Búl kýnde iyne sabaqtap, keste tikken jandy kezdestiru qiyn.
Sondayda oy oiyp, syrmaq syrghan, týn qatyp, talay týskiyizding basyn qayyrghan kezindegi altynqol әjelerge qayran qalasyn.
Órnegin qiystyryp, keste bizin qol ermek etken jandardyng ónegesinen qa-zir kimder ýlgi aldy? Ásirese, últtyq búiymgha kelgende, onday ónegeli úrpaqtyng qatary az ba dep qalasyn.
Isting adamy ýshin erinshektik jat. IYkemdilikpen ýndesetin oIY-órnek te tiginshi shydamdylyghyn shyndaydy. Jasyratyny joq, kónening kózi, qariya әjeler bir kýnde birneshe syrmaq syrsa da, eshkim tanghalmaytyn. Óitkeni, múnday qasiyet sol kezdegi әr әielge tәn boldy. Bәri de – bes sausaghynan sheberligi kórinetin isker. Eng bastysy, óz dýniyesin qadirlegen qasiyetti jandar. Al qazir últtyq búiym kórsek boldy, qúraq úshyp, riza bolamyz. Onyng ózindik sebepteri de bar…

Búl kýnde iyne sabaqtap, keste tikken jandy kezdestiru qiyn.
Sondayda oy oiyp, syrmaq syrghan, týn qatyp, talay týskiyizding basyn qayyrghan kezindegi altynqol әjelerge qayran qalasyn.
Órnegin qiystyryp, keste bizin qol ermek etken jandardyng ónegesinen qa-zir kimder ýlgi aldy? Ásirese, últtyq búiymgha kelgende, onday ónegeli úrpaqtyng qatary az ba dep qalasyn.
Isting adamy ýshin erinshektik jat. IYkemdilikpen ýndesetin oIY-órnek te tiginshi shydamdylyghyn shyndaydy. Jasyratyny joq, kónening kózi, qariya әjeler bir kýnde birneshe syrmaq syrsa da, eshkim tanghalmaytyn. Óitkeni, múnday qasiyet sol kezdegi әr әielge tәn boldy. Bәri de – bes sausaghynan sheberligi kórinetin isker. Eng bastysy, óz dýniyesin qadirlegen qasiyetti jandar. Al qazir últtyq búiym kórsek boldy, qúraq úshyp, riza bolamyz. Onyng ózindik sebepteri de bar…

Astanada dәstýrden tanbay, qolónerding qadirin arttyryp, zamanauy tehnologiya tilimen ýndestirip jýrgen kәsipkerlerimizding biri – Yrza Túrsynzada.
IYne men jipti janyna serik etken keyipkerimiz qólónerge bala kezden qúshtar.
Ájesi Túrarbay kiymeshek shetine marjanday órnek salyp, jyltyratyp tikkende qyzygha qaraytyn. Balanyng yntasyn bayqaghan qariya múny qasyna shaqyryp alyp, parshadaghy jyltyr jipterdi suyrtyp qoyady eken.
Yrza jipti barynsha úzyn alyp shyghady. Onysy – bir ret sabaqtasam degeni. Al әjesi: «Mynau – jalqaudyng isi. Sen kesteng tez jýrsin desen, jibindi qysqa sabaqta» deydi eken. «Sonyng mәnisin men keyin týsindim», – deydi ónegeli isting sheberi.
Qazaq keste tiguding mәnisin qyz tәrbiyesining qúramdas bóligi dep qaraghan. Alty úldyng ishindegi jalghyz qyzgha әjesi tiginshilikti ghana ýiretip qoymay, «qyzym, ising minezine say bolsyn. Isine qarap, ýlkender qanday ekenindi biledi. Ýlkendi syila. Jaqsynyng sarqytyn ishsen, jaman bolmaysyn» dep úlaghatty sózin ýnemi aityp otyratyn.
Jaqsynyng sarqyty degende myna jayt eske týsedi.
Yrzanyng әkesi Túrsynzada Esimjanov – esimi elge belgili aqyn. Shygharmashylyq adamynyng ýiinen qadirli qonaq ýzilsin be? Qazaqtyng mandayyna bitken talay marqasqalar osy ýiden dәm tatady.
Birde әkesimen birge ózining sýiikti jazushysy Ghabit Mýsirepov erip keledi. Yrzanyng 7-8 synypta oqityn kezi. Mәz bolyp quanghany sonday, anasymen birge dastarhan jayady. Birazdan song et tartylady.
Qonyr ýnge salyp, bayaulata sóileytin Ghabeng әngimesin aita otyryp basty mýjiydi. Sosyn miyn alyp, әrkimning tabaghyna qasyqpen sala bastapty. Kezek Yrzagha kelgende, esik jaqta túrghan qyz jýgirgen kýii baryp, Ghabenning qolyndaghy qasyqty almastan, auzyn tosyp, midy jegen eken. Ájesining «jaqsynyng sarqytyn ishsen, jaman bolmaysyn» degenin yrymdaghan týri.
Ertesinde әkesi: «Balam, keshe Ghabendi ynghaysyz jaghdaygha qaldyrdyn. Sóituge bola ma eken?» dese, qyz: «Men әdeyi yrymdap jedim. Aghalarym siyaqty asqarly bolsam dep armandaymyn» depti.

Ol qúraq qúraghandy jany sýietin.
Tannan-tandy atyryp, kórpe tigip otyra beredi.
Kenes ókimeti kezinde de Yrza jas bolsa da, qazaqy bólme jasaugha jany qúmar bolypty. Eski sandyqty sәndep, qúraq kórpe tigip, әiteuir, anasynyng tigin mashinasyn erte iyemdengen.
Birde anasy qymbat japondyq matadan tigilgen perde alyp keledi. Terezege ilingen perde Yrzanyng kónilinen shyqpaydy. Anasy júmysqa ketken kezde ol perdeni alyp, qyrqyp, qaytadan sәndep tikken eken. Ábden tigip bolghannan keyin ghana: «Anashym ne aitar eken» dep oilanady.
Keshkisin japondyq perdesining týrin kórgen anasy: «Oybay-au, mynau ne istep qoyghan dep» shyj-byj bolady. Sonda әkesi: «Matanyng qymbat-arzanyn qayteyin, biraq perde endi sәnine kiripti» degen eken. Kelinining qarsy kelmesin bilgen әjey de: «Boldy, búzyp-jarmasa, qaydan isting mәnisin bilsin. Osylay ýirenedi. Tiyme!» dep bir-aq búiyrypty.
– Ismerlik – qazaqqa tәn qasiyet. Keste, syrmaq, qúraq kórpe bolsyn, kóz mayyndy tauysa otyryp bitetin is. Tiginshilikti iykemi bar adam ghana mengeredi. Ásirese, últtyq búiymdardy býginge say etip qayta janghyrtyp, tigu kýn ótken sayyn súranysqa iye. Maghan dos-jarandarym: «Yrza bizge shetelding kәkir-shýkirinen góri, óz qolynmen jasaghan dýniyendi ala kelsen» dep ótinish aitady. Halyqtyng últtyq búiymgha degen qyzyghushylyghy Astanada osy kәsipti jandandyrugha sebep boldy. Biraz oilanyp, onyng sa-pasyna asa mәn berip, zamanauy stilimen úshtastyrdym. 2009 jyldan bastap qyzdyng jasauyn, ýidi qazaqsha sәndeu boyynsha «Altyn Orda» kompaniyasy júmys jasap keledi, – deydi keyipkerimiz.

Yrza Túrsynzadanyng mamandyghy – biologiya pәnining múghalimi. Últtyq ónerge jastayynan qanyq keyipkerimiz qyz jasauyn, kesteli últtyq kiyimder, qazaqy toy kóilegi, bórik, keudeshe taghy basqa da búiymdar jasaydy. Ýy sәndeuge de súranys kýshti.
Óz isine asa yjdahattylyqpen qaraytyn Yrza apay әr búiymdy tigerden búryn onyng tarihyn zertteydi. Búl tigiletin búiym jana zamangha say jasalsa da, onyng týpki negizi, tarihy tamyry saqtalsa degenge sayady.
«…Ana kórgen ton pisher» demekshi, Yrza Túrsynzada ismerligimen az uaqytta tek alys-jaqyndaryn ghana emes, sheteldikterdi de tәnti etti. Alysqa jii shyghyp, әlemdegi modanyng tynys-tirshiligin baqylap qaytady. «Marjan tizip, oymen órnektegen dýniyege sheteldikter de qatty qyzyghady. Qolyna alyp bastaryn shayqap, rizashylyqtaryn jasyr-maydy. Sәn men sapany shertip túryp tandaytyn ataqty dizaynerler qazaqy dýniyelerding kóp elementterin óz ýlgilerinde kórsetkisi keletindigin aityp, úsynys ta jasady. Sondyqtan, búl búiymdardyng matasy men әsem tastaryn qymbat bolsa da, shetelden arnayy tapsyryspen aldyrtamyn», – deydi tiginshi.

Ismerding әr dýniyesi kózding jauyn alady.
Yrza Túrsynzada «Qyz Jibek» filimin qaytalap kóruden jalyqqan emes. «Men odan qazaqtyng bar bolmysyn, qasiyetin sezinemin» degen keyipkerimiz. Juyrda ol «Qyz Jibek» atty dóngelek tósek pen eki jasqa arnalghan jana avtorlyq dýniyeler jasapty.
Qazaqtyng janyna dóngelek dýnie jaqyn. «Búryshta jyn-shaytan túrady» dep yrymdaghan ata-baba ýiin de, ýstelin de teginen-tegin dóngelek etpegen. Sol yrymdy ústanghan keyipkerimiz «Qyz Jibek» atty eki jasqa arnalghan tósegin birneshe kórmelerge qoyypty. Búl avtorlyq jobagha qazir súranys kýshti.
Ol tapsyrys alghan kezde, tútynushynyng salt-dәstýrden qanshalyqty habardar ekenin bayqap kóredi. «Manghystaulyqtar dәstýrdi dәripteude aldyna jan salmaydy» deydi ol batys ónirde salt-dәstýrding kóp reni saq-talghanyn maqtanyshpen jetkizdi.
Dәstýrge say qyz jasauyn qazir de beredi. Biraq dәstýr degen aty bolmasa, búl jasaudyng reni solghyn, boyauy búlynghyr. Óitkeni, qyzynyng tósek ornyn qazir kóbisi shetelding jihazdarymen, qymbat tósek-orynmen auystyrghan. Amal neshik, býgingi dәstýrding bolmysy osynday.
– Qazaq qyzyna qoldan tigip, týie-týiege tiyegen qorjynnyng mәnisi zor. «Anasyn kórip, qyzyn al» degendey, ana osy rәsimmen qyzyna qanshalyqty tәrbie bergenin, auylynyng qanday ekenin jetkizgen. Bir sózben aitqanda, búl qorjyn – ondy-soldy dýnie shashu emes, eki jaqtyng bir-birimen etene aralasuy ýshin jasalghan joralghy.
Qazaqtan qalghan qay rәsim, dәstýrding astarynda aitylmasa da, astarmen jetkizilgen tapqyrlyq jatyr. Mine, últtyq búiymnyng basty ereksheligi osy, – degen keyipkerimiz dәstýrdi býgingi zamannyng tynysymen ýndestire biledi.
Ismer bastaghan qyz-kelinshekter qyz jasauyn 1-2, keyde tipti, 3 aigha deyin jasaydy eken. Aldymen «Mahabbat kórpesi», odan keyin әsem tastarmen kórkemdelgen qos jastyq, eki jer jastyq, ýki jastyq, qúda qorjyn, qyz әmiyany, bata kilem, tórkórpe, kýieu kórpe, shay kórpe, taghysyn taghy degen-dey kete beredi. Eng sonynda, bәrin әdemilep salu ýshin shabadan jasalady. Ol da matadan, taspalardy qolmen kómkeru arqyly tigilgen.

Qyz әmiyany – Yrza Túrsynzadanyng aituynsha, XVII-XVIII ghasyrlarda baylardyng altyn-kýmis, jauhar tas salyp, bir-birine syigha tartqan búiymy. Qyz úzatylghanda da qoldanylghan. Sondyqtan qazirgidey shetel-dik pudliyardan góri, qazaqy әmiyanmen qyzgha tartu jasaghan әdemi kórinbek.
Bizding «Ýki jastyqqa» kózimiz erekshe týsti. Ýlkender «qyzymnyng ja-sauyn ýkilep apardym» dep jatady. Ýki – qazaq ýshin qasiyetti qús. Sondyqtan qús qauyrsynyndaghy bederdi qúran sózine balaghan halyq «kóz tiymesin» dep balanyng besigine, bas kiyimine taqqan. «Sondyqtan men de salt-dәstýrdi úlyqtap, «Ýki jastyqqa» erekshe mәn berdim. Ýkining boyalghan týr-li-týsti qauyrsyndaryn shetelden tapsyryspen aldyrtamyn», – deydi avtor.
Biz búl orayda, Yrza Túrsynzadanyng óz isine qanday otandyq tauarlardy paydalanatyndyghyn súrap qaldyq. Jastyqtardyng ishine salatyn mamyqtardy Qaraghandy zauytynan, al kiyizderdi Talghar zauytynan tapsyryspen aldyrtady eken.
Biz qoldan tigilgen kestelerding ishinen «1967, 1953 jyly tigilgen» degen jazulardy kózimiz shalyp qaldy. Sóitsek, ismer apayymyz alys-jaqyn jerlerdi aralap, múnday kóne dýniyelerdi jinaudy da jaqsy kóredi eken. «Búlar satylmaydy. Olardy Ontýstik ónirlerden ózim izdep jýrip tauyp aldym. Jastyq-kórpelerge qosyp, sәndep saqtaytyn bolamyn. Óitkeni múnday dýniyeler qazir azayyp ketti», – deydi apayymyz.
Elbasy N.Nazarbaev shaghyn jәne orta biznes ókilderin qoldau maqsatynda shetelderge is-sapary kezinde olardyng tandauly degenderin biznes-elitanyng qúramynda ertip jýredi. Solardyng biri bolghan Yrza Túrsynzadaqyzy Elbasynyng arqasynda kóp jerlerdi aralap, kórgenin ai-typ qaldy. Últtyq búiymdarymyzdy alys-jaqyn shetelderge alyp shyghyp jýrgen de osy kisi eken.

Abai.kz