Al Últtyq bankting Ýkimetpen birigip dayyndaghan zang jobasyn Elbasy syngha alghannan keyin Marchenko ayaq astynan demalysqa ketti. Osy oqighany san-saqqa jýgirtken otandyq BAQ Marchenkonyng óz erkimen júmystan ketui mýmkin ekendigin aitady.

Songhy kezderi Qazaq qoghamynda qyzu pikirtalas tudyrghan әleumettik reformagha qatysty zang jobasyn QR Parlamentining eki palatasy da maqúldap, qújat Elbasygha jóneltilgen edi. Zang jobasyna qatysty halyqqa Ýndeu joldaghan N.Nazarbaev qújatty qayta qaraugha jiberdi. Zang jobasyn shala dayyndaghany jәne halyqqa týsindirme júmystaryn dúrys jýrgizbegeni ýshin Ýkimet pen Últtyq bankti syn tezine aldy. Arada eki kýn ótkende, anyghynda, apta basynda QR Últtyq bankining basshysy Grigoriy Marchenko ayaq astynan demalysqa ketti.

Al Últtyq bankting Ýkimetpen birigip dayyndaghan zang jobasyn Elbasy syngha alghannan keyin Marchenko ayaq astynan demalysqa ketti. Osy oqighany san-saqqa jýgirtken otandyq BAQ Marchenkonyng óz erkimen júmystan ketui mýmkin ekendigin aitady.

Songhy kezderi Qazaq qoghamynda qyzu pikirtalas tudyrghan әleumettik reformagha qatysty zang jobasyn QR Parlamentining eki palatasy da maqúldap, qújat Elbasygha jóneltilgen edi. Zang jobasyna qatysty halyqqa Ýndeu joldaghan N.Nazarbaev qújatty qayta qaraugha jiberdi. Zang jobasyn shala dayyndaghany jәne halyqqa týsindirme júmystaryn dúrys jýrgizbegeni ýshin Ýkimet pen Últtyq bankti syn tezine aldy. Arada eki kýn ótkende, anyghynda, apta basynda QR Últtyq bankining basshysy Grigoriy Marchenko ayaq astynan demalysqa ketti.

«Qazaqstan Respublikasy Últtyq banki turaly» zanyna sәikes, Últtyq bankting tóraghasyn QR Preziydenti QR Parlamenti Senatynyng kelisimimen, 6 jyldyq merzimge bekitedi. 6 jylgha deyingi merzimde bank tóraghasy júmystan óz erkimen júmystan ketuge qúqyly. Ol ýshin Preziydent 2 ay búryn jazbasha týrde eskertse boldy. Bas bankir kýtpegen jerden demalysqa ketkennen keyin apta basynda Internette «Marchenkonyng Nazarbaevqa jazghan ashyq haty» degen taqyryppen siltemeler payda boldy. Ókinishke qaray, olardy ashu mýmkin emes. Óitkeni, silteme jasalghan barlyq sayt «qúlyptauly». Negizi Marchenkonyng otstavkagha ketetini turaly sybys búghan deyin de shyqan. Biraq múny joqqa shygharghan ol: «Mening Preziydent pen Últtyq bank újymy, halyq aldyndaghy mindetim bar. Sondyqtan isime jauapkershilikpen qaraymyn. Eger olay bolmasa, búl jerde otyrmas edim. Búghan deyin birneshe ret aitqanmyn, jekemenshik salada ailyghym birneshe ese joghary bolatyn. Sondyqtan isimdi ayaghyna deyin jetkizuim kerek», – dep aghynan jarylghan. Jinalystardyng birinde ózining ornyn basugha layyqty múrager izdep jýrgenin de jasyrmady ol. Biraq Preziydentting Ýkimet pen Últtyq bankti syngha alghan eskertuinen keyin ayaq astynan demalysqa ketip qalghan Marchenko el ishindegi «otstavkagha ketedi-mis» degen qauesetting jeldey esuine jol berdi taghy da. Keybir sarapshylar pikirinshe, basynan sóz asyrmaytyn Bas bankir jay ketken joq, biylikke qyr kórsetip ketti. Marchenkonyng ayaq astynan demalysqa ketuin san-saqqa jýgirtken sayttardyng biri 2015 jylgha deyin qyzmet etuge qúqyly Bas bankir óz erkimen júmystan ketui mýmkin ekendigin aitady. Aqparat agenttikterining biri – silkroadnews.org taratqan derekterge sensek, oryn bosatu turaly emeurin resmy Astana jaqtan kelmegen kórinedi. Kez kelgen mәselede oiyn ashyq aitatyn onyng bedeline núqsan keltirgen jayttar da bolmaghan. Esesine, basqa sebebi bar: «Marchenko preziydenttik jәne ýkimettik dengeyde qabyldanatyn sheshimderge yqpaly әlsirey bastady. Týbine tereng ýnilmey-aq, qysqasha aitsaq, Marchenko Astana ýshin endigi pikirine qúlaq asatyn kisi emes. Qarjylyq-ekonomikalyq mәselege qúzyrly sheneunikter Marchenkomen kelispeytindikterin ashyq aitpasa da, sheshimder dayyndalyp jatqanda jәne qabyldanghanda óz varianttaryn úsynady». Yaghni, basynan baghy taya bastaghan Marchenko biylik aldynda bayaghyday bedeldi emes. Kýni keshe ghana Últtyq qordan bólingen 10 mlrd. dollardyng ornyn sipap qalghan Ýkimetti syn tezine alghan N.Nazarbaevtyng narazylyghy Últtyq bankke tikeley bolmasa da, janama qatysy bar. Bir kezderi qarjylyq daghdarystan shatqayaqtaghan bankterdi aman alyp qalu ýshin Últtyq qordan aqsha bólu kerektigin aitqan Bas bankirdi qoldap, qolpashtaghan biylik 10 mlrd. dollardyng izin taba almay, daghdarghanda «shybyqtyn» bir úshy Marchenkogha tiygeni de sondyqtan. Onyng ýstine, Preziydentting halyqaralyq sarapshylardyng aitqanyna qúlaq asyp, birtútas zeynetaqy jýiesin qúrugha pәrmen berui, uәjder men qarsy pikirlerdi tyndaudan ýzildi-kesildi bas tartuy birtútas zeynetkerlik jýieni jaqtamaytyn Marchenkogha auyr soqqy bop tiygen kórinedi. Estuimizshe, Grigoriy Marchenko ózge otandastary siyaqty 63-ke deyin belin býkpey ter tókpeydi әste. Óitkeni, onyng jinaghan qarajaty endigi 8 mln. tengeden asypty. Ózining 63-ke deyin júmys istemeytinin Marchenko kópshilikten jasyrmaydy da. Zeynetkerlik jasqa qatysty reforma turaly bildirgen pikirlerining birinde kelesi jyldyng sonynda 55 jasqa tolatynyn, al 2015 jyldyng qantarynda 6 jyldyq kelisimshartynyng merzimi bitetinin aita kele, zeynetaqy jinaqtaushy qoryna jighan qarajaty ghúmyrynyng qalghan bóligine erkin jetetinin, sondyqtan qúrmetti demalysqa erte, yaghni, 55 jastan shyqqysy keletinin aitty.
Júrt kóniline jaqpaghan әleumettik reformany syn tezine alghan jurnalister qauymyna da ókpesining qara qazanday ekenin jasyra almaghan ol: «Zeynetkerlik jasty biregeylendiru – búrynnan aitylyp kele jatqan mәsele. Biraq ony maghan jabystyryp qoydy. Óitkeni, qazaqstandyq jurnalistika әdeptilik úghymynan júrday. Meninshe, búl – birqatar jurnalisting tarapynan jasalghan onbaghandyq», – dep búlqan-talqan boldy. Bizdinshe, Qazaqstandaghy qyz-kelinshekterding qyzmet orny Últtyq bankpen shektelip qalmaytynyn, elimizdegi analardyng auyr júmystardy atqaryp jýrgenin әri jany da, tәni de nәzik keletin әielder qauymynyng moynynda bala tuu, bala tәrbiyesi men shanyraqtyng úiytqysy bolu mindeti qosa jýkteletinin qazir demalysta jatqan Bas bankir eskermegen tәrizdi. Esesine, kinәning bәrin «әdepsiz» әri «onbaghan» jurnalisterge arta saldy.

Qit etse, qaramaghyndaghy kelinshekterdi ózgelerge ýlgi etetin Marchenko birde: «Biz­ding Últtyq bankte genderlik tendik qaghidalary saqtalady jәne qúrmetpen qaralady. Sondyqtan Últtyq banktegi әielder nege ekeni belgisiz zeynetkerlik jasty tenestiruge qatysty úsynysty qoldaydy», – dedi. Jastary egde tartqan әielder qauymyn qyzmet ornynda 63 jasqa deyin ústaudyng taghy bir sebebin Marchenko medisina salasyna qatystyra aitqan tústary da boldy. Mәselen, «Balalary bar kez kelgen adamnan súranyz, syrqattana qalsa, jasy 57-degi әiel dәrigerge aparasyz ba, әlde bizdegi joghary oqu ornyn 2 jyl búryn bitirgen jas qyzgha aparasyz ba? Shyn mәnisinde agha buyn ókilderi júmysyna jauapkershilikpen qaraydy, óitkeni, olar basqa joghary oqu oryndarynda oqyghan. Tәjiriybeleri de mol» dey kele, eger zeynetke shyghugha jaqyn qalghan mamandar 63-ke deyin ter tókpese, eldegi jaghday kýrt ózgeretinin eskertti. Marchenkonyng «bizding JOO-ny bitirgen jas qyz» ben «óitkeni, olar basqa JOO-ny bitirgen» degen sózining astaryn úghyna almadyq. Biraq Reseymen yntymaqtastyqqa býiregi búratyn onyng sóz saptauynan «tәjiriybeli mamandar KSRO kezinde joghary bilimdi Reseyde alghan» degen saryndy bayqaghandaymyz. Taghy bir eskeretin jayt, Bas bankirding ózderin sonsha maqtaghanyna dәrigerler qauymy asa quana qoyghan joq. Áleumettik reforma turaly sóz qozghalghannan-aq Qazaqstannyng týkpir-týkpirinde dәriger kelinshekter múghalimdermen birigip, birneshe ret narazylyq sharasyn, baspasóz mәslihattaryn ótkizdi. Alayda, oghan qúlaq asqan Marchenko joq. Ótkende tipti, zeynetkerlik jas turaly mәseleni qozghaugha ýzildi-kesildi qarsy boldy: «Zang jobasyn dayyndap, ony Ýkimetke ótkizdik. Endigi kezek – deputattarda. Saualdarynyzdy solargha qoyynyzdar».

Ay sayyn jurnalisterdi aldyna iyirip alyp, pәlsapa soghudy únatatyn Marchenkonyng qytyghyna tiyetin taqyryp ta bar. Ol – memlekettik til. Ótkende baspasóz mәslihatynda otyrghan bir qazaqtildi qandasymyz Marchenkogha: «Qazaqsha ýirenip jýrsiz be?» degen súraq qoyam dep basy bәlege qalghany bar. «Taqyryptan auytqyp» ketken әriptesimizdi jerden alyp, jerge salghan Bas bankir memlekettik tildi ýirenip jýrmegenin, anyghy ýirengisi kelmeytinin ashyq aitty. Onyng búl sózinen Qazaqstan Respublikasynyng azamaty bola túra, Konstitusiyada kórsetilgen talaptargha shekesinen qaraytyn menmendik angharylatyny anyq. Memlekettik qúndylyqtardyng alghy sharty sanalatyn memlekettik tilge nege qúrmet kórsetpeysin?» dep Marchenkony jaghadan alghan taghy eshkim joq. Tek qazaq tilindegi BAQ ókilderi ghana bir shuyldasyp baryp basyldy. Búl orayda, QR Preziydenti N.Nazarbaevtyng «2025 jylgha qaray Qazaqstan azamattarynyng 95 payyzy memlekettik tildi mengerui tiyis» degen pәrmenin aitu artyq shyghar. Jalpy elimiz tәuelsizdik alghan 21 jyldyng ishinde bir emes, birneshe shet tilin mengerip alatyn kez bolghanyn aita, aita sharshadyq.

Júrtty jappay keketip, múqatugha sheber Marchenko ózining tóbesinen qús úshyrghysy kelmeydi. «Adamdardyng «Marchenko otstavkagha ketsin!» dep attandauy «onyng bizge únamaytyn sóz aituy – zúlmat» degenmen ten. Týsinesizder me? Múny basqasha aitu mýmkin emes!» dep shamdanuy, 63 jasqa deyin júmys isteuge qarsylyq tanytqandardy «ýkimetting moynynda otyrghan masyldar» dep sógui – sonyng aighaghy. Aldynda iyirilip otyrghan BAQ ókilderine: «Sender osy taqyryptargha jazghanda, 60 jyldan keyin múnay týgesiletin nemese mýlde az qalatynyn týsinesinder me? Múnay tausylghannan keyin ne isteymiz?!» dep shýiligui de – degenin istetip ýirengen menmendikting belgisi. Óitkeni, shiykizat kózderinen týsken qarajatty egemendik alghan 21 jyldyng ishinde ekonomikany damytugha, anyghynda, zauyttar men fabrikalar salyp, tauar óndiruge, bәsekelestik qabiletti halyqaralyq dengeyge kóteruge, әleumettik túrghyda gýldenuge halyq qarsy boldy ma? Shala oilaytyn biylikting shalaghay tirligine halyq kinәli emes. Múnay men gazdan týsken kiristi ekonomikany derbestendiruge júmsasa da, júrt narazy bolmaydy. Oghan syrtqy qaryz ben zansyz jolmen, jemqorlardyng kómegi arqyly shekara asqan qyruar aqshany taghy qosynyz.

Bas bankir birde genderlik sayasatty qorghashtasa, birde «әielderge beriletin zeynetaqynyng 45 payyzy erkekterding esebinen beriletin subsidiya», «Búl eshqanday da әdiletsizdik emes, múny (zang jobasyn – N.J.) erkekterge qatysty әdilettilikting saltanat qúruy dep qarastyru qajet» dep kósiledi. Pikir aituda әrdayym erekshelenip jýretin, qazaqsha aitsaq, «býirekten siraq shygharugha» qúmar Marchenko adamdardy úzaq ómir sýrgeni ýshin de jazghyrdy: «Adamdardyng ómiri úzarghanyna eshkim kinәli emes. Qazir zeynetkerlikke «bebibumers» kezinde dýniyege kelgen úrpaqtar shyghyp jatqanyna eshkim kinәli emes. Osy jerde otyrghandardyng basym bóligi – 45-59-jyldary tughandar. Demek, juyq arada zeynetke shyghatyndar sany kóbeye týsedi». Kezinde premierlik qyzmetti atqarghan Danial Ahmetovting orynbasary bolghan Grigoriy Marchenko qytyghyna tiygen keybir mәselege oray Ahmetovke narazylyghyn ashyq aityp, Almatygha tartyp otyrghan. QR Últtyq bankining bas ghimaratyn Astanagha kóshiruge de ýzildi-kesildi qarsy Marchenko narazylyghyn birneshe ret ashyq aitty. Sheneunik bitkendi Elordagha jinap jatqan biylik búl joly da Marchenkonyng «erkeligimen» ýnsiz kelisti. Sonymen, dýisenbi kýni eshkimge eskertpesten, demalysqa ketip qalghan Bas bankir júmysyn jalghastyra ma, joq pa,  әzir belgisiz.

Abai.kz