Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 16245 0 pikir 19 Mausym, 2013 saghat 05:40

« Qara taudyng basynan kósh keledi»

Óitkeni, ol qazaq halqynyng derbes, birtútas, yntymaqty el boluyn jyrlaghan jәne osy qadamdargha qol jetkizetin amaldardy da atap, sony iske asyrugha shaqyrghan dualy auyz sheshen, qol bastaghan kósem edi. Tabighy darynyna qosa ol Búhara men Samarqanda oqyp, ýlken ilim alyp, birneshe tildi mengerip, aqyl-parasatyn arttyrghan mol bilimdi, tereng oily túlgha boldy. Jyraudyng eng ýlken tuyndysy «Elim-ay» dastanynda tól shejiremizding jat júrttyq zertteushilerding jazbalary men aqyn-jazushylarymyzdyng shygharmashylyq qiyalynyng arqasynda ghana belgili bolyp, aitylyp jýrgen tarihy oqighalary kóz kórgen adamnyng auzymen bayandalyp, tarihy shyndyqqa kóz jetkizedi. Halqymyzdyng asa kórnekti ghalymy, tarih ghylymynan túnghysh ret doktorlyq dissertasiya qorghaghan Ermúhan Bekmahanov búl dastan turaly: «Qojabergen aqynnyng «Elim-ay» dastany tarihy epopeyalyq jyr. Ári sol «Elim-ay» erlik hissasynyng birinshi bólimi – 1723 jyly «Aqtaban shúbyryndy – Alqakól súlama» atanghan iri apattyng suretin el kózine elestetken birden-bir tarihy qújat» dep bagha bergen.  

Óitkeni, ol qazaq halqynyng derbes, birtútas, yntymaqty el boluyn jyrlaghan jәne osy qadamdargha qol jetkizetin amaldardy da atap, sony iske asyrugha shaqyrghan dualy auyz sheshen, qol bastaghan kósem edi. Tabighy darynyna qosa ol Búhara men Samarqanda oqyp, ýlken ilim alyp, birneshe tildi mengerip, aqyl-parasatyn arttyrghan mol bilimdi, tereng oily túlgha boldy. Jyraudyng eng ýlken tuyndysy «Elim-ay» dastanynda tól shejiremizding jat júrttyq zertteushilerding jazbalary men aqyn-jazushylarymyzdyng shygharmashylyq qiyalynyng arqasynda ghana belgili bolyp, aitylyp jýrgen tarihy oqighalary kóz kórgen adamnyng auzymen bayandalyp, tarihy shyndyqqa kóz jetkizedi. Halqymyzdyng asa kórnekti ghalymy, tarih ghylymynan túnghysh ret doktorlyq dissertasiya qorghaghan Ermúhan Bekmahanov búl dastan turaly: «Qojabergen aqynnyng «Elim-ay» dastany tarihy epopeyalyq jyr. Ári sol «Elim-ay» erlik hissasynyng birinshi bólimi – 1723 jyly «Aqtaban shúbyryndy – Alqakól súlama» atanghan iri apattyng suretin el kózine elestetken birden-bir tarihy qújat» dep bagha bergen.  

Sonymen birge shygharma dәl sol kezde jazylghandyqtan onyng óne boyy azattyq kýreske shaqyrghan úrandar men namysty janityn ýndeulerge toly. «Keudende shybyn janyng bolsa eger Joghaltpa jer betinen qazaq atyn» dep bir jyrlasa, «By men bek bir-birindi synamandar, Daulasyp el arasyn bylghamandar!» degen tәrizdi úrandar kóteredi. Osy kýngi keybir әdebiyetshilerimiz Qojabergen jyrau enbekterining kórkemdik jaghynyng solghyndyghyna kóbirek kónil bólip, onyng tarihy derektilik manyzyna nazar audarmaydy. Tasqa basylyp, ózgermey jetkizetin núsqany jasaugha ol kezde mýmkindik bolmaghandyqtan, әrkimning este qalghandarynan jinap, halyq auzynan jazylyp alynghan dýnie bolghandyqtan onyng kórkemdigine min taghu, әriyne onay. Keybir joldarynyng úiqasy men poetikalyq quaty әlsiz ekendigi tipti maman emes adamnyng da kózine úryp túratyny shyndyq. Biraq, qaytalap aitayyn,  tarihy oqighalardy kóz kórgen retinde derekti týrde jetkizuinen min tabu qiyn. Shyn mәninde jyraudyng «Elim-ay» dastany qazaq tarihynyng 200 jyldyq jongharmen jaugershilik zamanyndaghy ýlken shejiresi ispettes tuyndy. Akademik Manash Qozybaev dastan turaly: «Ony tek dastan deu az siyaqty. Onyng arnasy ken. Onda últtyng bolu-bolmauy, Otan taghdyry qamtylghan. Bir ghasyrlyq tarihty saralap, últtyng san ghasyrlyq salt-sanasyn, memleket biyleu jýiesin baghalap, jýzdegen memleket, әskeri, sayasy qayratkerlerin jeke-jeke daralap, dýbirlegen oqighalar bolghan jerdi aralap jazylghan úly epopeyalyq tuyndy. «Elim-ay» shyn mәninde últtyq sananyng biyik shyny, últtyq sergeldenge dushar bolghandaghy múny...» dep jazghan edi. «Elim-ayda» Qojabergen jyrau batyr, ordabasy retinde ózining jәne basqa da sardarlardyng Alty Alashtyng balasy meken etken ýlken territoriyanyng barlyq púshpaghyn syrtqy jaudan qorghaghan erligin bayandaghan, tútastyghyn jyrlaghan. Onyng jyrlary men sózderi resmy iydeologiyanyn, qoldan jasalghan resmy tarihtyng úsqynyn әshkerelep beredi. Eger resmy tarih qazaqty Alty Alashtyng basqa halyqtaryna biriktirmey, alalap, yntymaqtasuynan saqtanyp, olarmen jauyqqany shaghyn ghana bayandasa, Qojabergen qazaq, qaraqalpaq, tatar, estek, noghay, shor, túba, saha jәne t.b. halyqtardyng qalmaqqa qarsy birge kýreskenin jetkizedi. Sonday-aq, sayasat «orys imperiyasy Qazaqstangha qorghandar men bekinisterdi otarlau ýshin emes, qazaqty jongharlardan qorghau ýshin saldy» – dese Qojabergen kerisinshe, Aq patshanyng jongharlardyng shapqynshylyghyn qoldap, olargha qaru da satyp, qazaqtardy, tatarlardy qyra týsuine mýmkindik bergenin aitady. Al qazaqqa patsha ot qaru, kýkirt satudy arnayy jarlyghymen qatang tyighan. «Áz Tәuke bolsa-daghy dostyqqa yntyq, Satpady Resey, Qytay bizge myltyq» deydi jyrau. Demek, imperiyanyng «jonghar qazaqty qyra bersin, bosaghan jerin artynan biz basyp alamyz» degen oiy bar ekenin jyrau jyrlarynan kórinip túr. Jonghar shapqynynan sheginip, ata-qonystarynan aua bosqan qazaq jerlerin orys imperiyasy basybayly iyelenu maqsatymen qorghandar men qamaldar sala bastaghany turaly ol: 

Júrtymnyng jaghdayyna bolyp qanyq,

Baylauly qazaq qolyn paydalanyp,

IYesiz qalghan jerge kýrke tigip,

Orystar masayrady qamal salyp... – deydi. 

Demek, ailakerlikpen jasalghan basqynshylyqty әshkerelep túrghan Qojabergenning jyrlaryn, onyng esimin keyin negizinen Resey imperiyasynyng kolonialdyq sayasatyn aqtap, ony jaqtaugha barlyq kýshin salghan Kenes ókimetining iydeologiyasy da auyzgha aldyrmay keldi. Búl turaly Sayasy buronyng arnayy diyrektivasy da bolghan. 1932 jyly bolishevikter partiyasynyng ortalyq komiyteti «O perestroyke liyteraturno-hudojestvennoy deyatelinosti» degen qauly qabyldap, onda jazushylardy kenes ókimeti platformasyn, sosialistik qúrylysty ghana jaqtap shygharmalar jazugha, al últtyq batyrlar men azattyq ýshin kýreskenderdi auyzgha almaugha mindettedi. Osy kezden bastap tarihtaghy ashy shyndyqty bayandaghan, orys imperiyasynyng basqynshylyq sayasatyn әshkerelegen halyq auzyndaghy shygharmalar auyzgha alynbaytyn bolghan. Jaghday osynday bolghan song Qojabergenning jerlesteri Sәbit Múqanov, Ghabit Mýsirepovter de ony óz shygharmalarynda atamaghany haq. Al odan bergi tarihtaghy talay praviyteliderdi ataytyn sebebi: olar orysqa qarsy shyqqan joq, kerisinshe Resey imperiyasyna qyzmet etip shen alghan, azattyq ýshin kýreskenderge qarsy jandar. Sondyqtan ýstem taptyng ókili retinde ony jaghymsyz etip bayandasa da qos jazushy óz shygharmalarynda ol turaly aitqan. 

Odan berirek, basqasha oilau men oy erkindigine barynsha túsau salyp, tek kenestik resmy iydeologiyany ghana jaqtau sharalaryn óristetken 1946 jylghy 14 tamyzdaghy Ortalyq komiytetting «Zvezda» jәne «Leningrad» jurnaldary» turaly qaulysy boyynsha patsha ókimetine qarsy shyqqan erlikteri halyq jadynan óshpegendikten ghana oqulyqtargha engizilip, erlikteri aitylyp kelgen bertingi últtyq batyrlardyng esimderin auyzgha alugha mýlde tyiym salyndy. Sonyng ishinde kolonialdyq ezgige qarsy on jyl boyy talmay kýresken Kenesary Qasymovty da ghylymy ainalystan shyghartyp, mektep oqulyqtarynan aldyrtyp tastady. Ol turaly ghylymy enbek jazghan ghalymdar, sonyng ishinde Ermúhan Bekmahanovtyng da qughyndalghanyn bilesizder.

Jogharyda men Qojabergen shyghar­malaryn halyq auzynan jinalghanyn aittym. Onyng ýstine búl jyrau enbekterin jetik biletin adamdardyng azayghan shaghynda bastalghan is bolghan song onyng bizge jetken býgingi jyrlarynyng kórkemdik sapasyna aityp bergen jәne jazyp alghan adamdar da jauapty ekeni sózsiz. Qojabergen shygharmalaryn synaytyn keybir zert­teushiler jyraudyng enbegi negizinen soltýstikqazaqstandyq jerlesterining auzynan jazylyp alynghanyna qarap, onyng rastyghyna kýdik keltiredi. Jyrau enbekteri kezinde Qazaqstannyng barlyq jerine de belgili bolghan. Mәselen, Kishi jýzde on eki ata Bayúlynyng Nazar esimdi elge belgili qolbasshysy bolghan. Osy Nazarmen Qojabergen jaqsy qarym-qatynasta bolady. 1723 jylghy «Aqtaban shúbyryndy, alqakól súlamanyn» túsynda Qojabergen Kishi jýzding qyzy Aysha bәibishesimen osy Nazar auylyna qonaqqa keledi. Osy arada bastalghan qandy qyrghyndy estip, ózining «Elim-ay» dastanyn shygharghan eken. Búl әngimeni belgili jazushy Bektúr Tóleughaliyev Nazardyng úrpaghy Aytqúl Shmanúlynan 1955 jyly jazyp alypty. Demek, Qojabergen jyrlary men sózderi jalghyz Soltýstikting enshisi emes, iyisi qazaq dalasyna keng taraghan tarihy múra. Al «Elim-ay» dastanyndaghy bir fakt turaly jogharyda atalghan belgili tarihshy Ermúhan Bekmahanov: «Qojabergen jyrau «Elim-ay» dastanynda «Alqakól súlama emes, Alakól súlama» deydi. Shyndyghynda da solay, sol apatty jylda qazaq halqynyng qyryluynyng bir sheti Alakólden bastalghany ras. Al Alqakóldi eshkim bilmeydi, osy kólding aty jansaq aitylyp ketken siyaqty» degen pikirdi qyrqynshy jyldary aitqan eken.

Qojabergen babamyzdyng ómirinen ghibrat alarlyq taghy bir ýlken tәlim bar. Babamyz halyq sanyn kóbeytip, el qorghaytyn erler sanyn arttyrugha ýlken mәn berip otyrghan siyaqty. Óz әkesi Tolybay synshydan 24 úl tughan bolsa, Qojabergen babamyz attan týspey, ýnemi el qorghap, jau quyp jýrgen alasapyran uaqytta ómir sýrgenine qaramay-aq 17 úldy-qyzdy bolghan. Shejire onyng Aysha esimdi bir әieli bolghanyn aitady. Bir әielden osynsha úldy bolu onay emes. Biraq joryqtarda qaza bolghan keybir qandy-kóilek joldastarynyn, tuma-tumalastarynyn, tipti jaudan tútqyngha týsken sәbiylerdi de batyrlar jetimsiretpey, bauyryna basqany aiqyn jәne әrbir sәbiyge quanyp, úlan-asyr toy jasap, olardyng ómirining jarqyn boluyn tilegen. Osynyng ózi onyng halyq sanyn arttyrudyng manyzdylyghyn týsine otyryp, búl iske ózi ýlgi kórsetip otyrghandyghyn kórsetedi. Múnday mysaldar babalar tarihynda jii bolghan. Mysaly, Tanash biyden 15 bala tuady. Tanash biyding balasy Balta batyr әrtýrli músylman elderinen 11 súlu qyzgha neke qiyp, ýilengen eken. Solardan ol 47 úl kóripti. Búlardan taraghan úrpaq – Balta Kerey dep atalghan. Kóshebeden taraghan 15 bala, Oraz batyrdan 17 úl, Tauzardyng ýlken úly Dәulen bahadýrden 15 bala, onyng ishinde sheshen, bi, әskerbasy Tolybay synshy da bar. Shaqshaq biyden 16 bala dýniyege kelgen. 

Qojabergenning әieli Aysha Kishi jýz on eki ata bayúly – Esentemirding Qabylan biyining qyzy eken. Tolybay synshynyng әkesi Dәulen batyr da Kishi jýz ishinde Tórtqara ruynan shyqqan Jalantós Bahadýrding tughan apasy Jamalgha ýilengen. Sondyqtan da bolar ózining 24 úlynyng 19-yn Samarqand, Ýrgenish, Búhara qalalarynyng irgeli oqu oryndaryna jiberip, naghashylary Jalantós, Aqshahandardyng qamqorlyghymen oqytyp, sol dәuirding eng bilimdi adamdary etip tәrbiyelegen.

IYә, «asyl – asylgha, nәsil – nәsilge» degen әngime de tegin aitylmaghan bolar. Úly babalardyng tekti ortadan, úlylardyng tәrbiyeli úrpaqtaryna qúda týsip, aittyryp, kelin týsirui de halqymyzdyng sanasyna singen, ghasyrlardan jalghasyp kele jatqan iygi dәstýr. Sonday-aq atam qazaq jetimi men jesirin jylatpau, demografiyalyq ósimdi qamtamasyz etu ýshin «әmengerlik», «on ýshte otau iyesi» salttaryn da danalyqpen oilap tapqan. Qazaqtyng osy iygi dәstýrleri el ishinde keninen taraghan. Mysaly Ózbek hangha aqylshy bolghan Tanash by Farhadúlynyng Manas esimdi inisi maydanda qaza bolyp, onyng kelinshegi Sәliman jesir qalady. Aqyldy bәibishe Aysha úrpaq kóbeytu maqsatymen qaynysynyng әieli Sәlimandy óz aqsaqaly Tanash biyge qosady. Sonda keng peyildi bәibishe biyge ózi úl tuyp bere almaghandyqtan emes, ózi 14 úl tusa da Sәliman da Tanash siyaqty batyr biyding úrpaghyn molyqtyra týssin degen oida bolghan. Búl siyaqty halyq dәstýrine baylanysty mysaldardy babalar tarihynan kóptep kezdestiruge bolady.                    

Sonymen birge býgin, osynau alqaly jiynda «Qarataudyng basynan kósh keledi, Kóshken sayyn bir taylaq bos keledi. Qaryndastan airylghan jaman eken, Qara kózge móltildep jas keledi» dep bastalyp, qazaq balasynyng basyna týsken auyr haldy, ayanyshty kepti bayandaytyn múnly zar  – «Elim-ay» әnine toqtalghym kelip otyr. Ol 300 jyl boyy jýregimizdi qan jylatyp, zar gimni siyaqty bolyp, sol zamandy kózimizge dәl býgingidey elestetip, úmyttyrmay jetkizdi. Búl әnning qúdirettiligi – әrbir eki jolynan keyin aitushyny zar-eniretken «Elim-ay, Elim-ay» degen sózderinde ghana emes, tómennen bastalyp, ishki nala men múnnyn, qayghynyng qúdiretinen jogharygha qaray anyray kóteriletin sazynyng airyqshalyghynda. Osynyng ózi onyng sózi men әnin de bir adamnyng jazghany jәne qatardaghy adam emes, oi-órisi biyik, jalpy elding qamyn oilaytyn, últtyng úlanghayyr qayghysyn jan-dýniyesimen tereng sezinip, jýregi qan jylaghan jannyng shygharmasy ekendigin aiqyndap túr. Eger ol otbasy, oshaq qasynda otyrghan әielding nemese alqynghan aqyn jýrekti qarapayym adamnyng shygharghan әni bolsa, býkil eldi qamtymay, qayghy auqymyn taryltyp, diapazonyn kishireytken bolar edi. «Qaryndastan airylghan» degendegi «qaryndas» sózi de býgingi kýni jasy kishi qyzdargha qoldanylatyn maghynada emes, bir qarynnan shyqqan barlyq bauyrgha, yaghny tútas elge qarata aitylghan mәnde ekeni dausyz. Endi osy әnning Qojabergen jyraudyng «Elim-ay» dastanymen bir mezgilde shyqqanyna, bir maqsatty, bir  múndy  arqalaghanyna nazar audarynyz. 

Qazaq halqynyng dәstýrinde ejelden bireuding sózin bireu «ózimdiki» dep menshiktep paydalanbaydy. Al bireuding sózin qoldansa avtoryn mindetti týrde atap otyrghan. Mәselen, «búl Abaydyng sózi» nemese  «Búhar jyrau bylay depti», «Aqtamberdide mynaday sózder bar» degen siyaqty anyqtamalardy birge qosyp otyrady. Óz sózderi bolmasa Qojabergen, dәstýr boyynsha, olardyng avtoryn kórsetse kerek edi. Demek olar jyraudyng óz sózderi. Sonymen qatar jyraudyng «Elim-ay» dastany men әnde birshama sózder ózgerissiz qaytalanady. Mysaly «Elim-ay» dastanynda:

«Búl zaman boldy elge qiyn zaman,

Shiritken talay elding miyn zaman. 

Shúbyrghanda izinnen shang boraydy, 

Qaghyndy qazaq ýshin biyl zaman» – degen sózder bar. 

Al qúdiretti әnde: 

«Myna zaman qay zaman, qysqan  zaman,

Basymyzdan baq, dәulet úshqan zaman.

Shúbyrghanda izinnen shang boraydy,

Qantardaghy qar jaughan qystan jaman» degen joldar bar. Demek ekeui de bir adamnyng auzynan «ah» úryp shyqqan kýiinish sózi ekeni kórinip túr. Onyng ýstine Qojabergenning aqyn, jyrau ghana emes, kýishi, әnshi ekendigi de belgili. Osy «Elim-ay» das­tanyn shygharghanda onyn: 

«Júrtymnan nege ayayyn ónerimdi, 

Joghaltpan tiri jýrip bederimdi. 

Halqymnyng auyr halin bayan etip, 

Bastayyn «Elim-ay» dep ólenimdi.

Aytylar kópting múny bolsa jiyn,

Ondayda er sózine bolar týiin. 

Shygharghan osy jyrmen qosa qabat,

Atalsyn «Elim-ay» dep әn men kýiim», – degen sózderi de bar. 

Biraq osyghan qaramay, әli kýnge keybir ónertanushylarymyz, bas­pagerler, әnshiler «Elim-ay» әnin «halyq әni» dep aityp jýr. Kez kelgen «halyq әninin» naqty avtory bolady. Halyq ózdiginen birlesip, әn shygharmaytyny belgili jәit. Jalpy, qazaq halqynda birlesip әn shygharu degen dәstýr mýlde bolmaghan. Osy uaqytqa deyin búl әnning Qojabergennen basqa avtory da atalghan emes. Endeshe, osy alqaly jiynda, bәrimiz birauyzdan «Elim-ay» әnin endigi jerde Qojabergenning ózine qaytaryp, jatpay: «avtory Qojabergen jyrau» dep aitugha pәtualasayyqshy. Búl da bir tarihy әdilettilik bolar edi dep oilaymyn. Halqymyzdyng auyzbirshiligi men yntymaqty boluyn oilaytyn aqsaqaldar úiymynyng ókili retinde osyny sizderden ótinemin. Filosof aqyn Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyng «Danalargha» atty ólenindegi myna joldardy da úmytpayyq:

Qolbasy aqyn – jyrau hәm elshi – biy,

Shygharghan «Elim-ayday» tamasha kýi.

«Elim-ay» әnimenen jyryn taghy

Shygharghan Qojabergen babandy sýi.

Sózimning sonynda, bizding osynau úlanghayyr jerge ie bolyp, tarih sahnasynan jongharlar siyaqty joyylyp ketpey, aman qalghanymyz – osy Qojabergen jyrau Tolybayúly siyaqty erlerimizding arqasynda ekenin úmytpay, olardyng jarqyn esimderin úrpaqtarymyzgha jarqyrata jetkize beru paryzymyz ekenin әrqashan úmytpayyq degim keledi. Ózderining osynau paryzyn azamattyqpen atqaryp jýrgen Sosial Júmabaev, Beket Túrgharaev, Sabyr Qasymov, Abay Tasbolatov, Dihan Qamzabekov jәne t.b. azamattargha rizashylyghymdy bildiremin.    

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5338