Keshegi kenes ókimetining kezinde gruzinder turaly mynaday anekdottar aitylushy edi…

Bir gruzin su jana diplomdy qolyna alyp, riza kónilmen әri-beri audaryp qarap túr eken. Sóitse, janyna bir armyan jetip kelip:

-Qaydan satyp aldyn? Men de alayyn dep edim?- dep qoymapty. Sonda әlgi gruzin ashulanyp, kózin alarta bir qarap:

- Áy, bauyrym, diplom satylushy ma edi?! Dostarym tughan kýnime syilady,- degen eken.

Taghy birde…

Bir gruzin bar tapqan-tayanghanyn jinap-terip, su jana «Zaporojes» avtokóligin satyp alady. Ýiine minip kelip, olay bir búlay bir qyzyqtap qaraydy. Sonan song bala-shaghasymen kóshede әri-beri qydyrystap, minedi. Sóitedi de, jaltyrata sýrtip, keshke ýiining aldyna qantaryp qoyady. Tanerteng túrsa, «Zaporojesi» joq. Onyng ornynda su jana «Volga» avtokóligi túr deydi. Búl tang qalyp, avtokólikke ýnilip qarasa, bireu tildey qaghazgha: «Sen búlay «Zaporojes» minip, bizding gruzinderdi úyatqa qaldyryp, namysymyzgha tiymeseyshi!» dep jazyp ketipti deydi…

Jәy kýlki ýshin aitylghan anekdot bolsa da, osy eki kórinis bizge gruzinderding tabighatynan, bolmysynan habar beretindey kórinetin. Ári múnday anekdottardy birimizding auzymyzdan birimiz qaghyp alyp, reti kelgende basqalargha aityp, ishek-silemiz qata kýletinbiz.

Keshegi kenes ókimetining kezinde gruzinder turaly mynaday anekdottar aitylushy edi…

Bir gruzin su jana diplomdy qolyna alyp, riza kónilmen әri-beri audaryp qarap túr eken. Sóitse, janyna bir armyan jetip kelip:

-Qaydan satyp aldyn? Men de alayyn dep edim?- dep qoymapty. Sonda әlgi gruzin ashulanyp, kózin alarta bir qarap:

- Áy, bauyrym, diplom satylushy ma edi?! Dostarym tughan kýnime syilady,- degen eken.

Taghy birde…

Bir gruzin bar tapqan-tayanghanyn jinap-terip, su jana «Zaporojes» avtokóligin satyp alady. Ýiine minip kelip, olay bir búlay bir qyzyqtap qaraydy. Sonan song bala-shaghasymen kóshede әri-beri qydyrystap, minedi. Sóitedi de, jaltyrata sýrtip, keshke ýiining aldyna qantaryp qoyady. Tanerteng túrsa, «Zaporojesi» joq. Onyng ornynda su jana «Volga» avtokóligi túr deydi. Búl tang qalyp, avtokólikke ýnilip qarasa, bireu tildey qaghazgha: «Sen búlay «Zaporojes» minip, bizding gruzinderdi úyatqa qaldyryp, namysymyzgha tiymeseyshi!» dep jazyp ketipti deydi…

Jәy kýlki ýshin aitylghan anekdot bolsa da, osy eki kórinis bizge gruzinderding tabighatynan, bolmysynan habar beretindey kórinetin. Ári múnday anekdottardy birimizding auzymyzdan birimiz qaghyp alyp, reti kelgende basqalargha aityp, ishek-silemiz qata kýletinbiz.

Al, shyn mәnisinde, gruzinderding bolmys-bitimine, minezine ýnilip kórdik pe? Ol ýshin, orystar aitpaqshy, gruzinmen birge túryp, «birer pút túz jalau kerek» shyghar demey-aq qoyayyn. Oghan qosa, tarihtyng terenine boylap, qaydaghy-jaydaghyny qozghap, naqty mysaldar men derekter keltirip, ala dorba arqalap, kýnkóristing qamymen jýrgen onsyz da alang kónil kópshilikting uaqytyn alyp, basyn auyrtqym kelmeydi. Filosofiyada «Adamdy qoghamnan tys alyp qaraugha bolmaydy» degen qaghida bar. Sol aitqanday, tym alysqa barmay-aq, tek beride gruzin qoghamynda oryn alghan qúbylystar men uaqighalardy talgham tarazysyna salyp, oy eleginen ótkizip kóreyikshi.

Ras, qazir gruzin júrty ótpeli kezendi bastan keshude. Ótpeli kezenning qay kezde de, kim-kimge de onay tiymeytini ayan. Kenes ókimeti tәrbiyelep, biylik tórine shygharghan Eduard Shevardnadze qartayyp, onyng eldi basqaru әdisi eskirip qaldy ma, әiteuir, 2003 jyly Gruziyada boy kótergen «roza gýlderi tónkerisi» ony taqtan taydyryp, ornyna sayasatkerlerding jana buynynyng ókili Mihail Saakashviliydi әkeldi. Qiyndyqtan kóz ashpay, tapshylyqtan tityqtaghan gýrjiler oghan ýlken senim artyp, kóp ýmit kýtti. Aqiqatyn aitu kerek, preziydent M. Saakashvily ainalasy segiz jyldyng kóleminde Gruziyada birtalay ózgeris jasady. Eng bastysy, paraqorlyq pen jemqorlyqtyn, tamyr-tanystyqtyng tamyryna balta shapty. Búryn aqsha kórse eki alaqanyn ysqylap shygha keletin MAY qyzmetkerleri para úsynghanda at tondaryn ala qashatyn boldy. Búghan deyin aitqany aitqan, degeni degen bolyp biylep-tóstep kelgen «zandy úrylar» elden bezdi. Jalpy alghanda, qyryq bes jastaghy reformator preziydent qolynan kelgenin jasap, gruzin qoghamyn ózgertuge tyrysty. Áytse de, júrttyng bәrine birdey jaghu qiyn. Ári az uaqyttyng ishinde barlyq salada: sayasatta, ekonomikada t.b. birdey tabysqa jetu ekitalay. Saakashvily qansha әrekettenip, talpynghanymen Gruziyany kedeyshilikten shyghara alghan joq. Mine, osynday jaghdaylar men faktorlar әser etken boluy kerek, ótken 2012 jylghy qazanda bolghan kezekti parlamenttik saylauda Saakashviliyge baqtalas milliarder Bidzina Ivanishviliyding tasy órge domalap, ol bastaghan oppozisiyalyq «Gruzin armany» partiyasy jeniske jetti. Elding Konstitusiyasyna engizilgen ózgeristerge sәikes biylik endi ministrler kabiynetine kóshti. Kýtkendey parlamentte Bidzina Ivanishvily kópshilik dauyspen premier-ministr bolyp saylandy. Búghan deyin Reseyde kәsipkerlikpen ainalysyp, bayyghan B.Ivanishviliyding oilamaghan jerden Gruziyadaghy biylik tizginin qolyna aluyn әrkim әrqalay topshylady. Bireuler búl «reseyding tapsyrysy» dese, ekinshi bireuler «ame­riy­ka­nyng jobasy» desti. Ivanishviliyding ózi­ múnyng ekeuin de joqqa shyghardy. Qarsy dәlel retinde ózining Reseyding aza­mat­ty­ghynan shyq­qa­nyn әri ondaghy kәsipkerlik qúrylymdaryn satyp jibergenin keltirdi.

«Resey tapsyrysy» demekshi, bizding negizgi aitpaghymyz da Resey men Gruziyanyng qarym-qatynasy, ondaghy gruzin men orystyng kózqarasy- ústanymy tónireginde. Óitkeni, Gruziyanyng qazirgi syrtqy sayasatyndaghy eng kýrdeli týiinning biri osy – «reseylik baghyt». Sondyqtan da eki jaqtaghy tileulester endigi jerde Resey-Gruziya qarym-qatynasyndaghy qyrghiy-qabaqtyq seyilip, jylylyq ornaytyn shyghar dep ýmittendi. Onyng ýstine jenisting alghashqy buymen bolsa da, su jana premier-ministr Ivanishvily oryntaqqa otyrysymen «Reseymen de qarym-qatynasty jaqsartyp, sauda-sattyqty, mәdeny baylanystardy da qalpyna keltiremiz» degendi aityp qaldy. Alayda, Ontýstik Osetiya men Abhaziyany Gruziyanyng zandy territoriyasy dep eseptep, olarda Reseyding elshilik ókildikteri bolghanyn qosh kórmeytinin bildirdi. Sebebi, 2008 jylghy tamyzdaghy resey-gruzin qaqtyghysy nәtiyjesinde Ontýstik Osetiya men Abhaziyanyng Gruziya qúramynan bólinip, ózderin tәuelsiz memleketter dep jariyalaghany mәlim.

Degenmen, Resey biyligi «birbetkey de órkókirek» Saakashviliyden góri liyberaldau Ivanishviliyding keluimen Gruziyanyng beti beri qaraydy, bizding talaptarymyzgha amalsyz kónedi dep oilady. Ókinishine qaray, olay bolmady. Boyynda gruzinning qany men namysy bar Ivanishvily de eldik mýdde men últtyq maqsatty bәrinen joghary qoyyp, ýkimet basshysy retindegi ózining alghashqy saparyn keybireuler oilaghanday Reseyge emes, Beligiyagha jasady. Jәne de «Abhaziya men Osetiyada Reseyding elshilikteri túrghanda Mәskeuge qaray qadam baspaytynyn» qadap aitty. «Eger qajet bolsa, ol elding basshylyghymen ýshinshi bir memleketting territoriyasynda, mәselen, Europa jerinde kezdesuge dayarmyn» dedi.

Ómir degen әrkez salystyrudan túrady. Osyndayda «bizding basshylarymyz eldik mәselege kelgende osynday kózqaras pen ústanym tanyta alar ma edi?» degen súraq tuady. Basshylardy qaydam?

Osy jaqynda ghana «Qazgharysh» agenttigining basshysy Talghat Músabaevtyng deputattar aldynda sóilegen sózine oray Reseymen eki arada dau tua jazdady. Belgili gharyshkerimiz Qazaqstan ýkimeti tehnologiyasy eskirgen reseylik «Proton-M» zymyran tasyghyshtaryn úshyrudy birtindep qysqartu niyetinde ekenin, búghan qosa, Reseyding «Bәiterek» gharyshtyq zymyran úshyru keshenin salugha baylanysty kelisimshartta kórsetilgen mindettemelerin oryndamay otyrghanyn aityp, bәlkim, bizge «Bayqonyr» gharysh ailaghyn jalgha beru mәselesin qayta qarau kerek shyghar degen bolatyn. Óitkeni, geptil men amil sekildi uly otyndardy paydalanatyn «Proton» zymyran tasyghyshynyng úshuynan elimizding eleuli zardap shegetini belgili. Tipti, osydan biraz jyl (2007 jylghy qyrkýiekte) búryn «Proton» zymyran tasyghyshy Jezqazghannan qyryq shaqyrymday jerde apatqa úshyrap, sol mandaghy eldi-mekenderdi әbigerge salghany da bar. Al, «Bәiterek» keshenin salugha baylanys­ty Mәskeuding óz mindetine alghan sharualardy oryndamaghany bylay túrsyn, bastapqy kelisilgen bagha 700 mln dollardy 2 eseden kóp, yaghny 1,6 mlrd dollargha ósirip jibergeni mәlim bolyp otyr. Búl jobagha balama retinde Amur oblysynan «Vostochnyi» keshenin salyp jatqany da jasyryn emes. Osynday-osynday qisyndy dәlel men uәjge qúlaq asudyng ornyna Resey ýkimeti « búl mәseleler Músabaevtyng qúzyretine jatpaydy. Jaghday búlay órbiytin bolsa, biz Qazaqstanmen gharysh salasyndaghy birlesken jobalar boyynsha yntymaqtastyghymyzdy dogharamyz. Keltirilgen shyghyndy óteudi talap etemiz» dep zildenip, shúghyl nota joldap shygha keldi. Búghan Qazaqstan ýkimetining uәkiletti organy – Syrtqy ister ministrligi derbes te tәuelsiz memleketting ústanymyn bildiretindey ýn qatudyng ornyna, «Bayqonyr» gharysh ailaghyna qatysty Reseymen eki aradaghy kelisimshartty qayta qaramaymyz, yntymaqtastyghymyzdy odan әri jalghastyra beremiz» degen týsinik berdi. Artynan ministr E. Ydyrysov myrza: «T.Músabaevtyng sózin BAQ qúraldary dúrys jetkizbegen» dedi. Óz kezeginde Resey syrtqy ister ministri Sergey Lavrov: «búl kәdimgi júmys barysyndaghy qalypty nәrse. Keybireuler týimedeydi týiedey etip kórsetkileri keledi» dep juyp-shayghan boldy. Bәribir kónilde daq qaldy. Eki el arasynda gharyshtyq salada bir qiyn týiinning bar ekeni jalpaq júrtqa jariya bolyp qaldy. Ras, syrtqy sayasatta әdeptilik, diplomatiya kerek shyghar. Biraq ta: «Enkeygenge enkey, ol әkenning qúly emes, shalqayghangha shalqay, ol payghambardyng úly emes» dep atalarymyz aitpaqshy, memlekettik mýdde men eldik namysty úmytpaghan da jón. Olay deytinimiz, key rette bosbelbeulik pen jalpaqshesheylik ózgelerding óktemdigi men basynuyna jol ashady. Ony ómirden talay kórip jýrmiz. Mine, aqyrynda T.Músabaev aitqan әngimening negizi bar bolyp shyqty. «Bayqonyr» keshenin endigi jerde eki elding birlesip paydalanatyndyghy jayynda mәsele qozghala bastady. Demek, búl – Resey birtindep Amurdaghy janadan salyp jatqan gharysh keshenine jylystaydy degen sóz.

Biz biletin gruzin júrtynyng basshysynan qosshysyna deyin qanynda boyynda últtyq namys bar. Al, ziyaly qauymynyng óner adamdary men aqyn-jazushysynyng jóni bólek.

Álgi aitqan Abhaziya men Osetiya ýshin bolghan orys-gruzin qaqtyghysynyng qarsanynda, yaghni, 2008 jyldyng shildesinde sol kezdegi Resey preziydenti D.Medvedev әigili akter әri әnshi Vahtang Kikabidzeni 70 jyldyq mereytoyymen arnayy qúttyqtap:

«Tamasha muzykalyq talant pen akterlik sheberliginiz, siyrek kezdesetin adamy qasiyet pen jan dýniyenizdegi darhandyq Sizdi býkil halyqtyng sýiispenshiligine bóledi. Kinodaghy Siz somdaghan beyneler anyzgha ainaldy, tanymaldyghymen keninen jayyldy…» degendey asqaq sózderin arnap, jýrekjardy qúttyqtauyn joldady, Halyqtar Dostyghy ordenimen marapattady. Artynsha-aq eki el arasyndaghy soghys bastalyp ketti. Sayasatkerlerding búl «oyyny» talaylargha qayghy-qasiret әkeldi. Múny nәzik jýregimen auyr qabyldaghan Vahtang Kikabidze Resey ordenin aludan bas tartty. Osynday qarsylyghymen ózining Gruziyasyn qoldaytynyn bildirdi. Múnday qadamynyng syryna ýnilmek bolyp, súhbat alghan reseylik jurnalistke: «Qalay degenmen de, men kishkentay bolsa da Gruziya degen elding azamatymyn. Mening týsinigimshe, qazir mening otanymdy jaulau jýrip jatyr. Sondyqtan, Resey memleketinen orden alu – mening aryma syn, tabighatyma jat…» dep jauap berdi. Sonan song әnsheyinde maza bermeytin orys dostarynyng ýnsiz qalghanyn, tipti, soqqan qonyrauyna da jauap bermey úyaly telefondaryn sóndirip tastaghandaryn aitty. «Aldaghy qazanda Mәskeude Kremlidegi sarayda jeke konsertim bolushy edi. Myna uaqighadan keyin ony da qoya túrugha tura keledi» dedi.

Al, biz ózimizding ziyaly qauymnan, últtyng qaymaghy deytin jazushylarymyz ben óner, mәdeniyet qayratkerlerimizden osynday minez ben qam-qaraketti kýte alamyz ba? Olar ózining jeke bastyng paydasynan últtyq namysty joghary qoya ala ma?

Keyingi úrpaq azdau bilip, emis-emis estigenimen, agha buyn jaqsy biledi. 1986 jyldyng ayaghynda Almatyda әigili «jeltoqsan oqighasy» oryn alyp, búdan halqymyz ýlken qayghy-qasiret shekti. Oqighanyn, bas kóteruding sebep-syryna ýniluding ornyna Mәskeu bizdi barynsha kinәlap, qaralady. Al, ózimizden shyqqan (ishinde deputaty, jazushysy, óner adamdary bar) bir top qayratker alangha shyqqandardy «aramtamaqtar, búza­­qylar, nasha­qorlar» dep aiyptady. Kóp ótpey-aq, yaghni, 1987 jyldyng shildesinde sol kezde býkil biylikti uysynda ústaghan SOKP Ortalyq komiyteti «Qazaq respublikalyq partiya úiymynyng enbekshilerge internasionaldyq jәne patriottyq tәrbie berudegi júmysy turaly» arnayy qauly qabyldap, «búl qazaq últshyldyghynyng kórinisi» dep baghalady. Sóitip, últymyzgha joq jerden qara kýie jaghyldy. On bes respublikadan túratyn býkil Kenes Odaghyna teris atymyz shyghyp, jamanatty boldyq. Biraq, artynan jaghday ózgerip, basqasha sayasat beleng ala bastaghan tústa әlgi qayratkerlerimizding birazy «men onday ýndeuge qol qoymap edim, syrtymnan qoyyp jiberipti» dep tayqyp shyqty. Shataspasam, 1989 jyldyng qarashasynda Múhtar Shahanov bastaghan bir top últjandy azamat Mәskeuge hat jazyp, jogharyda atalghan qaulyda aitylghan «qazaq últshyldyghy» degen tújyrymdy teriske shyghartyp, aldyrtyp tastady. Sonday ýndeu hat jazylyp, qol jinau ýshin bastamashyl top aqiyq aqyn, әdebiyetimizding bir «bәiteregi» dep tóbemizge kóteretin aqsaqalgha qolqa salyp barghanda: «Meni qospay-aq qoyyndarshy. Seksen jyldyghyma oray ýkimetten ýlken orden kýtip otyr edim» dep, bas tartypty. Ýlken ýmitpen barghandardyng saly sugha ketip, jer bolyp qaytypty. Últtyng «úyaty» dep jýrgen aqsaqalymyz sóitken son, qalghandardan ne ýmit, ne qayyr?

Osy orayda kezinde bir jurnaldan oqyghan myna bir oqigha eske týsedi.

Ótken Kenes ókimetining túsynda, 65-shi jyldary «qoghamgha jat, oqshau» kózqarastary ýshin Danieli men Sinyavskiy degen jazushylar tútqyngha alynyp, ekeuine RSFSR Qylmystyq kodeksining 70-shi babyna sәikes «antisovettik ýgit pen nasihat jýrgizdi» degen aiyp taghylyp, baspasózde olardy әshkereleu nauqany beleng alady. Sonda shygharmashylyq yntymaqtastyq niyetimen Mәskeudegi orystyng elge tanymal 63 aqyn-jazushysy men óner qayratkeri әlgilerdi qorghap, arasha súrap SOKP OK-ne hat jazady. Qol jinau barysynda bireuler janashyrlyq tanytyp, «jaqynda bir syilyq alghaly jýr edi, ziyanymyz tiyip ketpesin» dep aqyn Andrey Voznesenskiydi tizimge qospapty. Múny bireulerden kezdeysoq estigen Voz­­ne­­senskiy «syi­­­­lyq almasam­ al­­­­mayyn, biraq, ja­­zyq­­syz jandargha ara týsu azamattyq paryzym» dep dereu hatqa qolyn qoyypty desedi. Óitkeni, ol «býgin ógizge tughan kýnning erteng búzaugha da tuuy» mýmkin ekenin bilip otyr. Tek aqyngha ne jazushygha ghana emes, kez kelgen adamgha tәn azamattyq ústanym osylay bolugha tiyis! Nemqúraylylyq, janashymastyq qay kezde de adamnyng da, qoghamnyng da týbine jetken. Osynday da júrt kórnekti qalamger Bruno Yasenskiy: «Sen jauynnan qoryqpa, kóp bolsa atyp keter, dosynnan da qoryqpa, azar bolsa satyp keter. Qoryqsang nemqúraylylardan (ravnodushnyh) qoryq. Jer betindegi satqyndyq ta, kisi óltiru de sondaylardyng ýnsiz kelisimimen bolyp jatady» dep aitqanyn oryndy eske alady.

Últtyq namys nemese gruzin minezi degen oy terende jatqan taghy bir qolamtany qozghaydy. Osy kýrji júrtynyng kezinde «Moliba», «Drevo jelaniya» jәne «Pokayaniye» sekildi tereng filosofiyalyq oy tastaytyn kinotuyndylardy dýnie әkelgen Tengiz Abuladze degen talantty kinorejisseri boldy. Ásirese, onyng kópshilik ekrangha ýlken qiyndyq kedergilermen jol tartqan «Pokayaniye» filimi qayta qúru kezenining aldynda kenestik iydeologiyagha qatal syn aituymen júrtshylyqtyng sanasynda zor qozghalys pen silkinis tudyrdy. Tengiz Abuladzeni búl filimi qaharman etip, jalpaq әlemge tanytty. Filimning qysqasha fabulasy bylay bolatyn:

«Kýn sәuleli Gruziyada bedeldi de yqpaldy jergilikti «kósem» Varlam Aravidzeni kóz júmghan song barlyq jón-joralghysymen jer qoynyna tapsyrady. Al, ertenine ertemen bireuler onyng sýiegin kórden qazyp alyp, balasy Avelding ýiining aldyna әkelip tastaydy. Oqigha osylay birneshe ret qaytalanady. Qaskóiding ústalyp, tútqyndalyp, sotqa tartylghanda ol ózining janúyasy bastan keshken jantýrshigerlik oqighany bayandap beredi. Sóitse, әlgi kósem múnyng segiz jasar kýninde әkesin týrmege japtyryp, sheshesin zorlap, kónildesi etkisi kelgen eken. Sot búghan mәn ber­­me­­gendey sy­­nay tanytady. Óitkeni, biylik taghy da zor­­lyqshynyng ba­­lasynyng qo­­lynda edi. Ke­net sotta oi­­lamaghan jerden Varlam kósemning nemeresi orynynan atyp túryp, múny da keyin bireuler kórden qazyp, mazalamas ýshin arsyz atasynyng býkil kýnәsin óz moynyna alatynyn, búl dýniyeden kýnәsiz, adal adam bolyp ótkisi keletinin aitady…».

El estimegen múnday súmdyq oqighany bayandaghan kinotuyndy kezinde talaylardy tebirentip, kózderine jas ýiirdi. Óz sayasaty men iydeologiyasyn tas-talqan etse de, kenestik biylik qoghamdyq pikirding yqpalymen 1988 jyly «Pokayaniye» kinofilimine eng joghary marapat Lenindik syilyq beruge mәjbýr boldy. Sol kezde múny kýtpegen Tengiz Abuladze: « Qúdayym-au! Búl netken namyssyz el edi!? Men búlardyng kósemi Lenindi kórden shygharyp tastap otyrmyn. Al, búlar maghan Lenindik syilyqty berip otyr!» depti.

Qas qylghanday 1989 jyldyng sәuirinde Tbilisiyde halyqtyq tolqu bolyp, onda әsker kirgizildi. Mine, osyghan qarsylyq retinde Tengiz Abuladze ózining Kenes ókimetining biyik marapaty Lenindik syilyqtan bas tartqanyn mәlimdedi. Sóitip, jeke bastyng paydasynan eldik mýddeni joghary qoya bildi. Osyndayda ózgelerding is-әreketin kórip sýisinesin, ózindegilerding tabansyzdyghy men tayghanaqtyghyna qarap qynjylasyn. Óitkeni, bizde onday qomaqty syilyq, joghary ataq-mansaptan bas tartpaq týgil, jogharyda aitqanday kólenkesinen qorqyp, hatqa qol qondan bas tartatyndar tolyp jatyr.

Osydan birer jyl búryn «Tәuelsizdikti qorghau» jәne respublikalyq «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalystarynyng tóraghasy, Qazaqstannyng halyq jazushysy, M.Shahanov bastaghan (ishinde aqyn-jazushylar, ghalymdar, halyq әrtisteri, qogham qayratkerleri, sayasatkerler, sayasattanushylar, jurnalister, zeynetkerler, sazgerler, әnshiler, kәsipkerler, t.b. bar) 138 adamnyng «Konstitusiyagha qarsy әreketter toqtatylsyn!» degen atpen «Qazaq halqyna jәne respublikany mekendeytin ózge últ ókilderine» ashyq haty jariyalandy. Múnda da sol bayaghy kók serkening túlybynday әri tart, beri tartpen kókpargha týsip kele jatqan qazaq tilining mýddesi sóz bolyp, ony qorghau talap etildi. Basynda hatqa qol qoyghandardyng ishinde halqymyz «búlbúl ýndi әnshimiz» dep basyna kóteretin Qazaqstannyng halyq әrtisi (KSRO Halyq әrtisi degendi әdeyi aitpay otyrmyn. Ol maghan kelmeske ketken qoghamnyng izi siyaqty kórinedi) Biybigýl apamyzdyng aty-jóni jýrgenine quanyp qalghanbyz. Ishtey tәube dep, últtyng sózin sóilep, múnyn joqtap, namysyn jyrtatyn osylar ghoy degenbiz. Sóitsek, qatelesippiz. Kóp ótpey-aq, ol kisining gazet betinde: “Eshtenege qol qoyghan joqpyn, hat mazmúnymen kelispeymin. Mening әkem – qazaq, anam – tatar. Múny esh uaqytta jasyrghan joqpyn, kerisinshe, maqtan túttym. Qazaq, orys, tatar tilderi – mening ana tilderim. Olardan esh uaqytta bas tartpaymyn. Tipti, Konstitusiyadan alyp tastasa da, kóp últ bar otbasymmen qay tilde sóilesemin? Tek qazaq tilinde ghana ma? Tuystarymnan bas tartuym kerek pe endi? Biz óner adamdarymyz, til mәrtebesin óz shygharmalarymyz arqyly kóteruimiz kerek” dep aqtalghany kónilimizdi su sepkendey basyp tastady.

Juyrda osynda Almatyda kópten túratyn bir aughandyq azamatpen sóilesip, әngimelesuding sәti týsti. Sonda ol sóz arasynda:

- Sizge birdene aitsam renjimeysiz be?-dedi

- Ne aitayyn dep ediniz? – dedim yntyghyp.

- Renjimeysiz ghoy?

- Renjimeymin.

- Meninshe, sizder últtyq ruhty joghaltyp alghansyzdar. Qalay desem eken? Oryssha aitqanda «gordosti» y «dostoinstvo»

- Qalaysha?- dep men búghan shamdanyp qaldym

- Bayqaysyz ba? Men qazaqshadan góri oryssha jaqsy bilemin. Sebebi, syrttan, shetelden kelgenning bәri jaghdaydy kóredi de, amalsyz oryssha ýirenuge tyrysady. Óitkeni, kóbiniz әli orys tilinde sóileysizder. Qazaqshagha súranys joq. Jinalystardyng bәri oryssha ótedi. Men keyde gazetterden qytaysha, týrikshe, italiyansha, grekshe biletinderdi júmysqa alamyz degen habarlandyrulardy kóremin. Sonda shet eldik firmalardyng ózi sizderding jerlerinizde túryp, ózderining talaptaryn qoyyp otyr. Búl jerdi, eldi syilamau ghoy. Namysy bar últ múndaygha jol bermeui kerek.

«IYting úry» dese namystanatyn qazaq emespiz be? Men búghan kәdimgidey namystanyp, qyzaraqtap qaldym.

- Qatty aitsam keshiriniz. Bizding halyqta: «Dos jylatyp aitady» degen maqal bar,- dep aughandyq kelimsek ornynan túra berdi.
Men ýndemey otyryp qaldym. Aqymaq qana әueli uәjge toqtamaydy. Aytyp otyrghandarynyng bәri ras..

Mine, osy aitylghandardan keyin rasynda da «biz әli de sol bayaghy qúldyq psihologiya, bireuge kiriptarlyq pen jaltaq minezden aiyrylmaghan halyqpyz-au» degen oy keledi. Múnday tabany býrsiz, tayghanaq minez, bosbelbeu qalyp, jalpaq sheshey ústanymmen basqalar basynbay, sanasyp, syilaytynday el bola alamyz ba? Eldi el etip qalyptastyratyn onyng qazan-oshaghy ghana emes, últtyq ruhy men namysy emes pe? Men múnyng bәrin tyrnaq astynan kir izdep, qazaqty jek kórgendikten aityp otyrghan joqpyn. Osy halyqtyng bir ókili-perzenti retindegi ishtegi zapyran men janayqayym… Aytqanymdy aqylgha salmay, jek kórseniz óziniz biliniz.

Danyshpan Abay:

«Qaynaydy qanyn,
Ashidy janyn,
Minezderin kórgende!» – dep tekke kýiinbegen ghoy.

Qazaqty qaydaghy bir qaymana halyq gruzinmen salystyruym qisynsyz әri orynsyz bolsa, aldyn ala keshirim súraymyn.

Abai.kz