge) ainaluyna da әser etti. Ol turaly Aqseleu Seydimbek: «Sóz joq, jeti atagha deyin qyz alyspau dәstýrli qazaq qoghamyndaghy tuysqandyq  baylanystar ayasynyng meylinshe keneyuine birden-bir sebepshi bolghan. Nәtiyjesinde, dәstýrli qazaq qoghamynyng kez kelgen qazaghy kelesi bir kez kelgen qazaqpen tuysqandyq baylanysynyng bar ekendigin jaqsy bilgen. Sondyqtan da әr bir qazaq óz elining kez kelgen shalghayynda ózin erkin sezinip, kez kelgen ýiden ózining tuysqanyn tabatynyna kәmil sengen...Múnday asa kýrdeli qoghamdyq-әleumettik qarym-qatynas shejirelik aqparat arqyly últtyng úly birlik iydeyasy (kursiv A. Seydimbektiki) retinde tútas etnostyng jadyna ainalghan» dep, Orta jýzdegi iysi nayman ataulynyng Úly jýzdi, arghynnyng Kishi jýzdi naghashy júrtym dep bilgenin naqty derektermen dәleldegen. [2.174-175 bb].    

Bolishevikter partiyasy basqarghan Kenes ókimetining qazaq halqyna qarsy jýrgizgen qanqúily sayasatynyng saldarynda dәstýrli qazaq qoghamy týbegeyli ózgeriske úshyrady. Ru-taypa aralyq, jýzder aralyq tuysqandyq qarym-qatnastar úmyt boldy. Desekte, rushyldyqqa negizdelgen otbasy aralyq, әulet aralyq qandyq-tuysqandyq qatnastar saqtalyndy. Mysaly, men, Úly jýzding ýisin taypasynan taraytyn oshaqty ruynanmyn, әielim Orta jýzding naymany. Demek, naymandar mening qayyn júrtym bolsa, balalarymnyng naghashy júrty. Kishi qyzym Orta jýzding arghynyna  túrmysqa shyqqan. Demek, mening jiyen-nemerelerim arghyndar. Al, tughan qaryndasym Kishi jýzding tamasyna barghan. Demek, tamalar mening mynjyldyq qúdalarym. Osylay, bir ghana shaghyn otbasy Ýsh jýzben de  qandyq-tuysqandyq, jekjattyq qatnasta.

Demek, birinshiden, men rushyl bolyp bólingim kelse de bóline almaymyn. Kimge qarsy bólinbekpin? Balalarymnyng bir júrty naymandargha qarsy bólinemin be? Joq, әlde, jiyen-nemerelerim arghyndargha qarsy bólinemin be? Nemese qúday qosqan qúdalarym Kishi jýzding tamalaryna qarsy bólinemin be? Áriyne, bóline almaymyn.  Óitkeni, taghdyrdyng ózi meni qazaqtyng Ýsh jýzimen de birlikte bolugha jazghan.

Ekinshiden, men mindetti týrde rushyl boluym kerek. Óitkeni men aldymen, ózimning qaydan shyqqanymdy, kimderden órbigendigimdi, yaghny qay rudan ekenimdi biluge tiyispin. Ony maghan es bile bastaghannan әkem ýiretti. Sodan keyin men ózimning et-jaqyndarymnyng kimder ekendigin, olardyng qazaqtyng qay ruynan shyqqandyghyn, tekterining qanday ekendigin, kimderding úrpaqtary ekendigin biluge tiyispin. Balalarym men nemerelerimning tegin bilmeytin teksiz bolyp óspeuine eng aldymen men jauaptymyn. Ol ýshin men qazaqtyng ru-taypalar tarihyn, qazaq tarihyn jaqsy biluge tiyispin. Sonda ghana men úrpaghymnyng qargha tamyrly qazaqtyng biri ekenderine kózderin jetkizip, olardyng býkil qazaqpen birlikte bolugha tәrbiyeley alamyn.   

 Búl, tek  mening ghana emes, býgingi qazaq otbasylarynyng kóbine tәn qúbylys. Demek, dәstýrli qazaq qoghamy ózgergenimen, tuysqandyq jýie saqtalyndy. Ol ózining biriktirushilik funksiyasyn saqtap qaldy.  Qazaqtar ýshin tuysqandyq jýiening manyzy turaly A. Seydimbek: «Tuysqandyq jýie – qazaq halqynyng tarihy taghdyrynda airyqsha orny bar әleumettik-etnikalyq qúndylyq» dey kele: «Qazaq halqy ýshin tuysqandyq jýie adamdar arasyndaghy qarym-qatnas normalaryn retke keltirip otyratyn jәne adamdardy parasattandyra týsetin, sol arqyly qazaq qoghamyn birtútas etnoәleumettik tuysqandar odaghyna (kursiv A. Seydimbektiki) ainaldyra alatyn meylinshe tegeurindi tetikterding biri» deydi [1.175 b].   

Eger, býgingi qazaq qoghamynda rulyq qatnastargha negizdelgen tuysqandyq jýie saqtalynsa, onda onyng  «qazaq qoghamyn birtútas etnoәleumettik tuysqandar odaghyna» aynaldyrar әleueti de saqtalynghan. Olay bolsa, býgingi rulyq qatnastargha negizdelgen tuysqandyq jýiening ózin obektivti shyndyq retinde tanyp, últ mýddesine say dúrys baghalay bilu, payymday bilu arqyly últty úiystyrar basty faktorgha ainaldyrugha bolady. Ol ýshin de birtútas, ghylymy negizdelgen jýieli últtyq iydeologiya qajet.

IYdeologiyanyng iydeyadan tuyndaytyndyghy týsinikti. Eger, iydeya – dýniyetanymnyng negizgi ústanymy bolsa, iydeologiya – kózqarastar men iydeyalardyn, dýniyetanymnyng jýiesi. Demek, últtyq iydeologiyanyng qalyptasuy ýshin aldymen últtyq iydeya qalyptasuy kerek. Búl orayda tarihtyng alar orny erekshe. QR túnghysh Preziydenti N. Nazarbaev ózining 1999 jyly jaryq kórgen «Tarih tolqynynda»  atty kitabynda: «Últtyq iydeyanyng qalyptasuy ózimizding tól tarihymyzdy janasha úghynu negizinde ghana mýmkin bolady... últtyq tarihty jiyrma birinshi ghasyrdyng ólshemderi shenberinde úghynu últtyq iydeyany tújyrymdaudyng alghashqy qadamy bolyp tabylady» dep, tarihtyng últtyq iydeyany qalyptastyrudaghy sheshushi rólin atap kórsetti [10.40 b.].

Áriyne, últtyq iydeya da, últtyq iydeologiya da, eng aldymen, asa kóp izdenisti, ghylymy negizdeudi jәne jan-jaqty oilastyrudy qajet etetin kýrdeli teoriyalyq problemalar. Degenmen, últtyq iydeya turaly, onyng negizgi maqsaty men ústanymdary turaly birqatar enbekterde atyldy da.  Mysaly, úttyq iydeya turaly belgili sayasattanushy ghalym Ázimbay Ghaly orys tilinde «Kontury kazahskoy nasionalinoy iydei» degen enbek jariyalasa [11.],  Qoyshyghara Salgharaúly ózining «Eldik negizderi» atty enbeginde qazirgi qazaq qoghamyndaghy aqualgha taldau jasay otyryp, «Eng aldymen, el bolyp, eldikting negizderin qalpyna keltiru arqyly qazaqy bolmysymyzgha qayta oralu paryz. Búl kezek kýttirmey, býkil qazaq qoghamy bolyp júmyla kirisip, birigip jýzege asyrar kiyeli isimiz bolugha tiyis» dep, eng basty últtyq iydeya qazaqy bolmysqa qayta oralu dese,  qazaqy bolmysqa oralu degenimizding ne ekeni turaly: «Qazaqy bolmysqa, yaghny qazaqtyng halyqtyq qalpyna oralu – san ghasyrlar boyy qazaqty qazaq qylyp әlemge tanytqan, adamzat qauymynyng ózge halyqtarynan erekshelep «QAZAQ HALQY»  (kursiv Q.Salgharaúlynynki) degen kiyeli ataudy iyelendirgen, qazaqtyng tek ózine ghana tәn qasiyetterine, últtyq qúndylyqtaryna, ruhany tútastyghyna oralu, basqasha aitqanda, qazaq halqynyng últtyq dәstýrin, últtyq mәdeniyetin, últtyq sanasyn qalpyna keltiru» deydi [12. 20-21 bb.].

Sonymen qatar, Q. Salgharaúly atalghan enbeginde últtyq iydeyany aiqyndap, últtyq iydeologiyany qalyptastyrugha septigi tiyer: «Qazaqshyldyq degenimiz ne?»,  «Últ degenimiz ne?», «Últtyq sana degenimiz ne?»,  «Últtyq namys degenimiz ne?», «Últtyq mýdde degenimiz ne?», «Últtyq minez degenimiz ne?», «Últtyq dәstýr degenimiz ne?», «Últtyq mәdeniyet jәne órkeniyet degenimiz ne?» degen súraqtargha jauap izdep, óz payymdauyn aitqan.

Últtyq iydeya mәselesin terennen taldap, onyng negizin týrki órkeniyetinen izdegen qoghamtanushy, ghalym biolog Janúzaq Ákim: «Últtyq iydeya degenimiz, halyqtyng әriden alghanda dәuirlik, beriden alghanda ghasyrlyq múratyn aiqyndaytyn, keleshek úrpaqqa jol kórsetetin shamshyraq bola alatyn zamanalyq ruhany filosofiya. Onyng negizgi mindetteri – últ pen týrki halyqtaryn biriktiru arqyly qoghamdy túraqty damytatyn strategiyany anyqtau, últtyq ziyalylar men kәsipkerler ishinen últtyq elita qalyptastyru» dep [16. 17 b.], últtyq iydeyanyng anyqtamasy men mindetteri turaly aita kele, «Qazaqtyng boyyndaghy mәngilik qasiyeti ony qúraytyn ru-taypalary arqyly yqylym zamannan beri saqtalyp keledi. Qazirgi zamannyng mindeti osy mәngi qasiyetterdi biriktirip, ony janghyrghan, ómirsheng últtyq iydeya týrine keltiru bolyp tabylady» deydi  [16. 292 b.].

Al, jaqynda jaryq kórgen «Últtyq iydeya: tarihy taghdyry men bolashaghy» atty újymdyq enbekte: «Últtyq «MEN»-di qalyptastyratyn tetikter men jaghdayattar san aluan. Oghan kóshedegi qaptaghan jarnamalardan bastap, endi ghana dýnie esigin ashqan sәbiyding qúlaghyna estilgen әn men ýnge deyin kiredi. Solardyng bәrining basyn qosatyn, bәrin ógizdey órge sýireytin qúdiret Últtyq IYdeya dep bilgenimiz jón» dep, últtyq iydeyany qalay týsinuge bolatyndyghyn aita kele, últtyq iydeyanyng qazaq halqy ýshin manyzy men qajettiligi turaly: «Últtyq iydeyany tappayynsha elde jýrip jatqan reformalar qaryn toydyrudyng ghana mindetin atqaryp shyghatynday kórinedi. Últtyq iydeyasy joq Qazaqstanda ómir sýru qazaqtan basqanyng bәrine mayday jaghatyn shyghar, biraq týptin-týbinde ókinishte qalatyny – qazaqtar. Ózin-ózi jarylqamaghandy basqalar úshpaqqa shygharady deuding esh qisyny joq. Kóldey jayylyp kele jatqan jahandanudyng tabanynda janshylyp qalmau ýshin de últtyq iydeyanyng ózektiligi men qajettiligi kýn sanap artyp keledi» delingen [14. 91-92 bb.]. Sonymen qatar atalghan enbekte: «Últtyq iydeyanyng mәn-maghynasyn  dәl qazirgi tanda «Qazaq eli». «Azattyq». «Birlik» degen úghym-týsinikter asha alady» dep, әrbir úghym-týsinikke anyqtama berilgen jәne últtyq iydeyany zertteuding negizgi ústanymdary turaly aitylghan. [14. 97-108 bb.].

Últtyq iydeya siyaqty últtyq  iydeologiya da ózin tereng taldaudy, aiqyndaudy, iske asyrudyng joldary men tәsilderin jan-jaqty oilastyrudy qajet etedi. Últtyq iydeologiyagha negiz bolar oilar Preziydentting «Qazaqstan – 2050» strategiyasy – qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Qazaqstan halqyna JOLDAUYNDA» da kórsetilgen. Mysaly, «JOLDAUDA»  últtyq iydeyanyng negizgi túghyrynyng biri til turaly «Qazaq tili – bizding ruhany negizimiz... Qazaqpen qazaq qazaqsha sóilessin» delinse, qazaq tilin shyn mәninde memlekettik tilge ainaluynyng manyzy turaly: «Qazaq tili jappay qoldanys tiline ainalyp, shyn mәnindegi memlekettik til mәrtebesine kóterilgende, biz elimizdi QAZAQ MEMLEKETI dep ataymyz» delingen. Al, últtyq iydeyanyng taghy bir túghyry - tarihy sana turaly: «Biz últtyq tarihy sanany qalyptastyru júmysyn jalghastyruymyz kerek» delingen [9]. Sonymen qatar, «JOLDAUYNDA» últtyq iydeologiyanyng negizgi baghyt-baghdary men týpki maqsaty turaly da  anyq aitylghan. Eger, últtyq iydeologiyanyng negizgi baghyt-baghdary qazaq halqynyng tarihiy  jauapkershiligi men  birligin nasihattau bolsa, týpki maqsat  tәuelsiz Qazaqstandy «Mәngilik el» etu.

 «JOLDAUDA»  kórsetilgen osy jәne basqa da mindetteridi  is jýzine asyru ýshin de, memlekettik dengeyde oilastyrylyp, sanaly da maqsatty, eng bastysy, jýieli týrde jýrgizilgen iydeologiyalyq júmys qajet. Óitkeni, esh nәrse de  ózinen ózi iske aspaydy. Mysaly, Elbasynyn: «Qazaqpen qazaq qazaqsha sóilessin» degenine qansha jyl boldy? Preziydent aitty eken dep qazaqtar bir birimen qazaqsha sóilesip jýr me? Biylik basyndaghy qazaqtardyng ózderi bas bolyp bir birimen oryssha sóileskenderin ýdetpese, kemitpegenderin kózimiz kórip jýrgen joq pa? Nemese konstitusiyalyq mәrtebesine qaramastan 21 jyl boyy memleketting tiline ainala almaghan  qazaq tiline,  «shyn mәnindegi memlekettik til mәrtebesine kóterilui» ýshin endi qansha jyl qajet bolady?

Qoghamdy tútas qamtityn iydeologiyalyq júmystyng kóp bolyp birigip atqarudy qajet etetin, san qyrly kýrdeli júmys ekendigi belgili. Degenmen, bizde iydeologiyalyq júmysty memlekttik dengeyde  jýrgizudin, oghan  búharalyq sipat beruding mol tәjiriybesi bar. Ol   kommunister partiyasy basqarghan Kenes ókimetining tәjiriybesi. Ony jórgeginen marksizm-leninizm iydeyasy ayasynda tәrbiyelengen býgingi agha úrpaq  jaqsy biledi. KSRO dep atalghan alyp imperiyada enbektegen baladan, enkeygen kәrige deyin kompartiyanyng iydeologiyalyq júmysynan tys qalghan joq. Óitkeni, kommunister iydeologiyalyq júmysty jýrgizudin  birtútas memlekettik jýiesin qúryp, oghan ondaghan million adamdardy tarta bildi. Mine, osy jaghynan biz kommunisterding tәjiriybesin padalanuymyzgha әbden bolady.  

Áriyne, búl orayda, kenestik iydeologiya men últtyq iydeologiyanyng eng basty aiyrmashylyghy eskerilui kerek.  Ayyrmashylyq, olardyng obeketivti negizderinde. Eger, kenestik iydeologiya obektivti negizi  joq, oidan shygharylghan jalghan iydeyalargha negizdelse, últtyq iydeologiya últtyq múddeden tuyndaghan obektivti  iydeyalargha negizdelgen. Dәlirek aitqanda, kenestik iydeologiya, onyng negizin qalaushy K. Markstyn  HIH ghasyrdyng ortasynda aitqan: «Evropany kezip jýrgen bir eles – kommunizm elesine» negizdelse, últtyq iydeologiya últtyq qajettilikke, últtyq súranysqa, yaghny obektivti ómir shyndyghyna negizdelgen. Eleske negizdelgen iydeologiyanyng nәtiyjesi belgili bolsa, qogham damu barysynda obektivti qajettilikten tuyndaghan iydeyalargha negizdelgen iydeologiyanyng qalyptasuy jәne ómirsheng boluy zandylyq.

Qoryta aitqanda, býgingi kýngi qazaq qoghamy ýshin últtyq iydeologiyanyng qajettiligi qanshalyqty aiqyn bolsa, úghymnyng pozitivti maghynasyndaghy rushyldyqtyng da qajettiligi sonshalyqty aiqyn. Rushyldyqty joi emes, ony últshyldyq, memleketshildik dengeyge kóteru qajet. Yaghni, kezinde Alash arystary bastaghan, biraq ayaghyna deyin jetkize almay armanda ketken isterin qayta jalghastyruymyz kerek. Onyng birden bir joly últtyq iydeologiya arqyly últshyldyq sanany qalyptastyru.   Ár bir qazaq ózining ruyn, yaghny shyqqan tegin, tarihyn jete bilu arqyly ghana, ózining qazaq degen bir atanyng balasy ekendigine kózin jetkizip, birtútas últ retinde birlikte bola alady. Al, últ birligi, «JOLDAUDA» aitylghan tәuelsiz elimizdi «Mәngilik elge» ainaldyrudyng eng basty alghy sharty.    

Qambar Atabaev,

 әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq

uniyversiyteti

dýnie jýzi tarihy,

tarihnama jәne derektanu kafedrasynyng

professory,

tarih ghylymdarynyng doktory.

Abai.kz

Paydalanylghan әdebiyetter tizimi

1.Aqseleu Seydimbek. Qazaqtyng auyzsha tarihy: Zertteu. – Astana: Foliant, 2008. – 728-b.

2. Dostan Q. Últymyzdy úlyqtaytyn – qazaqtyng qara balasy. // Ayqyn, 26 jeltoqsan 2012 j.

3. Baytúrsynov A. Orenburg. 10 fevrali. //Qazaq. 10. 02. 1913 j.

4. Seysenbaev R. Demakratiya – «NESCAFE» emes. //Egemen Qazaqstan, 4 qantar 2013 jyl.

5.Nazarbaev N. Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam. //Egemen Qazaqstan, 10 shilde 2012 jyl.

6.Týrik balasy (M. Dulatov) Qazaqtyng tarihy. //Qazaq, 1913, № 2, 10 fevrali).

 7.A.B. (A.Baytúrsynov) Qazaqtyng bas aqyny. //Qazaq, 1913, № 43, 22 dekabri.

 8.M.D. (M.Dulatov) Abay. //Qazaq, 1914, № 67, 23 iini.

 9. Nazarbaev N. «Qazaqstan – 2050» strategiyasy – qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Qazaqstan halqyna JOLDAUY. //Ayqyn, 15. jeltoqsan  2012 j.

10.Nazarbaev N. Tarih tolqynynda. – Almaty: Atamúra, 1999. – 296  b

11.Galy A. B. Kontury kazahskoy nasionalinoy iydei. – Almaty: Ýsh Qiyan 2004. – 152 s.

12.Salgharaúly Q. Eldik negizderi. – Astan: 2007. – 80 b.

13. Bәkirúly Á. Ru emes, rushyldyq qoghamdyq dertke ainalyp barady. //Aqiqat. № 8. 2012 j. 35 b.

14.Seydimbek A., Ábjanov H., Salgharaúly Q. Últtyq iydeya: tarihy taghdyry men bolashaghy. – Astana: Foliant, 2012. – 248 b.

15.Jemeney I. Últtyq qauipsizdik últtyq qauymdastyq arqyly jýzege asady. //Ayqyn, 15 qantar, 2013 jyl.

16.Ákim J. Týrki órkeniyeti negizindegi qazaq iydeyasy. – Almaty: 2007, -304 b.