Suretter maqala ishinde kórsetilgen nómirleri boyynsha berildi. 1-13 ke deyingi sandar suretterding saytqa ornalasqan reti

1. № 9-suret: Liza Álihanqyzy student jyldarynda

2. № 10-suret: Óktay (Sergey) Bókeyhan

3. № 11-suret: Á.N.Bókeyhane nemeresi Eskendirmen

4-5. № 13-suret: Samarda Álihan otbasymen túrghan ýy (knәz V.Kugushevting menshikti ýii, suretti týsirgen Múrat Sydyqov - Batys Qazaqstan tarih jәne arheologiya ortalyghynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory. Oral, 2012 j.), № 14-suretSamarda Álihan otbasymen túrghan ýy - (suretti týsirgen Múrat Sydyqov - Batys Qazaqstan tarih jәne arheologiya ortalyghynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory. Oral, 2012 j.)

6. № 15-suret: Álihannyng zayyby - Elena Yakovlevna Sevastiyanova-Bókeyhan

7-8: № 16-17-suretter: Ahmet Baytúrsnyúly ghalymdar arasynda

9. №18-suret: Álihan Bókeyhannyng 1937 jyldyng shildesinde óz qolymen toltyrghan «tútqyn anketasy

Suretter maqala ishinde kórsetilgen nómirleri boyynsha berildi. 1-13 ke deyingi sandar suretterding saytqa ornalasqan reti

1. № 9-suret: Liza Álihanqyzy student jyldarynda

2. № 10-suret: Óktay (Sergey) Bókeyhan

3. № 11-suret: Á.N.Bókeyhane nemeresi Eskendirmen

4-5. № 13-suret: Samarda Álihan otbasymen túrghan ýy (knәz V.Kugushevting menshikti ýii, suretti týsirgen Múrat Sydyqov - Batys Qazaqstan tarih jәne arheologiya ortalyghynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory. Oral, 2012 j.), № 14-suretSamarda Álihan otbasymen túrghan ýy - (suretti týsirgen Múrat Sydyqov - Batys Qazaqstan tarih jәne arheologiya ortalyghynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory. Oral, 2012 j.)

6. № 15-suret: Álihannyng zayyby - Elena Yakovlevna Sevastiyanova-Bókeyhan

7-8: № 16-17-suretter: Ahmet Baytúrsnyúly ghalymdar arasynda

9. №18-suret: Álihan Bókeyhannyng 1937 jyldyng shildesinde óz qolymen toltyrghan «tútqyn anketasy

10. № 19 suret: Nәzir Tóreqúlov (Vikiypediyadan)

11. № 20 suret: Hidjaz, Nedjd jәne qosylghan oblystar patshalyghynyng (qazirgi Saud Arabiyasy patshalyghy) hanzadasy Feysal Abdeli Áziz As-Saudy men Kenes odaghynyng ókiletti ókili (elshisi) Nәzir Tóreqúlúly. Djidda qalasy, 1929 jyl (Vikiypediyadan).

12. № 21-suret: Álihannyng Mәskeudegi Kindik baspada istegeni turaly pikir

13. № 23 suret: Akademik Fersmannyng haty

Qyr balasyn - elaghasyn qazaghy, tatary, orysy aralas Qarqaraly júrtshylyghy, arasynda ózining jaqyndary da bar, jylap-enirep shygharyp saldy. Búl shamamen 1922 jyly qarashanyng sony men jeltoqsannyng basy bolatyn. Mәskeuge qolyn kisendep, janyna kýzet qosyp 1922 jyly jeltoqsannyng birinshi jartysynda jetkizdi. Mәskeuge jetisimen últtardyng isteri boyynsha halyq komissary IY.Stalinning Kremlidegi kabiynetinen bir-aq shyqty. Odan bir ay búryn ne ýshin jәne kimning núsqauymen tútqyndalghanyn, ózin Mәskeuge kisendep jetkizuge kimning búryq bergenin Alash kósemi әldeqashan ishtey sezgen-di. Stalinmen aradaghy әngime onyng bar sezigin birjola seyiltedi. Ángime úzaqqa sozylghan. Alash kósemining óz sózine qaraghanda, ol ýirenshikti әdetine salyp oiyn betine tike aitpay, әdeptilik saqtap, әzil-shyny aralas, maqal-mәteldetip sóileydi. Óitkeni, IY.Stalinning oiynda ne baryn boljap bolmaydy. Bir kezde kýtkendegidey: «Sizding jaqtaghy kommunisterding jayy qalay?» – degen astarly súraghyn tótesinen qoydy. Bir sәt qana oilanghan Á.Bókeyhan bylay dep jauap beredi: «Shyghysta maqal-mәteldep sóileytinin siz bilesiz ghoy. Qarsy bolmasanyz, men sizge bir mәtel aityp bereyin. Álbette, siz Qoja Nasreddindi bilesiz. Kýnderding bir kýninde qolyna ústaghan jalghyz taghasy ol bir jiyngha barady. Júrt odan: - Qolyna ústaghanyng ne? – dep súraydy. Nasreddin olargha: - Búl esegimning taghasy. Endi armanym tolyq oryndaluy ýshin maghan bir esek pen taghy ýsh tagha jetpey túr, - dep til qatady. Mine Qazaqstandaghy kommunisterding jaghdayyn osylay sipattar edim».

Stalin qazaq kósemining ashy da bolsa shyndyqqa jaqyn mәtelin týsinip, bir sәt oilanghanday bolyp: - Mәskeude bola túrynyz. Sizge pәter men júmys qarastyr dep men Tóreqúlov joldasqa tapsyrma berdim. Mening sizge qoyatyn bir talabym bar: elge oralmanyz, qyrgha qaray ayaq baspanyz! – dep qoyyp qalady.¹¹

IY.Stalinning 6 millionan astam qazaqtyng kósemine Mәskeuden tauyp bergen pәteri mynau: Bolishoy Kislovskiy kóshesi [pereulok], 4 ýi, № 15 kommunaldy pәter. Ony pәter dep auyz toltyryp aitu qiyn. Á.Bókeyhannyng ýlesine tiygeni - 7 bólmeli pәterding terezesi kóshege qaraghan eng aqyrghy bir bólmesi. Sovet ókimetining «qara qughyn jasaghan kýnderinde, aidauyna da, abaqtysyna da shydap, el ýshin basyn qúrban qylugha» bel bughan Elaghasy oghan da kóndi: bergen baspanasyn ne azsynyp, ne mensinbegen, namystanghan synay tanytpady. Ózining izinshe Mәskeuge kelgen qyzy Elizaveta [№ 9-suret] men úly Óktay [№10-suret],¹² shamamen 1925 jyly qyzynan tughan nemeresi Eskendir [№ 11, suret]¹³ qosylyp, 4 jan osy alaqanday bólmede syr bermey 15 jyl túrdy. Ákesining qolynda túryp qyzy – Lizajan (kýndelikti ómirde jәne A.Baytúrsynúlyna jazghan hattarynda Álekeng qyzyn osylay ataydy) – mәdisina uniyversiytetin bitirip, Mәskeude әkesining qasynda qalsa, úly Óktay (tólqújatyndaghy esimi Sergey) – Mәskeuding tau-ken institutyn tәmamdap, Jekzqazghan týsti metal kenishin iygeruge attanyp, әkesi «halyq jauy» degen naqaq aiyppen ólim jazasyna kesilgen 1937 jyldyng qyrkýiegine deyin bas injener qyzmetin atqarady.

Áytse de Alash kósemining mәskeulik baspanasyn sonau qarghys atqan patsha zamanynda Samarda sayasy aidauda jýrip túrghan 3 qabatty ýiimen salystyrugha tipti kelmeydi. Orys aqsýiegi, kadet partiyasynyng Samar tobynyng mýshesi, knәz V.A.Kugushevting Kazanskaya kóshesi, № 30 ýiinde [№ 13, 14-suret] Á.Bókeyhan sayasy aidauda jýrgen 1909-1917 jyldary otbasymen birge túrdy. Ol kezde sýiikti jary Elena Sevastiyanova-Bókeyhannyng әli deni-basy sau bolatyn [15-suret]. 1921 jyldyng kýzinde sýzek auruynan erte dýnie salghan jaryn Álekeng marqúmnyng aqyrghy ótinishin búljytpay oryndap, Semeyde pop shaqyryp hristian rәsimi boyynsha jerlep, eki balasyn jalghyz asyrap qalghan edi.¹⁴

Mәskeudegi bir bólmeli kommunaldyq pәteri tar bolsa da, onyng tabaldyryghyn attamaghan, últ kósemining keng dastarhanynan dәm tatpaghan qazaq kemde-kem bolatyn. Ózining tughan ini-qaryndastaryn aitpaghanda, 1920-30-jyldary Mәskeude jauapty partiyalyq-memlekettik lauazymdarda otyrghan qazaq sovet qayratkerleri T.Rysqúlúly. S.Qojanúly, N.Núrmaqúly, ózining jalghyz kýieu balasy S.Saduaqasúly, qyzmet babymen siyrek te bolsa kelip túratyn búrynghy ýzengilesteri A.Baytúrsynúly, M.Dulatúly, Jansha jәne Halel Dosmúhamedúldary,¹⁵ әdebiyet-kórkemóner institutynda oqyp jýrgen kezinde M.Júmabayúly, Leningradta oqyp jýrgen M.Áuezúly men Á.Marghúlan jәne t.b. últ kósemining amandyghyp bilip, dәm tatyp ketetin. Alashorda qayratkerlerin, jalpy kózi ashyq kókiregi oyau qazaq ziyalylary men belsendilerin jappay qudalau sayasaty etek alghan 1920-jyldardyng sony men 30-jyldary Álekenning osy tar pәteri manyzdy oryn aldy. Atap aitqanda, sovet ókimetining azap lagerleri – GULAG-tarda aidauda jýrgen búrynghy ýzengilesterining tughan-tuysqandary iyt-jekkenge baryp, keyin elge qaytar jolynda Alash kósemining osy tar pәterine ayaldap, 2-3 týnep qaytatyn. Oghan Álekenning Solovesk lagerining Tungutsk bóliminde «jazasyn» ótep jýrgen Mirjaqyp-Madiyar Dulatúlyna 1934 jyldyng 26 qyrkýieginde jazghan mynaday shaghyn haty dәlel bolady: «Shyraq Madiyarym! Gaya, Áltay eki týnep, býgin jýrip ketti. Shygharyp salyp jazyp otyrmyn...».¹⁶

Qaraghandylyq jurnalist әri Alashorda tóraghasynyng ómirin zertteushi ghalym, marqúm J.Bektúrovtyng mәlimetine sәikes, Arhangelisk oblysyndaghy azap lagerine jabylghan A.Baytúrsynúlyn M.Gorikiyding zayyby E.Peshkovany aragha salyp, 1934 jyly shygharyp alghan Á.Bókeyhan kórinedi. E.Peshkova ol kezde Qyzyl Krest úiymynyng komissiyasynda qyzmette jýrgen. Lagerden shyqqan song Ahang Mәskeude elaghasynyng әlgi pәterin tarsynbay týnep, lagerde jazghan kezekti ghylymy enbegining qoljazbasyn senip qaldyryp ketipti. Kóp úzamay ózining de kezegi keletinin aiqyn sezgen Alash kósemi ol qoljazbany úzaq uaqyttan bergi dosy, ghylymy әriptesi, ýnditanushy-akademik S.F.Olidenburgke tapsyrypty.¹⁷ Ázirshe ol qoljazba qolgha týspey túr.

Sәti kelgen song aita keteyin, Olidenburgpen A.Baytúrsynúlynyng ózi de Álekeng arqyly jaqsy tanys bolatyn. Olardyng tanystyghyna S.-Peterbor qalasyndaghy Resey últtyq kitaphanasynda saqtalghan ýnditanushy-ghalymnyng jeke qorynan 2009 jyly tabylghan 2 fotosuret kuә bolady [№ 16, 17-suretter].  

Al Alash kósemine Mәskeuden «tabylghan» qyzmetke toqtalsam, 1937 jyldyng shildesinde óz qolymen toltyrghan «tútqyn anketasynda» jazyp kórsetkenindey [№18-suret], 1922 jyldan SSSR halyqtarynyng Kindik baspasynda ghylymy qyzmetker (Sentralinoe izdatelistvo narodov SSSR ily SIN SSSR), 1926-1927 jyldary – SSSR Ghylym Akademiyasynda (SSSR GhA) ghylymy qyzmetker bolyp isteydi. Ghylym Akademiyasy әli de Leningradta bolatyn. Akademik Álkey Marghúlan ózi marqúm bolghannan keyin ghana jaryq kórgen esteliginde Á.Bókeyhannyng Leningrad uniyversiytetining professory bolyp ta sabaq bergenin jazyp qaldyrypty.¹⁸ Búl estelikte bolashaq akademikting Alash kósemining yjdahatymen SSSR GhA-synyng antropologiyalyq ekspedisiyasy qúramynda Aday oyazynda júmys istegen 1926 jyl sóz bolyp otyrghanyn eskersek, demek Á.Bókeyhan Leningrad uniyversiytetine 1925-1927 jyldary professor bolghan. Onyng aldynda, 1922-1928 jyldary, SSSR Kindik baspasy basqarmasynyng tóraghasy bolyp otyrghan N.Tóreqúlúly [№ 19, 20-suret]¹⁹ IY.Stalinning tapsyrysymen Á.Bókeyhandy ózining qolastyna qyzmetke alady.

Nazar audara ketetin bir qyzyqty jayt 1917 jylghy Aqpan tónkerisining qarsanynda, búl I-nshi dýniyejýzilik soghystyng qaynap túrghan kezi, Nәzir Batys maydannyng tylyn qamtamasyz etetin Zemgorsongz úiymynyng Á.Bókeyhan ashyp basqarghan Búratana bóliminde, últ kósemining qolastynda qyzmet etedi. Alash kósemi Uaqytsha ýkimetting Torghay oblysyndaghy komissary bolyp taghayyndalghan song N.Tóreqúlúly endi Torghaydan bir-aq shyghady. Demek, ol oblys komissarynyng apparatynda qyzmet istese ghajap emes. Arada 5 jylday ótip ol endi últ kósemin qyzmetke alady. Taghdyr tәlkegi nemese taghdyr mazaghy degen osy-au, sirә!

Elaghasynyng Kindik baspada atqarghan qyzmeti turaly 1927 jyly jazylghan resmy pikirde onyng qay uaqytta qanday qyzmetke alynghany naqty kórsetilgen:

«Gr. A.N.Bukeyhanov slujil s 14 dekabrya 1922 g. po 1 oktyabrya 1927 g. liyteraturnym sotrudnikom Kazakskoy seksiy Sentralinogo Izdatelistva Narodov S.S.S.R. v Moskve» [№ 21-suret].

Memleket qayratkeri - avtonomiya tóraghasy, últ kósemi, elaghasy degen barsha júrt moyyndaghan biyik mәrtebesi bar Á.Bókeyhan jana qyzmetin ózine layyq kórmey, menmensip, nemqúraydy qaraghan joq pa? – degen súraq tuary da zandy. Onyng әdeby nemese ghylymy qyzmetker degen júmysyn qanday kónil-kýimen qabyldaghanyn boljap-topshylap jatpay-aq, 1923 jyldyng mausym-shildesinde Mәskeuden Dinshe Ábilúlyna jazghan shaghyn hatynan aiqyn bayqaugha bolady:

«Moskva. Vozdviyjenka.

B[olishoy]. Kislovskiy pereulok,

dom 4, kvartira [№] 15.

Bauyrym Dinshe!

Hatyndy aldym. Quanyp qaldym. «Sholpangha»,²⁰ «Temirqazyqqa»²¹ nege maqala jazbaysyn? Sendey bilimi bar jazbasa, kim jazady? Ne balalargha sabaq berip, ne jurnalgha, gazetke maqala jazyp Alashqa qyzmet qylmasaq, ne qazaq tilinde kitap jazbasaq, ózge jol bizge bógeuli ghoy!

Sýidim, Álihan».²²

Alash kósemining óz basy gazet-jurnalgha maqala, qazaq oqu mekemelerining oqytushy-oqushylaryna arnalghan kitaptar men oqu qúraldaryn jәne oqytu әdistemelerin jazyp, halqyna qyzmet etuding tendessiz ýlgi-ónegesin kórsetedi. Ózi alys Mәskeude túrsa da, onyng Qyr balasy, siyrek te bolsa Gh.B. nemese V degen tanbamen qol qoyghan maqalasy, qaysybir kórkem shygharmagha ne әdeby jәne t.b. audarmagha jazghan pikiri, zertteui, ashyq haty jәne t.b. tuyndysy jaryq kórmegen merzimdi qazaq baspasózin úshyratu qiyn edi.

Á.Bókeyhan Kindik baspanyng Qazaq bólimindegi әdebiyetshi qyzmetin 1923 jyly qazaq tilinde mektep oqushylaryna arnalghan «Temirqazyq» jurnalyn shygharudan bastady dese qate bolmaydy. Dinshe inisine «Sholpangha», «Temirqazyqqa» nege maqala jazbaysyn? – dep keyigendey bolyp jay jazbasa kerek, «Temirqazyq» jurnalynyng Kindik baspadan shyqqan alghashqy ýsh sanyn da Qyr balasy óz materialdarymen toltyrdy. Onyng ishinde Áubәkir (Ábubәkir) Divaev jazyp alyp 1922 jyly Tashkentten basyp shygharghan «Myrza Edige», «Batyr Beket» jyrlaryna jazghan pikirleri,²³ V.Korolenko men N.Marksting balalargha arnalghan әngimelerining audarmalary,²⁴ «Luy Paster», «Bilim kýshi», «Hahas» atty maqalalary jәne t.b. Alayda, Alash kósemining «Temirqazyghy» 2-3 sandary qosylyp shyqqan son, әzirge beymәlim sebeppen toqtatylady. Mәskeude jurnal shygharuyn qanaghat tútpay, elaghasy Tashkentten shyghatyn «Aq jol» gazeti men oghan qosymsha retinde shygha bastaghan «Sәule» jurnalyna 1923 jyly 10-daghan maqalasy men әdeby audarmasyn jariyalaydy.

Oghan qosa A.Baytúrsynúly jazyp alyp óndegen «Er Sayyn» jyry²⁵ men «Er Targhyn» eposynyng V.Radlov kóshirip alghan núsqasyn²⁶ alghysózi men ghylymy týsinikterin jazyp, óndep jeke-jeke kitap etip basyp shygharady. V.Korolenkonyng «Makardyng týsi» әngimesin qazaqshalap bastyrady. L.Tolstoydyng әigili «Qajymúrat» povesin tәrjimelep, ýzindilerin 1923 jyly «Aq jol» gazetine úsynady.²⁷ Osy gazette Qyr balasy tegi irland, aghylshyn jazushysy, aqyn, estet әri filosof Oskar Uayldtyng «Júldyz bala» әngimesin ana tilinde jariyalady.²⁸

Mine búl Qyr balasy - elaghasynyng Mәskeudegi Kindik baspada qyzmet etken alghashqy 1923 jyly ghana atqarghan isi bolatyn. 1924 jylghy shygharmashylyghy odan bir kem emes-ti. Onyng ishinde «Qozy Kórpesh – Bayan súlu» jyrynyng V.Radlov jazyp alghan ýlgisin alghysózi men týsinikterin jazyp, óndep basyp shygharsa,²⁹ L.Tolstoydyng «Qajymúratyn»,³⁰ әigili fransuz astronomy Kamili Flammarionnyng «Astronomiya әlip-biyin»³¹ mektep oqushylaryna arnap qazaqshalap jeke-jeke kitap qylyp shygharady. «Aq jol» gazeti men «Sәule» jurnalyna orys klassikterinen L.Tolstoydyn, IY.Turgenevtin, sonday-aq N.Marks pen Jirikovtyn, Altaydyng týrkitildes halyqtary men mongholdyng jәne fransuz klassiygi Gy de Mopassannyng balalargha arnalghan shaghyn kórkem әngimelerin qazaqshalap jariyalady. «Qosshy» gazeti men «Jas qazaq» jәne «Jas qayrat» jurnaldarynan halqyna joldaghan ashyq hattary, ýndeuleri, pikirleri, maqalalary jaryq kórdi.

Á.Bókeyhannyng kórkem audarmalarynyng ishinen «Qajymúrat» povesining audarylyp, kitap bolyp shyghuynyng ózindik hikayasy bar kórinedi. Rayymjan Ázihanúly Bókeyhanovtyng Mәskeude aghasynyng óz auzynan estigen әngimesine qaraghanda, povesti audaryp bolyp, baspagha bererden búryn Qyr balasy kitapty onyng bas keyipkeri – Qajymúrattyng portretimen berudi oilaydy da, Mәskeude ózine jaqsy tanys bir suretshini tauyp alyp, ony Qajymúrattyng shygharmada sipattalghan beynesi boyynsha suretin salyp beruge kóndiredi. Povesti L.Tolstoydyng ózi alghash basyp shygharghanda, kitapta bas keyipkerding portreti ne sureti bolmaghan. Qyr balasynyng audarmasy Qajymúrattyng suretimen basylyp shyghady.

Qyr balasynyng «Aq jol» men «Qosshy» gazetterinde jaryq kórgen «Bilimge jalynghan júrt orman-baghyn qalay qoridy?», «Ýlgi alyndar!» jәne «Tozghan egistikke jonyshqa salsan, biday jaqsy ósedi» syndy maqalalary da eleng etkizbey qoymaydy. Tughan eli men dalasynan 3-4 myng shaqyrym qiyrda jýrse de, elining býgini men ertenin oilaghan Qyr balasy, mysalgha, birinshi maqalasynda alma, órik baqtaryn, jalpy egistikti ziyankes jәndikterden qorghauda bilim men ghylym kýshine sýiengen Soltýstik Amerika fermerlerining jemisti tәjiriybesin jan-jaqty sipattay kelip, tughan halqyn sol tәjiriybemen qarulanugha ýndeydi. «Kaliforniya aimaghynda órikke bir bit týsip, bir jylda 1 milliard 690 million 600 myng som zalal keltirgen. Búghan qarsy bir buryl qonyz tapqan, osy qonyzdyng arqasynda órik bәleden qútylyp, baq iyesi adamdar shyghynnan qútylghan», - dey kelip, Qyr balasy óz elindegi eginin, bau-baghyn ziyankesterden qorghay almaghan qazaq sharuasynyng dәrmensizdigin ókinishpen bylay suretteydi: - Bizding Týrkistanda da baq bar. Onda da órik, meyiz, almany jep jútatyn jauy bar. Amerika әdisin qylyp, onan baghyn qorghaghan adam joq. Búl bizde bilim joqtyghy. Órik, meyiz gýldemey qalsa, qúdaygha, shaytangha  jalany jaba salyp jýre beremiz, «qap!» dep otyra beremiz. Bizding Týrkistannyn, Qazaqstannyng eginining júty shegirtke, taraq qúiryq tyshqan. Shegirtkening júty qaraala torghay, taraq qúiryqtyng júty – kýzen. Qaraala torghay әsirese qoragha ýiir bolady, balapanyn adam balasy salghan úyada ósirip úshyrady, adamgha ýiir bolady.

Shegirtkege kelse, jer soghyp otyryp qalamyz, qaraala torghaydy asyramaymyz. Mine bir adasqandyq. Kýzen búl boldy dep, kýz boldy - kýzendi qyryp salamyz... Egindi taraq qúiryq jep, jer soghyp otyramyz».³²

«Ýlgi alyndar!» maqalasynda Daniyadaghy tórt týlik mal, ýy qúsy iyelerining kooperativke birigip, sýt-may, et, júmyrtqa jәne t.b. mal sharuashylyghy ónimderin zamanynyng eng ýzdik tehnikasy men tehnologiyasyn jәne himiyalyq tynaytqyshtaryn qoldana otyryp óndirip, basqa elderge eksportqa satyp, baylyqqa kenelip otyrghanyn isinen ýlgi alugha shaqyrady. Á.Bókeyhan bylay dep jazady: «Múnan 40 jyl búryn Daniya biz sekildi malyn tiridey bazargha satatyn edi. Osy kýni (1900-inshi jyly) mal soyatyn 29 kәperatiybi bar. 1899-ynshy jyly búlar 17 million somgha et satqan. Osy et satatyn kәperatipke 96 myng ýy kirgen. Bir ýige et satqannan kirgen aqsha 304 som bolghan. Búl kәperatip mýshelerining bir jylghy etken kirisi».

Qyr balasynyng mәlimeti boyynsha, sarymay men etten basqa mal baghyp, ýy qúsyn asyraghan Daniya eli júmyrtqa óndirisin kooperativ arqyly kóterip, ónimin Europanyng ózge elderine eksporttap satqan. Sonau basta búl kooperativti ashugha auyl-auylda bala oqytyp jýrgen Borkensen men Miller 2 din qyzmetkeri (maqalada «molda») múryndyq bolypty. «Áueli kәperatip mýsheleri az bolsa da, - dep oiyn jalghastyrady Qyr balasy, - 5 jyl ishinde 269 kәperatip ashylyp, mýsheleri 20 myngha jetip, bir jylda Angliyagha 1 millionnan artyq júmyrtqa satady. Kәperatipke kirgender ýy basyna júmyrtqadan 46 som kirgizedi».

Qyr balasynyng mәlimdeuinshe, Europada búqara halyq kýndelikti qajetinen artyq qarajat tapsa, «saqtyq seriktigine» nemese bankke salyp saqtaydy. Maqala avtorynyng pikirinshe, bankke jinalghan aqsha kólemine qaray qay el men halyqtyng qanshalyqty bay ekeni bayqalady. Maqalasynda Qyr balasy keltirgen mәlimetterge qaraghanda, býkil Batys Europada bankte aqsha ústaghan azamattarynyng sany jaghynan Daniya Europanyng iri elderinen at basy alda keledi:

- Daniyada – 46 adam,

- Germaniyada – 26 adam,

- Fransiyada – 29 adam,

- Reseyde - 3 adam.

Qyr balasynyng mәlimetine sәikes, bankte aqsha ústaghan әrbir azamatynyng ýlesindegi aqsha kólemi jaghynan taghy da Daniya – Reseydi aitpaghanda, Germaniya men Fransiyany artta qaldyrypty:

- Daniyada – 139 som,

- Germaniyada – 69 som,

- Fransiyada – 41 som,

- Reseyde - 7som. 

Resey mújyghynan Daniya mújyghy 19 jarym ese bay, - dep mәlimdeydi Qyr balasy. Óitkeni, «Resey mújyghy olaq eginshi, Daniya mújyghy sheber malshy keledi». Bar gәp egin salghanda, mal baqqanda ghana emes, - dep esepteydi maqala avtory, - egin sal, mal baq, ken qaz, biraq – sheber bol!

«Bizding qazaqqa qazirgi kezde balasyn oqytatyn mektep, jerin gýldetetin su, elge qyzmet qylatyn Borgensen men Miller syqyldy jigit, may alatyn, jýn juatyn, teri iyleytin, et satatyn, mal ósiretin, egin salatyn kәperatip kerek»,³³ - dep oiyn qorytady Qyr balasy.

«Tozghan egistikke jonyshqa salsan, biday jaqsy ósedi» maqalasynda avtordyng ne aityp otyrghanyn atauynan-aq anyq angharugha bolady.³⁴

1924 jyldyng sonynda «Jas qazaq» jurnalynda «Samat ólenderine syn» aidarymen jaryq kórgen әdeby syn maqalasynyng da orny bir tóbe. Maqalada V dep qol qoyghan avtor ózi qarastyryp otyrghan aqyn shygharmasynan poeziya ataulygha paydasynan zalaly auyr bolatynyn ashyq jazady: «Núrjanúly Samatyng «tónkerisshil» syrly ólenderin oqyp shyqtym. Ádebiyet maydanynda dәuirden dәuirge kóshken uaqytta Samat syqyldy jana talap «aqyndar» kóp bolady. Olardyng ólenin jete qarastyrmay bolmaydy. Óitkeni olar «mensinbeydi, boyymyzdy ósirgisi kelmeydi» degendey kóniline keledi – bir, ekinshisi – olardyng ólenin synamay jibere berseng «shildirik» súiyq ólenderi jas әdebiyetimizdi qotyrala qoyday boldyrady, azdyrady».

Samat Núrjanúlynyng Abaydan, S.Dónentayúly, B.Maylyúly (Mayliyn), S.Seyfollaúly (Seyfulliyn) syndy aqyndardan úrlap-jymqyrghan óleng joldaryn tizip keltirip, Samatty aqyn emes - «sharlatan» dep ataydy jәne ózge aqyndardy «sharlatandardan» aulaq jýruge shaqyrady: «Anadan bir sózdi, mynadan bir sózdi jyrmalap eski pikirmen jәne «qara barandatqan» jel sózdi qosyp, júrttyng qaranghylyghy men bilimsizdigin paydalanyp kózin uqalap «tónkeris aqyny», «enbekshilder aqyny» bola qoyamyn deu – tym úyatsyzdyq. Múnday adamdy Europada «sharlatan» deydi. Bizding әdebiyetke qatysy bar azamattardyng bir esinde bolatyn nәrsesi – sharlatandyqtan saqtanu! ...Sonymen Samat «aqyn»-nyng ólenderin tekserip, baqayshyghyn shaqqanda, ne tónkeriske, ne enbekshilderge, ne әdebiyetke paydaly sóz kóre almadym».³⁵  

Belgili әdebiyettanushy marqúm B.Kenjebaevtyng jazuynsha, «Samat ólenderine syn» maqalasy jaryq kórgennen keyin, sovet qúrylysynyng taghy bir nasihatshysy, «búlbúly» bolugha ýmittengen Samat Núrjanúly poeziyadan birjola bezgen kórinedi.

Á.Bókeyhan Mәskeude qannan qapersiz júmys istedi, elindegi qazaq basylymdarda eshbir shekteusiz jariyalanyp túrdy degen jansaq pikir qalyptasuy mýmkin. Al shyndyghyna kelgende olay emes-ti. «Temirqazyq» jurnalynyng shyghuyn 3-sanyna keyin kýtpegen jerden toqtatqany jogharyda aityldy. Ol azday Alys Mәskeude jýrgen elaghasynyng ýstinen Kremlige aryz-shaghymdar da suday aghylghan kórinedi. Sonday bir aryz turaly Álekeng býgingi kýnge jetken siyrek hatynyng birinde jazdy. Hat 1925 jyly Mәskeuden A.Baytúrsynúlyna joldanypty. Biraq hattyng Ahana jetken-jetpegeni belgisiz. Olay deytin sebep: hattyng orysshagha audarylghan núsqasy 1992 jyly Qazaqstannyng ol kezde әli Memlekettik qauipsizdik komiytetining (MQK nemese KGB – qazirgi ÚQK-KNB) múraghatynan alynghan-dy. Hatta әlgi «dóngelek aryz» ben onyng saldaryn Alash kósemi bylay suretteydi:

«Mendeshev joldas «Bókeyhanov «Enbekshi qazaqqa» maqalalar jazady», - dep shaghymdanypty. Búl shaghymy 15-mausymda Ortalyq Komiytet janyndaghy baspa bólimine týsipti. Meni әlgi shaghym boyynsha onda otyrghan tatarlar tiyesinshe tezden ótkizdi.

Mәskeu kommunisteri «qazaqtar – últshyldar» dep jalpygha jar salyp, aiqaylap jýr. Men olardan: - Aytyp jýrgendering ne? – dep súrasam, olar: - Ózdering ózderine shaghym jasap jýrsinder, yaghny ony jazghan óz qazaqtaryn, - dep aitady».³⁶

Erekshe nazar audaratyn jayt: búl «dóngelekting aryzdy» qatardaghy «shala belsendi», kommunist  boludy ansaghan pysyqay nemese, A.Baytúrsynúlynyng sózimen aitsaq – eldegi partiya basshylyghynda otyrghan «naghyz 96 probaly» qazaq kommuniysi emes, Mәskeude KSRO Ortalyq atqaru komiyteti tóralqasynyng mýshesi bolyp jýrgen Seyitqaly Mendeshúly³⁷ (Mendeshev) jazghan.

Ashy da bolsa da moyyndau kerek: otarshyl patsha biyligine qarsy túrghan jyldary da, qylyshynan qan sorghalaghan sovet ókimeti ýstemdik etken kezende de Alash qayratkerleri, Á.Bókeyhan, A.Baytúrsynúly, M.Dulatúly, J.Aqbayúly jәne basqalary, jәbirdi jauynan emes-au, qazaghynan kórdi emes pe! Qazaq degende bolystyqqa talasyp pәle-jala qughan nadan, biraq mansapqor qazaghynan emes, joghary bilimdi zanger, Memlekettik dumanyng deputaty bolghan Baqytjan Qarataev, Kólbay Toghysúly, Áliby Jangeldin (Stepnov), Seyitqaly Mendeshúly [№ 22-suret] syndy kózi ashyq, kókiregi oyau qandastarynan kórdi. Osynday naqaq shaghymmen 1907, 1909, 1914, 1929 jyldary týrmede otyrghan A.Baytúrsynúlynyng birde:

 Eshnәrse emes abaqtygha japqany,

Qiyn emes dargha asqany, atqany.

Maghan qiyn osylardyng bәrinen

Óz auylynnyng itteri ýrip jatqany, - dep jazghany bar edi. Ahang jazghanday-aq, Alash kósemi tughan ólkesinen quylyp, Samar gýbernesinde sayasy aidauda jýrgen kezinde de últ-azattyq kýresining «jolbiykeleri» qyr sonynan qalmay, aryz-shaghymdaryn suday aghytqan. Mysalgha, 1917 jyly «Qazaq» baspahanasy» aidarly maqalasynda M.Dulatúly jurnalistik tergeu jýrgizip anyqtap, «Qazaq» baspahanasy» maqalasynda әshkerelep jazghanday, 1914-1916 jyldary «Qazaq» gazetin japtyrmaq bolyp, túnghysh últtyq basylymgha aqshalay 1500-3000 somdyq aiyppúl saldyryp, onyng bas shygharushysy A.Baytúrsynúlyn abaqtygha otyrghyzghan, 1916 jyly M.Dulatúlynyng Orynbordaghy pәterine tintu jýrgizdirgen, ol azday Oral general-gubernatory arqyly Samar jandarmeriyasy bastyghyna Á.Bókeyhan turaly telegram bergizip, Samardan «Bókeyhanovty syrtynan baqylap jýrmiz» degen habar alghan Baqytjan Qarataevtyng ózi men jaqyndary bolypty.³⁸

M.Dulatúlynyng óz sózimen aitsaq: qúday qarghaghan «bauyrlarynyn» naqaq aryz-shaghymdary Qyr balasy – elaghasynyng qyr sonynan sovet túsynda da bir qalmady. Búl joly Á.Bókeyhan «shala belsendi» qazaq kommunisterining aldynda «Enbekshi qazaq» gazetine maqala jazghany ýshin «ayypty» boldy. A.Baytúrsynúly 1925 jyldyng 1 mausymynda Álihangha jazghan hatynda «bizding kommunister Mәskeu kommunisteri sekildi jartykesh emes, «naghyz 96 probaly»³⁹ - dep jazsa, oghan 23 mausymda jazghan jauabynda Elaghasy Leninge eliktegen S.Mendeshúly, S.Seyfullin syndy qazaq kommunisterin Yupiyter boludy ansaghan búqagha teneydi.⁴⁰ Mine sol «búqalardyn» jazghan aryz-shaghymdarynyng nәtiyjesinde «Enbekshi qazaq» gazeti betterinen 1925 jyldan keyin Qyr balasy, Gh.B. nemese tipti V dep qol qoyylghan birli-jarym maqala-materialdy úshyratu óte qiyn. S.Mendeshúlynyng shaghymy Kremlige 1925 jyldyng mamyrynda týsken bolsa, Qyr balasynyng «Enbekshi qazaq» gazetinen әzirshe tabylghan songhy maqalasy – 1925 jylghy 14 mamyr sanynda shyqsa,⁴¹ V dep qol qoyylghan «Ádebiyet dýniyesinde» atty maqala – 1926 jyldyng 7 qazanynda basyldy.⁴²

Ol azday, 1925 jyldyng 29 mamyrda IY.Stalinning RK(b)P Qazaq ólkelik komiytetine joldaghan «Qazaq baspasózi turaly» hatynda Tashkentte shyghyp kelgen «Aq jol» gazeti men «aqgvardiyashyl emigrant» M.Shoqay arasynda iydeyalyq birlikting bayqalatyndyghyn núsqap, partiyada joq ziyalylardy kommunistik basylymgha jolatpaudy (!) talap etuinen⁴³ son, Á.Bókeyhannyng negizinen Qyr balasy, Gh.B. degen býrkenish esimderimen belsendi jariyalanyp kelgen búl basylymnyng kýni de qúrdymgha taqady.

RK(b)P Ortalyq komiytetine S.Mendeshúlynyng әlgi aryzy týsken 1925 jyldan bastap Á.Bókeyhannyng Qyr balasy jәne V dep qol qoyghan maqala, jana shyqqan kitaptargha jazghan syny pikirleri, kórkem-әdeby jәne t.b. audarmalary negizinen «Jana mektep» jurnalynda,  1926 jyldan «Áyel tendigi» jurnalynda qarama-qatar kóptep jariyalana beredi. Qyr balasynyng maqalalaryn siyrek bolsa da Qazaqstannyng «Qosshy», «Tendik», «Kedey tendigi» syndy ólkelik-oblystyq gazetterinen de úshyratugha bolady.⁴⁴

Alash keósemining 1925-1928 jyldar aralyghyndaghy enbekterinen L.Tolstoydyn, ejelgi grek әdebiyetining ókili Ezop pen ýndi mysaldaryn qazaqshalap basyp shygharghan «Jetpis jeti mysal» jinaghyn, taghy da L.Tolstoydyng «Kavkaz tútqyny», «Jeti qaraqshy» jәne «Júmyrtqaday biday», D.Mamiyn-Sibiryaktyng «Baymaqan», V.Korolenkonyng «Júmbaq qyz», «Týndegi ot» jәne «Ózi» әngimelerining jeke-jeke jinaqtaryn, auyz әdebiyetining A.Baytúrsynúly jazyp alghan ýlgilerin óndep, alghysózin jazyp shygharghan «Jiyrma ýsh joqtau»⁴⁵ kitabyn, orta mektepterge arnalghan «Dýniyening qúrylysy» jәne «Jerding qysqasha tarihy»⁴⁶ oqulyqtaryn atap ótuge bolady. Orys tilindegi «Kazaky Adaevskogo uezda» jәne «Seliskoe hozyaystvo Kara-Kalpakskoy oblasti» syndy tól ghylymy zertteulerining orny bólek jәne olardyng ózgeshe tarihy bar.

Sovet ókimeti Á.Bókeyhandy qazaq últynyng shynayy kósemi, Alashorda últtyq-territoriyalyq avtonomiyasynyng tóraghasy, Azamat soghysy jyldarynda qyzyl әskerge qarsy qaruly kýresti basqarghan «burjuaziyashyl últshyl», bitispes sayasy jauy kórumen qatar, ghalym әri Qazaqstandy bes sausaghynday biletin tendessiz sarapshy retinde moyyndamasqa amaly qalmasa kerek. Oghan 1920 jyly Qazaqstan tónkeris komiytetining tóraghasy (Kirgizskiy revolusionnyy komiytet nemese Kirrevkom), 1920-1923 jyldary Qazaq ASSR halyq komissarlary kenesining (HKK) tóraghasy bolghan V.Radus-Zenkovichtin⁴⁷ 1921 jyly 13 mausymda Kremlide aitqan «Bókeyhanov – ólkening ýzdik bilgiri. Ony dúrys paydalana bilu qajet» («Bukeyhanov - luchshiy znatok kraya. Ego neobhodimo umeichy ispolizovati»⁴⁸) degen sózi dәlel bolady. Kóp úzamay 1925-jyldyng sony men 1926 jyldyng basynda SSSR Ghylym Akamediyasynda odaqtas jәne avtonomiyalyq respublikalardy zertteytin akademik A.E.Fersman basqarghan arnauly komiytet qúryldy (Osobyy komiytet AN SSSR po issledovanii soiznyh y avtonomnyh respubliyk). Sәlimgerey Qaratileuúly 1929 jyldyng 2 shildesinde Almatyda NKVD tergeushilerine bergen jauabynda «Akademiya (SSSR Ghylym Akademiyasy) Qazaqstannan zertteu júmystaryna tapsyrys alghan son, ol Shvesov arqyly onyng jaqsy tanysy - Bókeyhanovty Qazaqstannyng tendessiz bilgiri retinde dereu júmysqa shaqyrghanyn», 6 shilde kýngi tergeude «GhA-symen kelisim jasaghanda (Qazaqstan halyq komissarlar kenesi men SSSR Ghylym Akademiyasynyng arasyndaghy kelisim) ekspedisiyanyng jetekshisi ekspedisiyany ózi tandaghan adamdarymen jasaqtaugha tiyis degen punkty bolghanyn»⁴⁹ atap kórsetedi. Shynynda da 1926 jyldyng shildesinde Á.Bókeyhan A.Fersmannyng shaqyruymen Qazaqstan boyynsha sarapshy bolyp arnauly komiytetting qúramyna qabyldanady [№ 23-suret].

(Jalghasy bar)

Abai.kz