HHI ghasyrdyng baylanys qúraldary – internet pen úyaly telefon qoldanysy aqparatty jyldam alu jәne ony qajetti nysangha sapaly jetkizudegi adamzat ýshin jasalghan iygi janalyq desek, qatty qatelesedi ekenbiz. Tayaqtyng eki úshy bar sekildi, búl arada da olar eki týrli maqsat men mýddege qúrylypty. Biz sonyng jaqsy jaghyn kórip, IT tehnologiya jetistikterin tiyimdi paydalanugha tyrysamyz. Al  internet pen úyaly baylanys Pentagonnyng tuyndysy kórinedi. Naqtyraq aitqanda, ótken ghasyrdan bastap AQSh-tyng Últtyq qauipsizdik basshylyghy ghalym­dargha dúshpannyng is-qimylyn oghan bildirmey, myqtap qadaghalay alatyn qúrylghy oilap tabu jóninde tapsyrma berip, múnday jobalardy údayy qarjylan­dy­ryp otyrghan. Nәtiyjesinde, ózimiz qalamasaq-taghy, býginderi jerserigi arqyly bizding barlyq is-qimylymyzdy jiti baqylaugha mýmkindigi bar internet pen týrli buynda­ghy úyaly telefondar dýniyege kelip jatyr.

HHI ghasyrdyng baylanys qúraldary – internet pen úyaly telefon qoldanysy aqparatty jyldam alu jәne ony qajetti nysangha sapaly jetkizudegi adamzat ýshin jasalghan iygi janalyq desek, qatty qatelesedi ekenbiz. Tayaqtyng eki úshy bar sekildi, búl arada da olar eki týrli maqsat men mýddege qúrylypty. Biz sonyng jaqsy jaghyn kórip, IT tehnologiya jetistikterin tiyimdi paydalanugha tyrysamyz. Al  internet pen úyaly baylanys Pentagonnyng tuyndysy kórinedi. Naqtyraq aitqanda, ótken ghasyrdan bastap AQSh-tyng Últtyq qauipsizdik basshylyghy ghalym­dargha dúshpannyng is-qimylyn oghan bildirmey, myqtap qadaghalay alatyn qúrylghy oilap tabu jóninde tapsyrma berip, múnday jobalardy údayy qarjylan­dy­ryp otyrghan. Nәtiyjesinde, ózimiz qalamasaq-taghy, býginderi jerserigi arqyly bizding barlyq is-qimylymyzdy jiti baqylaugha mýmkindigi bar internet pen týrli buynda­ghy úyaly telefondar dýniyege kelip jatyr.

Abonent әrqashan qosuly

Býginderi úyaly telefon – búl tek bay­la­nys qúraly nemese fotoapparat pen beynekamera ghana emes, sonymen qatar radiomayak. Úyaly baylanys jaylaghan múqym territoriya operatorlardyng keshendi stansiyasy nemese múnarasymen qamtylghan. Múnday әr múnaranyng naqty tirkelgen orny, mekenjayy bolady. Tehnikalyq aqparatty anyqtauda belgili bir úyaly telefonnyng nómiri ghana emes, sonymen qatar ol baylanysqa shyghyp túrghan operator antennasynyng da mekeni anyqtalady. Demek, baylanysqa shyqqan adamnyng әlgi múnaranyng ontýstiginde, soltýstiginde, batysynda nemese shyghy­syn­da túrghany ózdiginen belgili bolady. Sonday-aq úyaly baylanys qyzmetin úsyna­tyn kompaniyanyng tehnikalyq qúral-jab­dyghy arqyly radiomayak belgisining quaty da ólshenedi, soghan baylanysty abonentting sóilesu barysynda qayda jýrgeni: kóshede me, әlde ghimaratta ma, ne bolmasa avto­kó­likte otyr ma, ony da naqtylaugha mým­kindik bar. Shalynghan qonyraulardy ýzdiksiz baqylauda abonentting 300-den 500 metrge deyingi jýris marshrutyn da týzuge bolady eken. Osylaysha býgingi zaman­nyng adamy úyaly telefon arqyly habarlasqanda nemese internetke kirgen­de minut sayyn artyna elektrondy iz qaldyryp jatqanyn bayqamaydy da. Shyndap kirisse, kez kelgen adamnyng qayda jýrgenin osy «izi» arqyly bir minuttyng ishinde týrli tehnikalyq qúralmen op-onay tauyp alugha bolady. Mine, osynday elekt­rondy izder songhy kezderi әlemdegi kópte­gen atyshuly qylmystyq isterding betin ashuda kómegi kóp tiyipti.

Elektrondy sebet

Kәsiby mamandardyng aituynsha, qanday da bir adamdy tabu ýshin onyng úyaly telefony ýnemi qosuly boluy da shart emes. Tek bir ret baylanysqa shyqsa bol­ghany. Eger bir ret qonyrau shalyp, chipti laqtyryp tastasa da, ol adam kópke tasada jýre almaydy. Óitkeni sol bir qonyrau arqyly anyqtalghan nómirding úyaly bayla­nystaghy elektrondyq sebette tirkelgen barlyq aqparatyn anyqtap alugha bolady. Sóitip, ol nómirmen sóileskenderding bar­lyghy tergeuge alynady. Alayda jeke­ley adamdar óz betimen úyaly baylanys opera­tory arqyly iz kese almaydy. Zandy túr­ghyda búl iske tikeley qúqyqtyq qúrylym­dar aralassa ghana, ol mýmkin. «Baylanys turaly» QR zany boyynsha úyaly baylanys operatorlary tek atalghan zang normalary tәrtibine say jazbasha toltyrylghan proku­ratura jәne tergeu organynyn, operativtik izdeu qyzmeti subektilerining súrauyna  qaray osynday qyzmet kórsete alady.

Jalpy, kópshilik ýshin úyaly baylanys naryghynda «ashqysh» degen aqyly qyzmet­ting baryn da eske sala ketelik. Eger bireu jasyryn nómirmen qonyrau shalsa, onda ol turaly mәlimetti jogharyda atalghan zan­dyq negizde ghana biluge bolady, yaghny qú­qyq­­tyq qúrylymnyng súrau saluyn ótinui­niz kerek, bir sózben aitqanda, búl isting mashaqaty kóp. Al eger siz úyaly baylanys operatorlary úsynatyn qyzmet týri «ashqyshqa» aqy tólep, qosylsanyz, onda eshqanday súrausyz, bas auyrtuynsyz ózi­niz­ge jasyryn qonyrau shalghan adamnyng nómirin esh qiyndyqsyz anyqtay alasyz. «Ashqyshty» qostyrsanyz bolghany, sizge jasyrynyp habarlasqan barlyq adamnyng nómiri ózdiginen ashylyp túrady. Mәselen, Beeline operatory búl qyzmet týrine aiyna 1000 tenge aqy alady.

Negizinen, nómirdi anyqtau nemese tyng tyndau boyynsha úyaly baylanys operato­ry qyzmetkerlerining kómegine jýginuge bolady eken. Múnday qyzmetting qúny 500-den 2000 dollar aralyghyn qamtityn kórinedi. Áriyne, ol zansyz bolyp tabyla­dy. Sondyqtan kýnnen-kýnge atalghan na­ryq­tyng «qara bazar» ayasy tarylyp bara­dy. Sebebi úyaly baylanys operator qo­ja­yyndary aqparattyng syrtqa jylys­tap ketpesi ýshin qauipsizdik qyzmetin údayy kýsheytip otyrady. Biraq mamandardyng aituynsha, búl da ýlken kedergi emes.

Úyaly telefondaghy sóz qalay tyndalady?

Qalay degenmen de qúqyq qorghaushylar bizding aqparatymyzdyng qúpiyalylyghyna 100 payyz kepildik bere almaydy. Óitkeni olar IT salasynyng mamany emes, sondyq­tan olar әr kýn sayyn atalghan salada dý­niyege kelip jatqan tyng tehnologiyalardyng mýmkindigin naqty payymday bermeydi. Kommersiyalyq tynshylyq әrqashan ta­bys­ty bolyp eseptelgen. Sol sebepti biyz­nes ýshin osynday maqsattaghy qúral-jab­dyqtar shygharu óte tiyimdi dep sana­la­dy. Kóbine biznes ortanyng aqparaty qúndy ekeni belgili. Hakkerler jәne taghy basqa kәsiby tynshylar, negizinen, osy taptyng manyn toruyldaydy. Sóitip, ózi kuә bolghan mәlimetti әlgi kәsipkerding bәsekelesine saudalauda kóp paydagha kenele alady.

Jalpy, býginderi qalasanyz kez kelgen abonenti tyndaugha mýmkindik bar. Ony úiymdastyru ýshin qajettining barlyghyn tehnikalyq dýkennen satyp alugha bolady. Búl rette, eng ontayly әri arzan qúral – qúitaqanday «qonyz». Ony telefongha ornatu 5-10 minut qana uaqytynyzdy alady. Ol telefon batareyasynan quat alyp, ýnemi óz qyzmetin qaltqysyz atqara beredi. Búl qúrylghy telefondaghy әngimeni ghana emes, sonymen qatar qaltada, júmys stolynda jatqanda da ainaladaghy barlyq dybysty qabyldap, ol adamnyng býkil is-qimylynan habar jetkizedi.

Tyndaudyng eng kýrdeli әri qymbat tәsili – abonent apparaty men operatordyng retranslyasiyalyq antennasy arasyndaghy GSM-belgisin ústap alu. Býginderi opera­tor­lardyng kóbisi jelidegi belgining barly­ghyn tanbalap tastaghan. Sondyqtan qajetti belgini ústap alu ýshin kerekti abonentting jeke nómiri men sim-kartasynyng kodyn bilu qajet. Ol ýshin úyaly baylanys jeli­sinde júmys isteytinderden osy aqparatty satatyn qolayly adamdy izdeu kerek. Búl tәsilding taghy bir qiyndyghy –  telefondaghy әngimege ortaqtasu ýshin retranslyasiya antennasy men abonent apparaty arasyn­daghy aimaqta boluynyz tiyis, búl is eger telefon iyesi kólikpen jýitkip bara jatsa, tipten qiynday týsedi.

Telefondaghy әngimeni «úrlaudyn» eng ozyq tәsili – ishki bólshekti almastyru, yaghny syrtqy qoraby bәz bayaghysha óziniki bolyp qalady, biraq ishki qúrylysynyng ornyna tyndau qúraly ornatylady. Búl prosess te kóp uaqytty almaydy. 5-30 minutqa deyin. Osylaysha modernizasiyalanghan telefondaghy sózder GSM, WI-FI, 3G neme­se Bluetooth arnasy arqyly qajetti adam­gha eshqanday qiyndyqsyz jetip otyrady.

Birneshe buyndy qamtityn qazirgi telefondar ózining operasiyalyq jýiesimen shaghyn kompiuterden kem emes ekeni bel­gili. Songhy kezderi smartfondaghy mәlimet­terdi úrlau ýshin arnayy ziyan keltiretin baghdarlamalar keninen qolda­nyla bastap­ty. Virus sms-habarlamasy nemese poshta­nyzgha týsken hat týrinde bolady eken.

Ghalamtordaghy toruyl

Internet-tehnologiyanyng qaryshtap damuy 2003 jyldan bastap әleumettik jeliler boyynsha dýmpu ornatty. 2013 jyl­dyng basynda әleumettik jelilerge tirkelushiler sany jer sharyndaghy adam sanymen tenesken: 6 milliardtan astam. Onyng teng jartysy Facebook (AQSh, tútynushysy – 1 mlrd), Tencent QQ (QHR, 784 mln) jәne Scype (Estoniya, 663 mln), Google (AQSh, 500 mln) jәne Twitter-ge (AQSh, 500 mln) tiyesili. Osy jaghynan alghanda, ghalamtor býgingi adam ómirining ajyramas bir bóligine ainalyp otyr. Bi­raq búl arada da barlyq is-qimyl baqy­laugha alynatyndyghyn esten shygharmaghan jón. Bir-aq mysal keltire keteyik. AQSh-tyng Últtyq qauipsizdik agenttigi telekommu­nikasiyalyq kompaniyalardy abonentter­ding barlyq is-qimylynan habar beretin aqparattardy berip otyrugha mindettegen. Bir sózben aitqanda, 99 million úyaly baylanys abonenti jәne 22 million Verizon stasionarlyq nómirin paydala­nushylar eshqanday eskertusiz baqylau obektisine ainalghan. Aghylshynnyng Guardian gazeti tilshisining qolyna osynday aqparat ilinipti. Búl habar eldi dýr silkin­dirgen. Biraq biylik búl mәlimetti joqqa shygharmaghan, múnyng barlyghy lankestikpen kýres maqsatynda jasalyp jatqanyn aityp otyr. Demek, búl – «lankestikpen kýres» degen jeleumen jer sharyndaghy kez kelgen adamnyng internettegi barlyq is-qimyly baqylaugha alyna alady degen sóz. Mamandardyng aituynsha, internet qalay payda bolsa, sonymen birge ondaghy sayttargha, jelilerge enushilerding barlyq izin baqylaytyn baghdarlamalar da qosa әzirlengen. Osynday qúpiya baghdarlamalar men shifrlardy qolyna tiygizgen baz bir hakkerler bireuding poshtasy týgil, bank shotyndaghy aqshany da elektrondy jolmen «úrlap» әketude.

Jalpy, hakkerlerding aituynsha, inter­­nettegi barlyq mәlimet iz-týssiz esh­qashan joghalyp ketpeydi. Mәlimetti óshir­dim degen kýnning ózinde, ol aqparat búlt­tary arqyly  kompiuterding bir jerinde saqta­lyp qalady. Sondyqtan búl arada kez kelgen internetti paydalanushynyng poshta jәne agent kodyn bilseniz bolghany, onyng bayaghyda óshirip tastaghan mәlimet­terimen de qanyghugha mýmkindik bar eken. Búdan shygha­tyn qorytyndy – qúpiya mәli­metterdi esh­qa­shan elektrondy qúralgha senip tapsyrugha bolmaydy.

Saqtyqta qorlyq joq

Aqparattyq «jyrtqyshtyn» kózdeytin negizgi «jemtigi» – kәsipkerler ýshin, eng dú­ry­sy – manyzdy kezdesulerde úyaly tele­fonyn óshirip qon nemese ony kólikting ishin­de qaldyrghan dúrys. Búl arada tele­fon­dy tek sóndirip qana qoymay, onyng batareyasyn da alyp tastaudy úmytpaghan jón. Bәrinen búryn, búl arada tehnikanyng tilin tehniy­ka­men dóp basqan jaqsy. Býgin­deri «qonyzdy izdegish» degen arnayy qú­ryl­ghy bar. Ol telefonynyzdaghy «qonyz­dy» op-onay tauyp alady. Odan keyingi taghy bir tiyimdi qúrylghy – úyaly baylanysty túnshyqtyrghysh. Búl – symsyz baylanys arna­laryn qorghaugha arnalghan әskery apparat. Ol belgili bir radiustaghy radio-signaldardy býtindey túnshyqty­ryp tas­taugha qauqarly. Ony kelissózder bary­synda ózinizben birge alyp jýruge bolady, әri qajet kezde ony kensenizge or­na­typ qoysanyz artyqtyghy joq. Al inter­nettegi shabuylshylardan qorghanu­dyng sauatty joly – júmysta kәsiby bilikti IT-mamanyn ústau.

DEREK PEN DÁYEK

Álem boyynsha úyaly baylanys qyzmetin tútynushylar 6 milliardtan astam, búl – jer sharyndaghy adamzattyng 82 payyzyn qamtityn kólem. Internetke eshqanday kedergisiz shyghugha mýmkindik beretin smartfondy paydalanushylardyng sany kóp emes – 600 mln adam. Búl kompiuterdegiden qaraghanda úyaly baylanystaghy internetting birneshe ese qymbatqa týsuimen baylanysty boluy da mýmkin.

1995 jyly dýniyejýzinde ghalamtordy paydalanushylar 16 million adam bolsa, 2000 jyly búl kórsetkish 361 milliondy qúraghan, al 2005 jyly – 1 mlrd 018 million, 2012 jyldyng ayaghynda onyng sany 2,4 milliardtan asypty. Internetti kóptep tútynushylar qataryna Qytay eli jatady eken (611 million). Al eng az tútynushy – KHDR, óitkeni búl elde internet qoldanysyna qatang tyiym salynghan.

Abai.kz