Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3987 0 pikir 18 Mausym, 2013 saghat 12:26

Múqan Isahan. Siriyadaghy soghysqa 40 bala «jihad» dep attanypty...

Aldynghy júmada Jezqazghan qalasynda QR Din isteri agenttigi men Qaraghandy oblysy әkimdigining birlese úiymdastyruymen «Tәkfirshilik – diny ekstremizmning qauipti týrlerining biri» atty respublikalyq ghylymy – tәjiriybelik konferensiyagha arnayy shaqyrtumen bardym. Bizding zertteuimizge qaraghanda Jezqazghan ónirinde tәkfirshilder joq tәrizdi edi. Ary ketse, sururiyshilder men madhaliyshilder bar dep biletinbiz. Birtalay adam bas qosqan teoriyalyq túrghydaghy tanymdyq jiyn, qauipting aldyn-alu sharalarynyng biri dep oilaghanmyn. Sóitsem mәselening mәni basqada eken...

Aldynghy júmada Jezqazghan qalasynda QR Din isteri agenttigi men Qaraghandy oblysy әkimdigining birlese úiymdastyruymen «Tәkfirshilik – diny ekstremizmning qauipti týrlerining biri» atty respublikalyq ghylymy – tәjiriybelik konferensiyagha arnayy shaqyrtumen bardym. Bizding zertteuimizge qaraghanda Jezqazghan ónirinde tәkfirshilder joq tәrizdi edi. Ary ketse, sururiyshilder men madhaliyshilder bar dep biletinbiz. Birtalay adam bas qosqan teoriyalyq túrghydaghy tanymdyq jiyn, qauipting aldyn-alu sharalarynyng biri dep oilaghanmyn. Sóitsem mәselening mәni basqada eken...

Keshqúrym sham namazyn oqugha ortalyq meshitke bas súghyp, jamaghatpen jýzdeskenbiz. Namazhandardyng negizgi deni jastar eken. «Kókeyde jýrgen qanday saualdarynyz bar?» dep edik, týrli súraqtar qarday borady. Erekshe esimde qalghany, jap-jas jigittin: «Ózderinizge belgili bizding elden Siriyadaghy soghysqa 40  bala «jihad» dep attandy. Ondaghy músylman bauyrlagha kómek qolyn sozamyz dep tórt qaruyn saylap otyrghandar ishimizde әli de bar. Osyghan ne aitasyzdar?» degeni boldy. Qapelimizde ne aitarymyzdy bilmey, azdap abdyrap qaldyq. Jezqazghangha bizben birge barghan QMDB-nyng nayb-muftiyi, Áziret Súltan meshitining bas imamy, Q.Joldybayúly: «Siriyadaghy jaghdayda músylman men músylman bir-birine qaru kezenip, maydandasuda. Kimdiki dúrys, kimdiki búrys ekendigi belgisiz.  Sondyqtan, Siriyagha jihad dep attandaudyng esh reti joq» dep jauap berip, jamaghattyng kýpti kónilin ornyna týsirgendey boldy. Alayda, jamaghattyng ishindegi qysqa balaq, qyrma múrt, qaugha saqaldylardyng aiylyn da jimaghanyn anghardym. Sóitip, anyrayyp, abdyraghan kýimen meshitten shyqtyq.

Bizge jolbasshy bolyp jýrgen Sәtbaev meshitining imamy Baghdauletten «Janaghynyng aitqany aqiqat pa?» desem, ol: «IYә, aitqany ras» deydi. Múny estip, qazaq jastaryna aidyn kýnning amanynda jyly tóseginen týnilip, qan maydangha attanatynday ne kórindi dep, aza boyym qaza boldy. Súrastyrsam, «jihad» dep jelikkenderding jas mólsheri 20 –gha endi iyek artqan órimdey bozbalalar eken. Álgilerding diny tegi – Salafizmning ishindegi madhaliya tarmaghyna jatady-mys. Ghalamtorda Siriyadaghy sunnitterdi qyryp jatqan qandy-qasap beyne-rolikti kórip, qany basynan shapshyghan 40 bala «jihad» dep attan salypty. Baqsam, jezqazghandyqtardyng bizdi shaqyryp, ylym-jylym qúrapat ótkizuining syry osynda jatyr eken.

Konferensiya ayaqtalyp, Almatygha kelgende, QR QK tóraghasy N.Ábiqaevting Aughanstan men Pәkistannyng shekara aimaghyndaghy Vaziristan ónirinde qazaqtyng jýzge tarta balasynyng radikalidi toptardyng qaramaghynda әskery dayyndyqtan ótip jatqanyn mәlimdegen sózin estidim. Al, kerek bolsa! Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresinning keri kelip túr. Aqtóbe men Atyrau anau - takfirshi-jihadshilderding ordasyna ainalyp ýlgerdi, Jezqazghan men Sәtbaev  mynau – sururiyshilder-madhaliyshilerding otanyna ainaldy. Búl búl ma, biylik din mәselesinde qúlaghy sanyrau, kózi kór, tanauy iyis sezbeytin kýiin jalghastyra berse, kóresin әli kóretin siyaqty. Tipti, «qalypty salafizm» degen ertegige ilanuyn dogharmasa, Siriyadaghy súrapyl ahual bizdi de ainalyp ótpeytin tәrizdi...

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377