Ámirjan Qosanov. Tabanynyng býri joq tarih nemese Marat Tәjinning taghy bir bastamasy turaly
KÓNILJYQPASTYQ KÓZBOYaUShYLYQQA ÚRYNDYRADY
KÓNILJYQPASTYQ KÓZBOYaUShYLYQQA ÚRYNDYRADY
Ádette, demokratiyalyq emes rejimder tariyhqa kóp mәn bermeydi. Olargha býgini men erteni qajettirek. Onyng ýstine, adamzat hәm óz elining ótken kezenderinde avtoritarlyq jýieler tarihy obektivizm túrghysynan erte me, kesh pe, әiteuir, mindetti týrde qúrdymgha ketetini turaly mysaldar “ashylyp” qalady. Onday әngimening olargha keregi ne? Asylyp ólgen adamnyng ýiinde arqan turaly sóz etpeytini siyaqty, sol “jabuly qazan jabuly kýiinde” qala bergeni onday biylikke tiyimdi.
Biraq ta qatang rejimderding keyde tarih terenine arnayy ýnilip, iydeologiyalyq “jylymyq” minez tanytatyn kezderi de bolady.
Múnday qadam shynymen de qoghamdyq súranystan tuuy mýmkin. Júrt sanasynda bop jatqan ózgeristerdi biyliktegi kózi ashyq, elding ertengi kýnin oilaytyn túlghalar sezgen de bolar.
Shynymen de, qazir azamattardyng qoghamdyq belsendiligi artyp keledi. Jәne de ol qyzyghushylyq tek әleumettik ne ekonomikalyq mәselelerge ghana qatysty emes. Álemdegi әrtýrli oqiyghalardan habardar bola bastaghan adamdar tek qana kýiki tirligi turaly ghana emes, ótken-ketken tarih jayynda da saualdar qoya bastaydy.
Onyng ýstine qoghamdyq ómirding býgini men bolashaghyn anyqtaytyn myqty faktor dýniyege keldi: ol últtyq sana-sezimnin, soghan negizdelgen namystyng oyanuy. Oyanyp qana qoymay, milliondardyng jýregin jaulauy, sayasy trendting eng basty anyqtauyshyna ainaluy!
Dәl osy jayt osy kýnge deyin kóp jaghdayda resmy qalyptan, әsirese, Kenes zamanynyng qatang da qytymyr qaghidalarynan shygha almay kelgen formalidy, tym iydeologiyalandyrylyp ketken tariyhqa beyresmi, janasha zaman talaptary túrghysynan qaraugha mәjbýr etude.
Mine, osyny sezgen biylik qogham ómirindegi tyng tendensiyany óz qolyna alyp, sol ýderiske kóshbasshy bolugha úmtyluda. Memhatshy jasaghan bayandamanyng basty simptomy osy dep bilemin! Ókimetting logikasy mynaday: “Eger de ózimiz qazir qolgha almasaq, ertengi kýni bizge baghynbaytyn basqalar, sonyng ishinde qazirgi biylikke syny kózqarasy barlar, sol tarihty jazyp qoiy mýmkin!”.
Moyyndau kerek, qúlaq ýirengen aqordashyl pafostan shygha almay, biylikting soyylyn birjaqty soqsa da, dәl osy bayandamasynda memlekettik hatshy Marat Tәjin kótergen kóp mәselemen kelispeske laj joq.
Mәselen, túnghysh ret resmy túlgha tarihty zertteudegi olqylyqtar jayynda ashyq aitty. Tarihy ghylym, onyng konseptualidyq talaptary túrghysynan intellektual Tәjin kónilge qonar biraz mәsele qozghady. Qazirgi biyliktin synarjaqty әri siresip qalghan sayasatynyng ayasynda osynau janashyldyq әri biylik atqarghan isterge degen synshyldyq tanytu – sózsiz qúptarlyq bastama. Úzaghynan sýiindirsin dep qalasyng tipti...
Biraq memhatshynyng osy sózderining denin qoldaumen qatar, olardy tolyqtyru men odan әri tarqatu qajet ekendigi ap-anyq sezilip túr. Óitkeni batyl bayandamamen tanysu barysynda birshama saualdar payda boldy. Jәne de keybir jaqsy bastalghan tújyrymdar sonyna deyin jetkizilmey, ekiúshty qalypta qalghan siyaqty...
Meni erekshe eleng etkizgen jayt mynau: tarihtyng kýrdeli tústaryn zertteu isinde memhatshy mәselening “tarihy jәne... etikalyq jaqtaryn” eskeruge shaqyrady. Meninshe, búl óte-móte qauipti teziys!
Tarihtyng aty – tariyh! Bolar is boldy, boyauy sindi. Endi ony basqasha suretteuding qajeti joq. Yaghny kez kelgen tarihy oqigha turaly tek qana shyndyq aityluy tiyis! Áytpese, jeke bir túlghanyn, bir últtyng nemese әleumettik toptyng qabaghyna qarap, “etikalyq” jaghynan sypayy bop jatsaq, kóptegen nәrse aitusyz qalady emes pe?! Búl talaptyn, әsirese, Qazaqstandy otarlau sayasatyna, keshegi Kenes Odaghynyng shynayy bet-perdesin ashugha, últaralyq sayasattyng ótkir mәselelerine tikeley qatysy bar. Osynau asa manyzdy әri jauapty iste tek qana shyndyq, taza faktologiya abyroy әkeledi. Áytpese, taghy da tarihiy-symaq anyzdardyng jeteginde kete beremiz.
Bir sózben aitqanda, keshegi qyp-qyzyl kommunister jazghan, Sayasy Buro bekitken oqulyqtardyng ornyna shyn mәninde últshyl minezdi otansýigish avtorlar jazghan, býkil qogham bekitken әri qabyl alghan oqulyqtar dýniyege kelui qajet!
QOZGhAUShY KÝSh – QOGhAM!
Óz sózinde memhatshy metodologiya turaly jaqsy aitty. Shynymen de tarihty zertteudi bazalyq, ústyndyq mәselelerdi qayta qaramay qalyptasqan jaghdaydy ózgerte almaymyz. Desek te men Tәjin tilge tiyek etpegen eki metodologiyalyq problemany aitqym keledi.
Olardyng mәnisi mynada.
Mәselen, memhatshy: “Qazaqstannyng janasha tarihynyng eki onjyldyghynyng manyzyn úghynuymyz qajet” deydi. Dúrys delik. Biraq ol úghynu qanday prinsipter negizinde jýrgizilmek? Jana Tәuelsizdikke qol jetkizgeli atqarghan tirlikke jan-jaqty, sonyng ishinde ótken jol men aldaghy perspektivalardy obektivti salystyryp, tarazy basyna salatyn syny túrghyda ma? Álde qazirgi preziydenttin, memhatshy aitpaqshy, “tarihtaghy erekshe rolin” retti-retsiz ataumen shekteletin jeke basqa tabynu túrghysynan ba?
Sóz joq, Nazarbaev sekildi preziydentting qazaq eline sinirgen enbegi jeterlik, biraq osy jyldar ishinde oryn alghan olqylyqtardy atau nege memlekettik qylmyspen para-par bop sanaluy tiyis?! “Kýnde de daq bar” deydi ghoy gharysh pen qoghamdy zerttep jýrgen bilgishter...
Yaghni, “janasha tarihtyng eki onjyldyghynyng manyzy” keshegi Alashorda nemese Qonaev zamandarynyng manyzdylyghynan asyp ketip, tarihymyz birjaqty bop ketpesine kim jәne ne kepil? Osy jaghyn memhatshy ashyq aityp, tarihy әdilettikti saqtap qalu mehanizmin úsynu kerek edi.
Sondyqtan tarih sekildi jalpyqoghamdyq, kerek deseniz, jalpyadamzattyq irgeli ghylymdy beysayasilandyratyn kez keldi! Yaghni, ghasyrlargha arnalghan tarihy oqulyqtar men zertteuler ghúmyry “eki onjyldyqtan” asa qoymaytyn kezekti biylikting sasyq koniunkturalyq týzetulerinen mýldem ada boluy qajet. Tariyhqa senzura jýrmeydi!
Basqasyn aitpaghanda, auyl jaqta keshegi toqyrau zamanynan qalghan “damyghan sosializm” dogmalaryna negizdelgen qanshama kitaptar men jinaqtar toz-toz bop jatyr! Ásirese, pәtshaghar Brejnevting kitaptary qanday әsem bezendirilip, qanday qymbat qaghazgha basylyp, shygharylatyn. Taralymynyng ózi qanday kóp edi! Et jegende qol sýrtuge de paydalanbaytyn boldy olardy, óitkeni shang basyp qalghan! Auyldyng shany ghana emes, tarihtyng shany!
Mәselen, qazir janasha tarihty zertteuge arnalghan tútas institut qúryldy. Dúrys eken. Al el tarihynyng basqa da manyzdy kezenderin jan-jaqty әri qazirgi zaman talabyna say zertteudi qolgha alatyn jana instituttar nege ashylmaydy? Mәselen, bizge qazaq últynyng etnogenezin, yaghny shyghu tegin, qalyptasu kezenderin, basqa últtarmen qan men terge toly basybayly bәsekesin tynghylyqty zertteytin bilikti ortalyqtar qajet-aq! Nemese Qazaqstan aumaghyna basqa halyqtardyng qalay, ne sebepti kelgeni turaly әngimeni býge-shigesine deyin zerttep, barshagha úghynyqty etip, bayandap beretin jeke institut kerek-aq! Onyng ózi qoghamdaghy qazirgi ahualgha ong әserin tiygizeri haq.
Jәne de ghylymy zertteu isinde memhatshy negizinen jogharghy oqu oryndaryna ýmit artady eken. Ózderi jyl sayyn attestasiyalardan óte almay jatqan olargha búl mindet taylaqqa artqan tendey bop qalmay ma? Onyng ornyna Qazaqstan ghylymynyng altyn ordasy – Últtyq ghylym akademiyasyna, onyng tiyisti instituttaryna nege osy asa manyzdy sharuany tapsyrmasqa? Kezinde anau-mynaudy syltauratyp, ÚGhA-nyng da týbine jetti, keshegi kýni biylik sanasyp, sózine toqtaytyn qúdiretti qúrylymnyng qúzyryn qatardaghy qoghamdyq úiymnyng dengeyine deyin qúldyratyp jiberdi! Tiri bolsa, Sәtbaev qazirgi biylikting sazayyn bir tartqyzar edi ghoy!
Meninshe, sol qateni týzetip, ÚGhA-ny eng bedeldi, eng manyzdy ghylym ordasy retinde qayta qúru kerek! Ári sondaghy tarih instituttaryn janasha qúru qajet. Biz shyn mәninde akademiyalyq negizdegi tariyhqa zәrumiz!
Ekinshi problema birinshiden tuyndaydy.
Bizde belgili bir kezenge tarihy bagha beru isi kóbinese jeke túlghalardyng tónireginen asa almay, solardyng kólenkesinde qalyp qoyyp jýr.
Áriyne, jeke adamnyng tarihtaghy rolin eshkim de mýldem joqqa shyghara almaydy. Biraq ókinishke qaray, bizde sol roli tym absoluttendirilip, bas ainalyp keter biyikterge sharyqtap ketken (ol ýrdisting týpki sebepteri de beseneden belgili – әrbir jana basshy óz tarihyn jazugha tyrysady!). Tarihy prosesterdegi qoghamnyn, halyqtyn, әleumettik toptardyng roli mýldem úmyt qalghan! Búl jaghdaydy da ózgertetin kez keldi!
Onyng ýstine, halyqtyng tarihtaghy qozghaushy kýsh retinde rolin qayta qarau sol kezende, sol qily-qily zamandardaghy tereng prosesterge múqiyat ýnilip, olardyng týpki sebepterin tap basugha mýmkindik beredi. Odan jalpy tariyh, qala berdi, qoghamdyq oy útpasa, útylmaydy!
Qazaqstannyng damu formasiyalary túsynda tarih sayasy mýddelerdin, subektivti kózqarastardyng oiynshyghyna ainalyp, tabanynyng býri joq, túraqsyz әri jaltaq fenomenge ainaldy. Tarihyna senbegen últ býginin bayandy ete almaydy, ózining bolashaghyna da senbeydi!
Sondyqtan shyndyq pen әdilettik talaptaryna sýienip, tәlkekke úshyrap jýrgen tarihymyzdy túraqtandyratyn uaqyt keldi.
Onsyz qoghamdy túraqtandyru mýmkin emes!
ERTENG JAZYLAR TARIH BÝGIN JASALYP JATYR!
“Tarihta tek qana aq, ne qara týs bolmaydy” dep Tәjin jaqsy aitty. Men osy sózdi bylay jalghastyrar edim: “Býgingi kýnning bolmysynda da tek qana aq, ne qara týs bolmaydy!”.
Biylik úghynugha tiyis bir tarihy jayt bar: aghymdaghy memleket sayasaty – kýndelikti jazylyp jatqan tariyh!
Býgin resmy BAQ arqyly qansha sol tirlikti maqtap jazsa da, ertengi kýnning tarihshylary ony tarihy túrghydan qayta qarap, meylinshe obektivti, әdiletti týrde bayandaydy. Ol kezde Aqordanyng qazirgi senzurasy bolmaydy, basqasha, jalpyqoghamdyq mýddelerge negizdelgen talaptar bolady!
Sondyqtan da biylikke: “erteng jazylar tarihyndy býgin týze!” deging keledi.
Yaghni, ertengi kýndi kýtpey-aq, Qazaqstannyng býgini turaly әngimeni meylinshe ashyq ta býkpesiz jýrgizu qajet! Qoghamda jýrip jatqan prosesterge jan-jaqtan bagha berip, pikiraluandyghy prinsipterine sýienu dәstýrin qalyptastyrugha tiyispiz. Múnyng ózi ghylymy obektivizm talaptarynan tikeley tuyndaydy.
Sóz sony ornyna.
Marat Tәjinning ótkendegi memleketting aqparattyq sayasaty turaly ashyq ta býkpesiz әngimesinen keyin qogham birshama serpilip qalghany ras. BAQ salasynda jyldar boyy aitylmay kele jatqan ashy shyndyqty estip, men de, ózimning kópjylghy biylikting synshysy retindegi mәrtebeme qaramay, memhatshynyng sol bayandamasyn qoldap, etektey maqala jazghanmyn.
Biraq sәuegey bolmasam da, mening sol maqalada bildirgen kýmәnim ras bolghan sekildi: BAQ-tyng bayaghy jartasy, sol jartas! Ózgergen eshnәrse joq: Tәjin tegeurindi synnyng astyna alghan birde-bir sheneunik ne memBAQ basshysy ornynan ketken joq, memleketting aqparat sayasatynda da oqyrman oqyp, kórermen kózine týsetindey bir de bir auyz tatyr janalyq engizilgen joq.
Osy orayda bizding memhatshyny kórshi elding preziydenti bolghan Dmitriy Medvedevpen salystyrghyng kep ketedi: ol da “bostandyq”, “modernizasiya”, “ekonomikalyq qylmystar ýshin jazalaudy adamilandyru” sekildi qúlaqqa jaghymdy, kónilge qonymdy úrandardy jalau etkisi kelip edi, biraq bәri de sóz jýzinde qalyp otyr.
Reseydegi ahual ayan: Medvedevting ornyna Putin keldi, sóitip, memleket damuynyng basym baghyttary qayta qaralyp, taktikalyq týzetuler engizildi. Al bizde she: sol preziydent, basqaru mehanizmine bir taban jaqyn sol Tәjiyn, sol Ýkimet, sol sheneunikter. Bayandamalarda bekitilgen baptardy bayandy etuge ne kedergi sonda?
Óz basym sol sebepterdi biletin siyaqtymyn. Mәselen, meninshe, memhatshynyng bayandamasyndaghy intellektualdy iyirimderdi Ýkimet mýshelerining birazy týsinbeytin de shyghar osy. Nemese týsinse de, olardy sonshalyqty manyzdy nәrse dep qabyldamaytyn siyaqty. Olar ýshin manyzdysy – kezekti budjetti ózara bólip-qymqyru, tayaudaghy tenderding taghdyryn sheship, qanjyghasyn taghy da bir maylap alu. Qúlqyn tirlik túrghanda sening Tarihyndy qaytsin olar? Kerek bolsa, bireudi jaldap, óz ómirbayanyn ne tarihyn múntazday etip, jaza salady!
Osy jәne basqa jayttardy biylikting ózi úghynsa, iygi bolar edi.
Áriyne, eger de ol shyn kónilimen qoghamnyng keybir salasyna janalyq engizgisi kelse...
Óitkeni sóz ben isting alshaqtyghy meni osynau kýmәndargha qaray jeteley beredi...
"Jas Alash" gazeti