Qazaqstanda qyz alyp qashu әreketine jauapkershilik kýsheytiledi. Búl turaly Adam qúqyqtary jónindegi uәkil kensesi mәlimetinde aitylghan.

Atap aitqanda, qazir uәkil kensesi túrmystaghy әri otbasyndaghy zorlyq-zombylyq pen әielderding qúqyqtaryn búzu mәselelerine taldau jýrgizip jatyr.

«Qazirgi kezde Ombudsmen kensesi qylmystyq zannamagha birqatar týzetuler engizudi pysyqtap jatyr. Atap aitqanda, osyghan qatysty jeke bapty engizu eskerilgen. Sonday-aq jәbirlengen adamdy óz erkimen bosatqan jaghdayda, kýdiktini qylmystyq jauaptylyqtan bosatudy kózdeytin Qylmystyq kodeksting 125-babyna eskertpeni alyp tastau qarastyrylyp jatyr. Ortalyq Aziya elderining tәjiriybesine qarasaq, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Týrikmenstan qylmystyq zannamalarynda әielderdi nekege mәjbýrlep túrghyzu maqsatynda úrlau qylmysyna qatysty jeke bap bar. Adam qúqyghy jónindegi uәkilding bastamasymen Qylmystyq kodekske «Neke qii maqsatynda adamdy úrlau» degen 125-1 bapty engizu turaly úsynys joldandy. Búl bap әielderge qatysty qylmys dengeyin tómendetuge mýmkindik beredi dep senemiz. Bas prokuratura Ombudsmenning Qylmystyq kodekske 125-1-baptyng jeke bóligin engizu turaly úsynysyn qoldady», - delingen Adam qúqyqtary jónindegi uәkil kensesi zertteuinde.

Mәjbýrli týrde nekege túrghan qyzdargha kýieuleri keybir jaghdaylarda zorlyq-zombylyq kórsetip jatady.

«Kóbinese mәjbýrlep neke qúrghannan keyin, búl qyzdar bilim alu men mamandyq iygeru mýmkindiginen aiyrylady. Búl óz kezeginde olardyng tәueldi jәne osal jaghdayyn odan sayyn nasharlatady. Nekege túru ýshin qyzdardy úrlau tәjiriybesi elimizde әli de saqtalghan, yaghny ontýstik aimaqtarda jii kezdesedi. Keybir jaghdaylarda múnday әreketter ar-namys pen qadir-qasiyetti qorlaugha, zansyz bas bostandyghynan aiyrugha, óz-ózine qol júmsau siyaqty qayghyly jaghdaydargha әkeledi», - dep atalyp ótken uәkil kensesi mәlimetinde.

Sarapshylardyng payymynsha, últtyq dәstýr, әdet-ghúryptar syndy stereotipterdi basshylyqqa alyp, jogharyda atalghan oqighalar jayynda әielder eshkimge habarlamay, jasyryp jatady.

Kóbine jastar qylmystyq jauapkershilik turaly bilmeydi. Búl - auyr qylmys, yaghny adamnyng bostandyq qúqyghyn óreskel búzu ekenin týsinbeydi. Adam úrlaumen baylanysty qylmystyq qúqyq búzushylyqtardy taldau kórsetkendey, 2019 jyldan bastap qazirgi uaqytqa deyin atalghan sanattaghy 214 qylmystyq qúqyq búzushylyq tirkelgen. Búl rette nekege túru maqsatynda qyzdardy úrlau boyynsha naqty statistikalyq derekter joq, óitkeni Qylmystyq kodekste múnday qúqyq búzushylyqtyng jeke qúramy kórsetilmegen.

2019 jyldyng shildesinde BÚÚ-nyng Adam qúqyqtary jónindegi kenesi erte jәne mәjbýrli neke problemasyn talqylap, A/HRC/RES/41/8 qararyn qabyldady.

Adam úrlau jәne mәjbýrli neke tәjiriybesin joiy, genderlik tendikti qamtamasyz etu jәne әielder men qyzdardyng qúqyqtaryn zorlyq-zombylyqtan qorghau barlyq memlekettik jәne qoghamdyq instituttardyng nazarynda boluy kerek. Biylghy 1-4 tamyz aralyghynda Adam qúqyqtary jónindegi uәkilding ónirlik ókilderi Qazaqstan halqy Assambleyasynyng qoldauymen ótkiziletin «Mediasiya kabiynetterining Ashyq esik kýni» jyl sayynghy aksiyasyna qatysyp jatyr. Ombudsmen ókilderi qúqyq qorghau mekemesi qyzmetining negizgi baghyttarymen, sonday-aq nekege mәjbýrlep tartu mәselelerine jýrgizilgen taldau nәtiyjelerimen tanystyryp jatyr.

Búdan búryn habarlanghanday, saualnama nәtiyjesinde el azamattarynyng 23,6 payyzy qyz alyp qashudy qalypty jaghday dep sanaytyny anyqtaldy.

Foto: ashyq derekkózden

Abai.kz