Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2432 0 pikir 11 Mausym, 2013 saghat 03:57

Ábdenov әli oralady

Áyelderding zeynet jasyn kóteru mәselesin halyqqa dúrys týsindire almaghan enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Serik Ábdenov óz ornymen qosh aitysty. Alay­da eks-ministr Preziy­dent­­­ting songhy tapsyrmasy – jú­myspen qamtudyng jana bagh­dar­lamasyn dayarlap ket­­ken kórinedi. Keshe atalghan qú­­jatty enbek jәne halyqty әleu­­mettik qorghau ministrining min­­detin atqarushy Tamara Dýi­­seno­va Ministrler Ka­biy­­neti aldynda «qorghady». Sú­­raq bolghan joq. Ýkimet mý­she­­leri «Júmyspen qamtu - 2020» baghdarlamasynyng ja­na nús­qasyn birauyzdan ma­qú­l­­dady. Demek, T.Dýi­seno­va alghashqy «synaqtan» ótti.

Áyelderding zeynet jasyn kóteru mәselesin halyqqa dúrys týsindire almaghan enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Serik Ábdenov óz ornymen qosh aitysty. Alay­da eks-ministr Preziy­dent­­­ting songhy tapsyrmasy – jú­myspen qamtudyng jana bagh­dar­lamasyn dayarlap ket­­ken kórinedi. Keshe atalghan qú­­jatty enbek jәne halyqty әleu­­mettik qorghau ministrining min­­detin atqarushy Tamara Dýi­­seno­va Ministrler Ka­biy­­neti aldynda «qorghady». Sú­­raq bolghan joq. Ýkimet mý­she­­leri «Júmyspen qamtu - 2020» baghdarlamasynyng ja­na nús­qasyn birauyzdan ma­qú­l­­dady. Demek, T.Dýi­seno­va alghashqy «synaqtan» ótti.

Shyny kerek, әielderding zeynet jasyn kóteru mәselesi dәl osy qújattan bastal­ghan­da, býginde zeynetaqy jýiesin jan­ghyrtu sharalarynyng «logikasy» kórinetin edi. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau eks-ministri Serik Ábdenov te óz ornynda qa­lyp, Últtyq bank tóraghasy Grigoriy Mar­­chenko ýshin merzimsiz demalysqa shyghu­dyng qajeti bolmas. Sebebi «Jú­myspen qamtu – 2020» baghdarlamasynyng jana núsqasyna ýnilsek, búl qújat, eng aldymen, Qazaqstandaghy enbek naryghyn kýsheytip, auyl halqyn júmyspen barynsha qamtamasyz etudi kózdeydi. Birinshiden, ua­qytsha júmys oryndaryn qúru basta­masy jal­ghasa beredi. Onyng ayasynda densaulyq saq­tau, bilim beru taghy basqa әleu­mettik manyzy bar nysandardy kýrdeli jón­dep, eldi mekenderdi abattandyru júmystaryna negizgi basymdyq berilmek. Sonyng arqa­synda ekonomikanyng naqty sektorynan shyghyp qalghan, yaghny belgili bir óndiristik nysannyng qúrylysyn ayaqtaghan mamandar qayta júmyspen qamtylady. Osylaysha eldegi júmyssyzdyq dengeyi ret­telip otyrady. Ekinshiden, auyldaghy kә­sip­kerlikti jan-jaqty damytu jospar­lan­ghan. Osy baghytta auyl azamattarynyng jeke kәsibine 3 mln tengege deyin shaghyn nesie beriledi. Al «tirek – auyldar» bagh­dar­lamanyng barlyq jenildikterin pay­da­lana alady. Onday auyldardyng túrghyn­da­ry 5 mln tengege deyin nesie alsa da bo­lady. «Búl bastamany iske asyrugha 25,7 mlrd tenge qarastyrylghan. Sonyng arqa­syn­da 11,4 myng júmys orny ashylady. Qa­zirgi kezde Shyghys Qazaqstan, Qyzylor­da, Aqmola, Atyrau, Almaty jәne Qa­ra­ghandy oblystarynda 11 «tirek – auyl» qa­nat­qaqty joba retinde anyqtalyp otyr», – deydi enbek jәne halyqty әleu­mettik qorghau ministrining mindetin atqaru­shy Tamara Dýisenova.

Baghdarlamanyng ýshinshi әri manyzdy baghyty – halyqqa bilim berip, basqa jerge kóshiru arqyly júmyspen qamtu. Ásirese ózin-ózi júmyspen qamtyp, әleumettik ja­ghynan az qorghalghan jәne júmyssyz jýr­gen azamattar (onday adamdar kóbinese auylda túrady. – Avt.) ýshin atalghan sha­ralardyng paydasy zor. «Osy orayda bir­den júmysqa túrghyzu, dayarlau, qayta dayar­lau, kәsiby biliktilikti kóteru, basqa jerge kó­shirip, júmysqa ornalastyru, jastar prak­tikasy jәne әleumettik júmys oryn­daryn qúrugha airyqsha nazar audarylady. Jú­myssyz azamattardy oqytu isimen tek dual­dy bilim beru jýiesi bar mekemeler ghana ainalysady. Ondayda júmys berushi­ning ózi júmyskerdi oqytu ýderisine qaty­syp, oghan is-tәjiriybeden ótuge jaghday jasaydy. Olardyng arasynda әleumettik kelisimshart rәsimdelui mindet», – dep atap kórsetti T.Dýisenova. Al әleumettik júmys oryndary boyynsha rәsimdeletin enbek kelisimsharttary bir jyldan bir jarym jylgha úzartylsa, jastar praktikasy alty aidan bir jylgha deyin keneyip otyr. Búl jerde memleket alghashqy uaqytta jala­qy­ny ózi tóleydi. Júmys berushi bolsa, son­ghy alty aidyng jalaqysyn óz moynyna aluy tiyis. Jalpy, aghymdaghy jyly «Jú­mys­pen qamtu – 2020» baghdarlamasynyng jana núsqasyna sәikes, 110,6 mlrd ten­geni júmsau josparlanghan.

Erbolat DOSAEV, QR ekonomika jәne budjettik josparlau ministri:

– Biz búl baghdarlamany tәptishtep qa­rap shyqtyq. Onyng negizinde daghdarysqa qar­sy sharalar da bar. Sondyqtan búghan deyin atqarylghan júmysty, 2013 jyly qo­symsha bólingen 30,1 mlrd tengeni, son­day-aq bar­lyq úsynystar men ózgeristerdi es­kere oty­ryp, túraqty júmys oryndaryn ashu­dy kóz­deytin búl baghdarlama oryn­dala­dy deuge bolady. Biz atalghan qújatty qol­daymyz.

Qayrat KELIMBETOV, QR Premier-ministrding orynbasary:

– Biz de ony qoldaymyz. Degenmen bir mәseleni eskergen jón. Baghdarlamanyng ba­sym bóligi – shaghyn nesie beru, kәsipker­lik­ti damytu, qúrylys jәne infraqúrylym siyaqty sharalar Ónirlik damu ministrligi boyynsha iske assa, qalghany Enbek jәne ha­lyqty әleumettik qorghau ministrligine tiye­sili. Al osynyng barlyghyn jergilikti biy­lik organdary – әkimdikter ýilestirui shart. Mine, olar osyny jete týsinui kerek.

Baqytjan SAGhYNTAEV, QR Ýkimet basshysynyng birinshi orynbasary – ónirlik damu ministri:

– Álbette, atalghan qújattyng biraz min­det­teri bizge jýktelip otyr. Biz onyng bar­lyghyn әkimdermen birlese otyryp she­shuge tyrysamyz. Alayda bir mәsele bar. Qazir biz Elbasynyng naqtylanghan bud­jet­ke qol qouyn kýtip otyrmyz. Odan keyin jar­lyq shyghady. Demek, «Júmyspen qamtu – 2020» baghdarlamasy ayasyndaghy aqsha ob­lystargha audarylghansha, belgili bir ua­qyt ketedi. Sonda tiyisti qarajat, shamamen, shil­de aiynda týsedi. Al kóptegen mektep­ter­di qyrkýiekting 1-ine deyin jóndep shyghu qajet. Sondyqtan әkimdikter oqu jy­lyna deyin bitetin nysandardy (kýrdeli jón­deu júmystaryn oqu jylyna deyin ayaq­tap ýlgeretin nysandardy tizimde qal­dyru menzelgen siyaqty. – Avt.)  qal­dyrsa eken deymiz.

Osyghan oray, Ýkimet basshysy BIlim jәne ghylym ministrligine tiyisti tapsyrma berip, oblys әkimderine mektepterdi jón­deu júmysyn jiti baqylaudy ústaudy jýk­tedi. Al «Júmyspen qamtu – 2020» baghdar­la­masynyng jana núsqasy Ministrler Ka­biyneti tarapynan birauyzdan qabyl­dan­dy.

RS. Ýkimet otyrysynan keyin enbek jәne halyqty әleumettik qorghau miy­nistri­ning mindetin atqarushy Tamara Dýisenova jurnalisterge súhbat berdi. Onyng habarlauynsha, Memleket basshysy N.Nazarbaevtyng synyna úshyraghan zey­netaqy reformasy turaly zang jobasy býgin, mausymnyng 12-si kýni, Parla­ment­te qayta qaralatyn bolady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371