Bayynqol aghay Qaliyev biyl «Qazaq tilining týsindirme sózdiginin» 2-tomyn shyghardy. Kitap 2014 jyly shyqqan «Qazaq tilining týsindirme sózdiginin» zandy jalghasy. Búnda búghan deyin jazylghan sózdikterde joq, janadan tabylghan 10 290 sóz ben 2195 túraqty tirkes – barlyghy 12 485 tildik birlik qamtylghan. Búl degenimiz tilimizding sózdik qoryna 15 tomynda joq taghy 12 485 tildik birlik qosyldy degen sóz. «Búl isti men istemesem, basqa kim isteydi?! Tәuekel!», – ­dep bastaghan avtordyng kitabyn qazaq tilining búghan deyingi sózdik qorynan syrt qalghan bagha jetpes baylyghy dep sanauymyzgha bolady.

Professor Bayynqol Qaliyev siyrek qoldanylatyn sózderdi tauyp, tilimizding sóz baylyghyn tolyqtyruyna eleuli enbek atqarghan. Kórkem әdebiyetter men gazet-jurnaldardan, qala berdi búqaralyq aqparat qúraldarynan izdep, jinaqtay kele tilimizding qoryna mol ýles qosqany sózsiz. Týsindirme sózdikter tildik qorymyzdyng kórsetkishi. Tilimizding leksika-grammatatikalyq, maghynalyq, stilidik ýlgilerin kórsetetin, anyqtamalyq qúral sanalatyn týsindirme sózdikting qyzmeti joghary.  Qazirgi tilimizde jatjúrttyq sózder ýsh týrli tәsilmen enetindigi turaly Bayynqol Qaliyúly Qaliyev súqbatynda bylay kórsetedi: biri – orys tilinde qalay aitylyp, jazylyp jýrse, bizding tilge dәl solay eshbir ózgerissiz qabyldanady: aiti, banner, bloger, volonter, smartfon, sayd, chat, feysbuk drayver, yutub t.s.s Ekinshisi – sózding týbiri shet tilinde, al qosymshasy qazaq. Ýshinshisi – qazaq tilining auyzeki sóileu tilining zandylyghy boyynsha qoldanylady. Búrynghy sózdikte osy ýsh tәsil arqyly qabyldanghan sózderding ýsheuin de alghan. Sondaghy maqsat: «Qaysysy qazaq tilining bastapqy túghyryn, tabighatyn saqtap qala alady; Qaysysy qazaq tilin qúrdymgha jiberip tynady?» degen mәsele tónireginde oqyrmannyng ózine salady.  Kýnnen-kýnge jatjúrttyq varvarizm sózderding tilimizde shúbartylyp qoldanylyp jýrgeni sózdik qorymyzdyng shenberin taryltyp jatqany ras. Qazirgi tanda qanshalyqty búl mәselening órship túrghanyn alysqa ketpey-aq, kýndelikti ómirimizden bayqaymyz. Búl enbekte avtor osy mәselelerdi ózekti dep ózgeshe qarastyrghan. Ghalymnyng sózdiginde qoghamdaghy manyzdylyq pen onyng últtyq ýlgisin jasau mәselesi de aldynghy oryndargha qoyylghan. Basty maqsaty – 15 tomdyq «Qazaq әdeby tilining sózdiginde» joq, oghan enbey qalghan, biraq qoldanysta bar, әdebiyetterde úshyrasatyn sózder men túraqty sóz tirkesterdi izdep, olardy tildik qorgha qosu jәne týsindirmesin beru. Kitaptyng búghan deyin jazylghan enbekterden erekshelenetin túsy da osy.

«Shynyn aitayyn, jurnalister de, jazushylar da, tilshiler de qazaqsha jana sóz jasaudyng ornyna aghylshyn sózi bola ma, orys tilining sózi bola ma – bәribir tilimizge olardy qalay jazylsa, solay ala salamyz. Al sóz jasaghymyz kelse, «atqa jenil telpekbay» bir ghana –dyq/ dik/tyq/ tik degen júrnaghymyz bar. Qay sóz tabyna bolsa da osy júrnaqty jalghay beremiz. Mysaly, abdanlyq, absoluttik, abstraktilik, avanturistik, avtorlyq, agroklimattyq, akseptilik t.b. Osylay kete beredi», ­– dey kele avtor tilimizdegi sheteldik ataulardyng birtindep kóbeyip kele jatqandyghy turaly jәne ekinshi bir túsy – múndaylardyng bәrin últtyq tilding sózdigine ala beruge bolmaytynyn, últtyq úghym-týsinikter men últtyq oidy beyneleytin qazaqsha sózderding joqtyng qasy ekenin qynjyla aitady.

Professor Bayynqol Qaliyúly qazaqsha dybystaluy boyynsha qoldanylghan kәperәtip, nәshәndik, pәrtpel, intirnat, belesebet siyaqty kirme sózder kórkem әdebiyetterde kóptep bolmasa da, ara túra kezdesip qalatyndyghyn aitqan. Osy sekildi sózderdi de ghalym sózdikke engizip, tilimizdi bayyta týsetin naghyz kirme sózder – osylar dep kórsetken. Múnday kirme sózder tilimizdi shyndyghynda bayyta týsedi. Al kooperavtiyv, matryoshka, nachaliniyk, portfeli, internet, velosiyped degen siyaqty orys tilinde qalay aitylyp, qalay jazylsa, bizde de solay qoldanylyp jýrgen sózder – kirme sózder emes, varvarizmder. Varvarizmder tilimizding qúrylym-qúrylysyn , tabighatyn búzady, – deydi ghalym.

Búl sózdikke kóbirek ýles qosqan enbek avtordyng ózining jeke-dara jazghan  «Ósimdik ataularynyng týsindirme sózdigi» bolghan. Odan osy sózdikke 750 ósimdik atauy men ósimdik ataulary 1000-day túraqty tirkester (kýrdeli sózder) alynghan. Joq sózderding tabudyng ekinshi jolyn avtor «Múqaghaly til sózdigi» (2019) jәne «Abay til sózdigi (1968) tәrizdi sózdiktermen tolyqtyrghanyn aitady. Osydan-aq búrynghy sózdikshilerding derekkózderdi ýstirt qaraghany bayqalady.

Tek sózderdi tauyp, týsindirmesin tizip shyghu emes. Tabylghan tildik birlikterdi zerttep, zerdelep, rettep, bir-birimen salystyryp, maghynalaryn, stilidik salalaryn aiqyndau, tilimizdegi әrbir tirlik birlikterding mәrtebelerin anyqtauda jәne olardyng әdeby tilden alatyn ornyn kórsetip, naqtylau da kerek. Ghalym ózining 1-inshi jәne 2-inshi tomdary boyynsha Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynda 2011 jyly shyqqan 15 tomdyq  «Qazaq әdeby tilining sózdiginde» joq 25 820 tildik birlikti tapqan. Últ bolashaghy men til qamy ýshin múnday erlikke barghan ghalymnyng enbegin joghary baghalap, isin ýlgi etuimiz qajet.

Sózdik kópshilikke jәne ghylymy qyzmetkerler men qazaq tilin zertteushilerge, jurnalisterge, joghary oqu oryndarynyng oqytushylary men mektep múghalimderine arnalghan.

Aida Mamirbaeva,

Memlekettik tildi damytu institutynyng ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz