Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4004 0 pikir 4 Mausym, 2013 saghat 22:13

Halyqty barynsha sportqa tartu kerek

Amalbek TShANOV, Respublikalyq sport kolledjining diyrektory, memleket jәne qogham qayratkeri:

Amalbek TShANOV, Respublikalyq sport kolledjining diyrektory, memleket jәne qogham qayratkeri:

– Amalbek agha, býginde sport kolledjin basqaryp otyrghany­nyzben, búryn qúrylys salasyn­da istegeninizden habardarmyz. Sondyqtan qúrylys salasyndaghy mәselelerge de toqtala ketsek. Qazir túrghyn ýige qatysty bagh­dar­lama kóp, alayda olardyng ayaqsyz qaluy әdetke ainalyp barady. Tipti «Túrghyn ýidi modernizasiyalau» memlekettik baghdarlamasyna qatysty tuyn­daghan shudyng sony sotqa deyin jetip jatyr. Tipti býgingi kýni memlekettik baghdarlamalargha bólingen 9,5 milliard tengening iygerilmey qalghany belgili bolyp otyr. Osy orayda memlekettik baghdarlamalardyng ayaqsyz qaluy­nyng syry nede dep oilay­syz?

– Memlekettik baghdarlamalardyng ayaq­syz qaluynyng basty sebebi – júmystardyng jýieli jýrgizilmeuinen dep oilaymyn. Memlekettik baghdarlamalardyng qabyl­danghany dúrys, alayda odan әri onyng talapqa say júmys isteuin qadaghalauda memlekettik organdar әlsizdik tanytuda. Eshkim ózine jauapkershilik alyp otyrghan joq. Negizi, «Túrghyn ýidi modernizasiya­lau» baghdarlamasy jaqsy baghdarlama edi. Elimizdegi tozyghy jetken talay ýy osy bagh­dar­lamanyng arqasynda janaryp qalar edi. Biraq baqylaudyng joqtyghynan jap-jaqsy baghdarlamagha qatysty shu kóbeyip ketti. Kezinde qúrylysqa jauapty toghyz ministrlik boldy. Ár ministrlik óz salasy boyynsha jauap beretin. Biri – jol qúrylysyna, endi biri – ýy qúrylysyna, ýy qúrylysynyng ishinde de sala-sala boyynsha óz mindetteri bolatyn. Al qazir bir kompaniya qaghaz jýzinde qúrylady. Onyng eshtenesi joq, tek jogharyda bir «kry­­shasy»  bar. Bitti. Sol kompaniyanyng iyesi tenderdi jenip alady. Nemese júrttan qarajatty jinap alady da, ýidi túrghyz­bastan joq bolyp ketedi. Qazir halyq shulap jýr. Nebir aty darday, kópke belgili azamattar halyqtyng qarajatyn jinap alyp, qashyp jýr. Al olargha memleket tarapynan shara qoldanylyp otyrghan joq. Maghan sol azamattar keyde memle­ketting bәibishesinen tughan balalarynday әser etedi. Olar halyqtyng aqshasyn qalta­gha basady, sosyn memleket olargha әlgi bastaghan isin ayaghyna jetkizsin dep taghy qarajat beredi. Búdan ýlken qanday úrlyq kerek? Halyq bar jighan-tergenin onyng alaqanyna salyp beredi, al ol sony qal­tasyna basyp, moynyna alghan ýiin bitir­mey qashyp jýredi. Al ony kórgen keybir qúrylys kompaniyalary ertengi kýni salyp jatqan qúrylysyn toqtatyp, memle­ketke alaqan jayyp, qarap otyrady. Óitkeni jaman әdet júqpaly bolady. Osy mәse­leni eng bolmasa Parlament deputat­tary qolgha alyp, arnayy júmys tobyn qúra­yyq, baqylaugha alayyq dep jatqan joq. Ne basqa bir qúzyrly orynnyng ainalysyp jatqany kórinbeydi. Múnday zansyzdyq­tyng bәri Elbasynyng qúlaghyna tiyip, «nege osylay» dep pәrmen bergende ghana tiyisti oryndar qimylday bastaydy. Negizi, qúrylys salatyn kompaniyanyng mýmkindigi barlyq jaghynan tekserilui kerek. Qúrylys kompaniyasy qansha jyldan beri qúrylys­pen ainalysyp kele jatyr, ainalymdaghy qarajaty jetkilikti me, tehnikalyq mým­kin­digi qanshalyqty degen sekildi jan-jaqty  barlyq mýmkindigi eskerilui kerek. Al kóbisi «kókesi» arqyly kelip qúrylys­pen ainalysady da, memleket tarapynan bólingen qarjyny qaltasyna basyp, jú­mysty shala-sharpy bitirip, tayyp túrady. Nemese ózi әldebir kompaniyanyng atyn jamylyp jýrip útyp alady da, sol qarjy­dan kereginshe alyp, qalghanyna bireulerdi jaldaydy. Bireuden-bireuding qolyna ótken qarjygha qaybir onghan ýy túrghyzyla­dy?! Zardabyn qara halyq tartady. «Túr­ghyn ýidi modernizasiyalau» baghdar­la­masy ayasynda qanshama aqsha halyqtyng moyny­na ilindi, al jóndeuden ótti degen pәterleri búrynghy kýiine zar bolap túr. Men de kezinde qúrylyspen ainalystym. Bizding kezimizde qúrylysqa talap qatang bolatyn. Memlekettik qadaghalau jýrgizetin «Gosst­roy» mekemesi boldy. Atalmysh úiymnyng ókili túrghyzylyp qoyghan ýiding kez kelgen jerin búzyp, sapasyn tekseretin. Tipti qú­rylys arasyndaghy dәnekerleu júmys­tarynyng qanshalyqty sapaly jýrgizilgenin ortasyndaghy armaturasyna deyin tesip, tekseretin. Eger salynghan ýiding bir jeri dúrys bolmasa, býkil ýidi qabyldamay tastaytyn. Múnday jaghdayda birden biy­liktin, partiyanyng kózine týsesin. Ol degen sóz – «sharuang bitti» degen sóz. Partiya tara­pynan qatang jazalanyp, júmystan da airyluyng mýmkin. Qazir nege osynday talap qoymasqa?!

– Qazir qay salada jemqorlyq­tyng etek alghany belgili. Onyng dәleli –  әr saladaghy sheneunik­ter­ding qamalyp jatuy. Alayda jemqorlyqpen qansha kýresip jatsaq ta, әzirge onyng nәtiyjesi kórinetin emes. Jemqorlar da azayar emes. Osy orayda jemqor­lyqpen kýresti qaytsek nәtiyjeli qylamyz?

– Kenes Odaghy kezinde de jemqorlyq boldy. Onymen óz dәrejesinde kýres te jýrgizildi. Biraq ol kezde әrbir qyzmetker­ding memleket, halyq pen partiyanyng al­dyn­daghy jauapkershiligi joghary bolatyn. Árbir azamat óz qyzmetine jauapty kózben qaraytyn. Óitkeni bәri partiyanyng qada­ghalauynda bolatyn. Bir gazetke bir túlghany jemqorlyqqa qatysy bar dep shygharatyn bolsa, ol jaghday esh eskerusiz qalmaytyn jәne mәsele sol sәtte sheshiletin. Qazirgi­dey emes, gazette jaryq kórgen әrbir ma­qalagha joghary jaqtan súrau bolatyn. Sheneunikterdi qúr qamay berumen is sheshilmeydi, jemqorlyq ta azaymaydy. Eng bastysy, qoghamda qatang tәrtip, qadaghalau boluy kerek. Búl jerde taghy bir aita ketetin nәrse – әrbir memlekettik qyzmet­ker ózin etikalyq túrghyda joghary ústap, ózgelerge ýlgi kórsete bilui qajet. Olay bol­maghan jaghdayda ol halyqtyng memle­ket­tik qyzmetke degen senimin azaytady. Ekinshiden, jemqorlyqtyng eng ýlken jauy – jariyalylyq.

Osy orayda aita keter jayt, Kenes Oda­ghy tek últtyq iydeologiyamyzgha ghana keri әserin tiygizdi. Al basqa jaghynan biz qaghaju kórip, Kenes Odaghynyng jamandy­ghyn kórgen joqpyz. Búl, әriyne, Kenes Oda­ghyn ansau emes. Biraq Kenes Odaghyn­daghy  jýiening keybir tústaryn alyp qaludan biz útylmas edik. Mening әkem Úly Otan soghysynyng ardageri bolghan kisi. Men ýy bolyp, shanyraq kótergen kezimde әkem zeynetaqysyn jinap, maghan Rumyniyanyng jihazyn alyp berdi. Al qazir qay zeynet­kerding zeynetaqysyna sheteldik jihaz satyp alugha bolady, aitynyzshy?!

– Songhy kezde zandargha qajet­ti, qajetsiz ózgerister jii engizile­tini jayly sóz bolyp jatyr. Óziniz de bir kezderi Mәjiliste deputat boldynyz. Osyghan oray Mәjiliste talqylanyp, qabyldanyp jatqan zandar jayly ne aitar ediniz?

– Bir qaraghanda, zannyng bәri jaqsy. Bi­raq zandy jasaghan vedomstvolar ózderining zannan ainalyp ótu joldaryn qarasty­rady. Negizi, zang eshkimge baghynbaytyn, tura, bir sheshimi ghana bar boluy kerek. Bir zannyng ayasynda bir jyldan on bes jylgha deyin ýkim kesuge bolady. Yaghny bizding zandarymyz әrkimning óz ynghayyna qaray iyiluge beyim. Zang múnday bolmauy kerek. Mynanday qylmys jasasan, mynanday jaza alasyng degen zannyng bir ghana sheshimi boluy kerek. Mәselen, ótken aptada Týlki­basta túratyn mening tughan әpkemning neme­resin bireuler segiz jerden pyshaqtap óltirip ketti. Ayamay ókpe, bauyryn tesip, segiz jerden pyshaq tyghu ýshin qanday jauyz bolu kerek sonda? Abaysyzda ólti­rip alsa, sóz basqa, al jauyzdyqpen segiz jerden pyshaq tyghudy esh aqtap ala al­may­syn. Biraq býgingi kýni aqshaly tuysqan­dary aralasyp, statiyasyn ózgertip, jenil­dik beru jaghyn qarastyryp jatqanyn estip otyrmyn. 22 jasar jap-jas jigitting ómirin qighan qanisherdi de bizding zanda­ry­myz arqyly jazasyn jenildetuge bolghany ghoy. Osy sekildi zandarymyz kýshtining iyleuine qaray ózgermeui qajet. Adam ómirinen artyq eshtene joq.

– Mәjiliste deputat bolyp jýrgen kezinizde sport salasyna óz erkinizben ketkiniz kelgen eken. Býginde sol qalaghan salanyzdyng bir púshpaghyn ústap otyrsyz. Osy orayda, sport salasyn da әngime­mizge arqau qyla ketsek. Jalpy, el tarihyndaghy myqty sportshy­lar­dyng barlyghy auyldan shyq­qany belgili. Alayda býgingi kýni auyl sportynyng jaghdayy mәz emes. Arnayy sport zaldary joq, deneshynyqtyru pәni saghat jet­pegen múghalimderding ózara bólisip alatyn pәnine ainalghan. Múnday jaghdayda biz bolashaqta Olimpiadada jenimpaz atanyp, elding atyn shygharatyn sportshy­lar­dy auyldan shyghara alamyz ba?

– Men de auyl balasymyn. Kezinde bizde nemis tilining arnayy múghalimi  bolghan joq. Biraq nemis tilin bilmeytin bir agha­myz nemis tilinen sabaq bergen edi. Qazirgi key auyldardaghy sporttyng jaghdayy sony eles­tetedi. Sporttan habary joq bolsa da, deneshynyqtyru pәninen sabaq beredi. Osynday jaghdayda biz auyl sportyn kó­ter­gimiz keledi. Búl – auyl sportynyng bý­gin­gi jaghdayy.

Jalpy, býgingi kýni sport salasyna me­m­leket tarapynan jaqsy jaghday jasalyp jatyr deuge bolady. Elbasynyng da halyq­tyng 30 payyzyn sportqa tartu turaly tapsyrmasy bar. Múny jýzege asyru ýshin elimizde birshama júmystar atqaryluy kerek. Auyl sportyn damytu ýshin mindetti týrde auyldarda sport keshenderi boluy qajet. Eng bolmasa halyqtyng qarasy mol, ýlkenirek auyldarda sport ghimarattaryn salu kerek. Oghan sonshalyqty kóp qarjy da kerek emes. Mәselen, men qúrylys­shymyn. Bir auylgha sport keshenin salu ýshin qansha qarajat kerek ekenin bilemin. Qazir qúrylys materialdarynyng týri kóp. Shtanga kóterip, bir mezgil voleybol, basketbol oinau ýshin, bokspen, kýrespen ainalysu ýshin sportzalgha sonshalyqty kóp qarjy da qajet emes. Sonday-aq auyl­gha jattyqtyrushylar kerek. Kenes Odaghy kezinde auylgha maman tartudyng joldary jaqsy qarastyrylghan edi. Bar­ghan jerinde mindetti týrde baspana berip, birjolghy aqshalay jәrdemaqy tólenetin. Auylgha barghan jas mamannyng ailyghy da qaladaghy mamangha qaraghanda 40-50 pa­yyz artyq boluy kerek. Osynday joldar­men auylgha bapker tartuymyz qajet. Al olar auylgha baryp, belgili bir sport týrin sol auylda damytugha atsalyssa, auyl sportyn damytqanymyz sol bolar edi. Osynday keshendi sharany qolgha alghanda ghana biz auyl sportyn damytyp, el namy­syn qorghaytyn sportshylardy dayyndap shygha alamyz. Negizi, sportqa eleuli ýles qosatyn auyl balalary ekeni ras. Óitkeni qalanyng balasy kompiuterding tyshqany men qalamnan basqa eshtene ústamaydy. Al auyl balasy jastayynan enbekke ara­la­syp, shynyghyp ósedi. Qalanyng balasy sportpen ainalysqan kýnning ózinde suda jýzuge, tenniske baruy mýmkin. Jalpy, qalanyng balasynyng fizikalyq mýmkin­dikteri auyl balasyna qaraghanda tómen. Auyl balasy tughannan júmys isteydi. Baq­sha shabady, otyngha barady, maldy jay­ghaydy, taghy basqa júmystarmen ainaly­syp, jastayynan auyr enbekke aralasady.

Osy orayda aita keter jayt, biz biyl sport mektebin zandy týrde ashyp, birinshi ret 7-synyptan bastap auyl balalaryn mektep-internatqa qabyldaudy bastamaq­shymyz. Men qazir bapkerlerimdi barlyq oblystardy aralaugha jiberip, qoldaryna bizding sport mektebinde, kolledjde qan­day mamandyqtar boyynsha dayynday­tyny turaly mәlimetter jazylghan buklet­ter berip, auyldardy aralaugha jiberip jatyrmyn. Áli de bolsa auyldaghy ata-anagha múnday mәlimetter jetkiliksiz bolyp otyrghan sekildi. Áytpese bizding mektepte jataqhana tegin, tamaq tegin, jylyna bir ret jaqsy sport kiyimderin de tegin tara­tamyz. Sportqa beyimdi balalary bar, biraq olardy oqytugha jaghdayy joq ata-analar múny estise qos qoldap qolday­tynyna senemin. Kolledjge tandap qabyl­daghanymyzben, mektepke boyy úzyn, talaby bar, jigeri myqty balalar bolsa jattyqtyrushylar kórip, synaqtan ótkizip, mektepke qabyldaydy. Búl jerde olar jaqsy tәrbie alyp, shynyghyp, bilim de alyp shyghady. Men naghyz Olimpiada chem­pion­dary solardyng arasynan shyghatyny­na senemin. Mektepke 7-11-synyptargha bala qabyldaymyz. Mektepte jaqsy nәtiyje kórsetken balalardy taghy ýsh jyl kolledjge qaldyramyz. Bizding kolledj bitirgen balalargha diplom berip, eger ol odan әri ózin damytqysy kelse, Sport jәne turizm akademiyasyna kelisimshartymyz bar, sol jerde ýshinshi kurstan bastap oquyn jalghastyrady. Sonda 7-synypta qaramaghymyzgha kelip týsken bala akade­miyany bitirgenshe on jyl boyyna bizde tәrbiyelenip, sporttyng belgili bir salasy boyynsha jetistikke jeter edi. Búdan artyq balanyng sportpen ainalysuyna qanday jaghday jasau kerek?! Auyldaghy ata-ana­lar osyny dúrys týsinse, biz olardy qúshaq jaya qarsy alamyz. Auylda naghyz qazaqy qasiyetti boyyna sinirgen, qazaqtildi, últ­jan­dy jastar kelip, sportpen shúghylda­nyp, el sportynyng damuyna ýles qossa, biz osy últyn sýier úlandardyng bolasha­ghyn sportpen baylanystyra bilsek, núr ýstine núr bolar edi. Óitkeni oryssha oilap, oryssha sóileytin adam últyn jetkilikti dәrejede sýiedi dep aitu qiyn.

– Bir sózinizde «armanym Olimpiada sportshylaryn dayarlap shyghu» degen ekensiz, qazir әlemdik dýbirli dodalarda sportshylarymyz oryn alyp, Qazaqstannyng tuy jelbirep jatsa da, solardyng arasynda qarakózderimizding az boluy kónilge qayau týsiretini jasyryn emes. Múnyng sebebi nede? Qazaq balasy sportqa beyim emes pe, joq әlde balasyn sportqa beretin ata-analar az ba?  

– Halyqty barynsha sportqa tartu kerek. Keyde ata-analar balasynyng belgili bir sport týrlerine iykemining bar ekenin bile túra, sport salasyna moyyn búrghyzbay jatady. Bizding memleketimizde jaqsy sportshylargha óte qomaqty syi-siyapat jasalyp jatyr. Songhy Olimpia­dada jeniske jetken sportshylarymyzgha 250 myng AQSh dollary berildi. Biz sekildi Olimpiada jenimpazdaryna syi-qúrmet jasap jatqan elder siyrek. Osyny ata-analarymyz týsinse eken.

– Olimpiada chempiondaryna jaghday jasalyp jatqany ras, biraq halyqtyng sportpen ainalysuyna jaghday jasalyp jatyr ma? Mәselen, qazir elding bәrine birdey sportpen shúghylda­nugha mýmkindik te joq. Jekeshe­len­gen sport keshenderining esigi ózgelerge tars jabyq. Elbasynyng ózi Olimpiada kezinde salynghan sport ghimarattaryn halyq iygiligine jaratu jayly qadap aitqanymen, is jýzinde әli qolgha alynar emes. Fitnes klubtardyn, sport keshenderining baghasy uday qymbat, al múnday jaghdayda halyq pen sporttyng arasyn qalay jaqyndatamyz?

– Osyndayda eriksiz taghy Kenes Odaghyn eske alugha tura keledi. Kenes Odaghy kezinde әrbir móltek audannyng ortasynda sport alandary bolatyn. Oghan qalaghan adam baryp, jýgirip, shynyghyp, voleybol, bas­ketbolyn oinay beretin. Al qazir olardyng biri joq. Tipti ýilerding arasynan bir sharshy metr bos jer tabu mýmkin emes. Bir kezderi balalar shynyqqan alandar dýken, biznes ortalyghyna ainalghan. Múnyng bәri әkimderding isi. Áli kýnge janadan payda bo­lyp otyrghan audandardyng bas jospa­ryn bekitu kezinde halyqtyng jappay sportpen ainalysuyna jaghday jasaluy qajet. Kez kelgen ýiding jertólesin әrlep, ring aparyp qoya salsa, balalar keshqúrym jinalyp alyp júdyryqtassa, balalardyng bokspen shúghyldanuyna mýmkindik tuar edi. Elbasy aitqanday halyqtyng 30 payyzy sportpen ainalysatyn bolsa, sol 30 pa­yyz halyq mýldem auruhanagha barmas edi. Múnyng bәrin jergilikti basshylar oilas­tyruy kerek. Osy orayda aita keter jayt Kenes Odaghy kezinde iri ýsh qalagha sport keshenin salu jospargha endi. Sol kezde son­day sport keshenining biri Almaty qalasy­nyng Joldasbekov pen Dostyq kóshelerining qiylysyna túrghyzylatyn boldy. Salyna­tyn oryn da kórikti, halyq kóp jinalatyn jerden oryn aldy. Atalmysh keshenning 80 payyz júmysy bitip túrghan kezde qúrylys kilt toqtap, bәri qaytadan búzylyp, biznes ortalyqtaryna ainalyp, qayta boy kótere bastady. Qan­day әdemi keshen edi. Men sony arnayy ba­ryp kórgenmin. Halyqtyng iygiligine layyq, kem degende 5 myng bala­nyng emin-erkin jattyghuyna, sportpen aina­ly­suyna mýmkindik tuar edi. Mine, bizding key­bir sheneunikterding sportqa degen kóz­qarasy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322