Ábdenov әli oralady
Áyelderding zeynet jasyn kóteru mәselesin halyqqa dúrys týsindire almaghan enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Serik Ábdenov óz ornymen qosh aitysty. Alayda eks-ministr Preziydentting songhy tapsyrmasy – júmyspen qamtudyng jana baghdarlamasyn dayarlap ketken kórinedi. Keshe atalghan qújatty enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrining mindetin atqarushy Tamara Dýisenova Ministrler Kabiyneti aldynda «qorghady». Súraq bolghan joq. Ýkimet mýsheleri «Júmyspen qamtu - 2020» baghdarlamasynyng jana núsqasyn birauyzdan maqúldady. Demek, T.Dýisenova alghashqy «synaqtan» ótti.
Áyelderding zeynet jasyn kóteru mәselesin halyqqa dúrys týsindire almaghan enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Serik Ábdenov óz ornymen qosh aitysty. Alayda eks-ministr Preziydentting songhy tapsyrmasy – júmyspen qamtudyng jana baghdarlamasyn dayarlap ketken kórinedi. Keshe atalghan qújatty enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrining mindetin atqarushy Tamara Dýisenova Ministrler Kabiyneti aldynda «qorghady». Súraq bolghan joq. Ýkimet mýsheleri «Júmyspen qamtu - 2020» baghdarlamasynyng jana núsqasyn birauyzdan maqúldady. Demek, T.Dýisenova alghashqy «synaqtan» ótti.
Shyny kerek, әielderding zeynet jasyn kóteru mәselesi dәl osy qújattan bastalghanda, býginde zeynetaqy jýiesin janghyrtu sharalarynyng «logikasy» kórinetin edi. Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau eks-ministri Serik Ábdenov te óz ornynda qalyp, Últtyq bank tóraghasy Grigoriy Marchenko ýshin merzimsiz demalysqa shyghudyng qajeti bolmas. Sebebi «Júmyspen qamtu – 2020» baghdarlamasynyng jana núsqasyna ýnilsek, búl qújat, eng aldymen, Qazaqstandaghy enbek naryghyn kýsheytip, auyl halqyn júmyspen barynsha qamtamasyz etudi kózdeydi. Birinshiden, uaqytsha júmys oryndaryn qúru bastamasy jalghasa beredi. Onyng ayasynda densaulyq saqtau, bilim beru taghy basqa әleumettik manyzy bar nysandardy kýrdeli jóndep, eldi mekenderdi abattandyru júmystaryna negizgi basymdyq berilmek. Sonyng arqasynda ekonomikanyng naqty sektorynan shyghyp qalghan, yaghny belgili bir óndiristik nysannyng qúrylysyn ayaqtaghan mamandar qayta júmyspen qamtylady. Osylaysha eldegi júmyssyzdyq dengeyi rettelip otyrady. Ekinshiden, auyldaghy kәsipkerlikti jan-jaqty damytu josparlanghan. Osy baghytta auyl azamattarynyng jeke kәsibine 3 mln tengege deyin shaghyn nesie beriledi. Al «tirek – auyldar» baghdarlamanyng barlyq jenildikterin paydalana alady. Onday auyldardyng túrghyndary 5 mln tengege deyin nesie alsa da bolady. «Búl bastamany iske asyrugha 25,7 mlrd tenge qarastyrylghan. Sonyng arqasynda 11,4 myng júmys orny ashylady. Qazirgi kezde Shyghys Qazaqstan, Qyzylorda, Aqmola, Atyrau, Almaty jәne Qaraghandy oblystarynda 11 «tirek – auyl» qanatqaqty joba retinde anyqtalyp otyr», – deydi enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrining mindetin atqarushy Tamara Dýisenova.
Baghdarlamanyng ýshinshi әri manyzdy baghyty – halyqqa bilim berip, basqa jerge kóshiru arqyly júmyspen qamtu. Ásirese ózin-ózi júmyspen qamtyp, әleumettik jaghynan az qorghalghan jәne júmyssyz jýrgen azamattar (onday adamdar kóbinese auylda túrady. – Avt.) ýshin atalghan sharalardyng paydasy zor. «Osy orayda birden júmysqa túrghyzu, dayarlau, qayta dayarlau, kәsiby biliktilikti kóteru, basqa jerge kóshirip, júmysqa ornalastyru, jastar praktikasy jәne әleumettik júmys oryndaryn qúrugha airyqsha nazar audarylady. Júmyssyz azamattardy oqytu isimen tek dualdy bilim beru jýiesi bar mekemeler ghana ainalysady. Ondayda júmys berushining ózi júmyskerdi oqytu ýderisine qatysyp, oghan is-tәjiriybeden ótuge jaghday jasaydy. Olardyng arasynda әleumettik kelisimshart rәsimdelui mindet», – dep atap kórsetti T.Dýisenova. Al әleumettik júmys oryndary boyynsha rәsimdeletin enbek kelisimsharttary bir jyldan bir jarym jylgha úzartylsa, jastar praktikasy alty aidan bir jylgha deyin keneyip otyr. Búl jerde memleket alghashqy uaqytta jalaqyny ózi tóleydi. Júmys berushi bolsa, songhy alty aidyng jalaqysyn óz moynyna aluy tiyis. Jalpy, aghymdaghy jyly «Júmyspen qamtu – 2020» baghdarlamasynyng jana núsqasyna sәikes, 110,6 mlrd tengeni júmsau josparlanghan.
Erbolat DOSAEV, QR ekonomika jәne budjettik josparlau ministri:
– Biz búl baghdarlamany tәptishtep qarap shyqtyq. Onyng negizinde daghdarysqa qarsy sharalar da bar. Sondyqtan búghan deyin atqarylghan júmysty, 2013 jyly qosymsha bólingen 30,1 mlrd tengeni, sonday-aq barlyq úsynystar men ózgeristerdi eskere otyryp, túraqty júmys oryndaryn ashudy kózdeytin búl baghdarlama oryndalady deuge bolady. Biz atalghan qújatty qoldaymyz.
Qayrat KELIMBETOV, QR Premier-ministrding orynbasary:
– Biz de ony qoldaymyz. Degenmen bir mәseleni eskergen jón. Baghdarlamanyng basym bóligi – shaghyn nesie beru, kәsipkerlikti damytu, qúrylys jәne infraqúrylym siyaqty sharalar Ónirlik damu ministrligi boyynsha iske assa, qalghany Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine tiyesili. Al osynyng barlyghyn jergilikti biylik organdary – әkimdikter ýilestirui shart. Mine, olar osyny jete týsinui kerek.
Baqytjan SAGhYNTAEV, QR Ýkimet basshysynyng birinshi orynbasary – ónirlik damu ministri:
– Álbette, atalghan qújattyng biraz mindetteri bizge jýktelip otyr. Biz onyng barlyghyn әkimdermen birlese otyryp sheshuge tyrysamyz. Alayda bir mәsele bar. Qazir biz Elbasynyng naqtylanghan budjetke qol qouyn kýtip otyrmyz. Odan keyin jarlyq shyghady. Demek, «Júmyspen qamtu – 2020» baghdarlamasy ayasyndaghy aqsha oblystargha audarylghansha, belgili bir uaqyt ketedi. Sonda tiyisti qarajat, shamamen, shilde aiynda týsedi. Al kóptegen mektepterdi qyrkýiekting 1-ine deyin jóndep shyghu qajet. Sondyqtan әkimdikter oqu jylyna deyin bitetin nysandardy (kýrdeli jóndeu júmystaryn oqu jylyna deyin ayaqtap ýlgeretin nysandardy tizimde qaldyru menzelgen siyaqty. – Avt.) qaldyrsa eken deymiz.
Osyghan oray, Ýkimet basshysy BIlim jәne ghylym ministrligine tiyisti tapsyrma berip, oblys әkimderine mektepterdi jóndeu júmysyn jiti baqylaudy ústaudy jýktedi. Al «Júmyspen qamtu – 2020» baghdarlamasynyng jana núsqasy Ministrler Kabiyneti tarapynan birauyzdan qabyldandy.
RS. Ýkimet otyrysynan keyin enbek jәne halyqty әleumettik qorghau miynistrining mindetin atqarushy Tamara Dýisenova jurnalisterge súhbat berdi. Onyng habarlauynsha, Memleket basshysy N.Nazarbaevtyng synyna úshyraghan zeynetaqy reformasy turaly zang jobasy býgin, mausymnyng 12-si kýni, Parlamentte qayta qaralatyn bolady.
Abai.kz