- Kommunizmning oshaghy - Reseyding ózi birinen biri ótetin últshyl basshy men últtyq jobalargha qaryq bolyp jatyr. Baltyq jaghalauy elderining últshyldyghyn bylay qoyayyq. Kenes ýkimetining týtinin tútatyp, júrtta qalghan jalghyz el Qazaqstan boldy. Baltyq jaghalauy elderi emes, býgin Resey týsken jol núsqalsa, «Qazaqstan - kópvektorly sayasat ústanghan el» degen uәj sanq ete qalady. Sonda kópvektorly sayasattyng negizgi kriyteriyi últtyq mýddeni taptau ma?

- Kommunizmning oshaghy - Reseyding ózi birinen biri ótetin últshyl basshy men últtyq jobalargha qaryq bolyp jatyr. Baltyq jaghalauy elderining últshyldyghyn bylay qoyayyq. Kenes ýkimetining týtinin tútatyp, júrtta qalghan jalghyz el Qazaqstan boldy. Baltyq jaghalauy elderi emes, býgin Resey týsken jol núsqalsa, «Qazaqstan - kópvektorly sayasat ústanghan el» degen uәj sanq ete qalady. Sonda kópvektorly sayasattyng negizgi kriyteriyi últtyq mýddeni taptau ma?

Ghalym Boqash: Kópting kókeyinde jýrgen súraqty qoyyp otyrsyz. Búl mening de jii súraytyn saualym. Dәl osy jerde men jauap berushiden góri, osy súraqty sizben birge memleket qayratkerlerine arnap qosarlana qoyatyn qalyng qazaqtyng birine jatamyn. Últtyq iydeyasy anyq, eldik maqsaty aiqyn, quatty memleket qúrugha qatysty aghylshyn oishyldary men sayasy qayratkerleri jazghan enbekterdi oqyghan sayyn bizding eldegi ahual eriksiz oigha orala beredi. Oigha týskesin amalsyz salystyrugha kóshesiz. Jiyrma birinshi ghasyrgha aman jetken aghylshyn konservatizmining mәngi últtyq memleket turaly mәteli bylay deydi: «Atamnyng bizge aibaltasy miras bolyp qalghan-túghyn. Kezinde әkem sabyn janalap qoyypty. Býgin men basyn auystyryp aldym. Erteng balam da óstip janartyp túrady. Biraq, aibalta - bәribir atamyzdyki bolyp qala bermek». Endi osyny ózim kórip jýrgen «qazaqstandyq patriottardyn» «tabighy tiline» audaryp em, bylay bolyp shyqty: «Okazyvaetsya, predky ostavily to ly topor, to ly tyapku. A stariky spryataly v chulane y zabyly napomniti. Segodnya syn natknulsya na etot hlam y nachal hohotati. «Da nu, papa, - govoriyt, - vybrosi etu shtuku. Ne pozori nas». Deystviytelino, na koy chert nam tyapka v dvadsati pervom veke?» Jýreginning basyna u qúyatyn jayt búl.

- Biylikting songhy jyldary jemqorlyqqa qarsy bastaghan kýresi Qazaqstandy jalmaghan korrupsiyadan qútqara ala ma? Jalpy bizding elge jemqorlyqpen kýresuding qanday týrin qoldanghan dúrys? Bizdi Batys júrty tanysa, eng birinshi osy jemqorlyq arqyly tanyghan shyghar.

Ghalym Boqash: Osydan eki jyl búryn London uniyversiytetine kelip arnayy dәris oqyghan әigili ekonomist Djeffry Sakspen kezdesuge shaqyryldym. Sonda janaghy ghalym Afrikadaghy jemqorlyq turaly saualgha jauap berip túryp «Sizder nemene korrupsiya tek London men Vashingtonda ghana bar dep oilaysyzdar ma? Jo-joq, búl qúbylys әlemning basqa tústarynda da kezdesedi» dep júrtty du kýldirip edi. Jemqorlyq - búl býgingi әlemge tәn sayasiy-әleumettik minez-qúlyqtyng jartylay qúpiya, jartylay jariya normasy. 1944 jylghy Bretton-Vuds kelisiminen bastau alatyn halyqaralyq damu teoriyasynyng negizinde qalyptasqan soghystan songhy әleumettik-ekonomikalyq iydealdardy tyghyryqqa tiregen әlemge tegis ortaq mәsele búl. Damyghan elder men damushy elderdegi jemqorlyq dengeyining aiyrmasy onyng kólemi men qoghamdyq baqylau tetikterining yqpalynda jatyr. Songhy jyldary bir paradoksty bayqap jýrmin. Damyghan elderde memlekettik budjet pen jan basyna shaqqandaghy últtyq tabys qalyndaghan sayyn jemqorlyqtyng kólemi taryla týsedi. Al onsyz da qalt-qúlt etip túrghan damushy elderde bolsa әlemdik qarjy daghdarysy qysa týsken sayyn jemqorlyqtyng tizesi eng tómengi әleumettik toptargha bata týsedi. Búl eki týrli qoghamdaghy jemqorlyqpen kýreske qatysty halyqtyng kózqarasy da eki basqa. Damyghan elderde joghary lauazymdy sheneunik jemqor retinde ústalsa qarapayym túrghyn «Búl sheneunik memleketke men tapsyrghan salyqtan qansha jedi eken? Tiygizgen zardabynyng ornyn qaytip toltyrmaq?» dep birden saual qoyady. Endi damushy elde belgili bir sayasatkerdi paraqor dep týrmege japsa jay adam «Kimmen bólispey qaldy eken, ә? Kimning jolyn kesti eken? Parany óstip ashyq týrde ala ma?» dep qayran qalyp otyrady. Yaghni, Batysta jemqorlyqty shynayy týrde aiyptaytyn jәne, eng bastysy, auyzdyqtaytyn qoghamdyq baqylau tetikteri әbden ornyqqan. Bolashaqta bizge keregi de sol. Al postsovettik memleketterdegi «Iskorenim korrupsii!» degen betsydyrghy sovettik úrandargha el túrmaq, el aghasy bop otyrghandardyng ózi senbeydi. Biraq, ótirik pen shyn bite qaynasyp ketken sayasiy-әleumettik minez úlyqtardyng bitimine ainalghan. Ózderi qazynanyng bir býiirin ýnireyte qazyp ashyqtan ashyq tonap jatqanymen qoymay ara-túra jan-jaghyna qoqyraya qarap, «Áy, úryny ústadyndar ma? Ayamandar itting balasyn!» dep túrghan sayqymazaqtargha úqsaydy. Miz baqpaydy. Sosyn jay halyq ta osynday kampaniyanyng ekijýzdi tabighatyna beyimdele bastaydy. Álbette, ózara ishtey mazaq qylady, biraq, syrttay resmy týrde sayasy nauqannyng qisynyn qabyldaghan týr kórsetedi.

- Elimizde ótip túratyn dәstýrli dinder qúryltayynyng әlem ýshin qanday manyzy bar? Búdan Qazaqstangha keler payda bar ma? Býkil dinning bir jerde ymyragha kelui mýmkin be? Din kósemderining qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaytyn zaman tughyzyp beretin kúdireti bar ma?

Ghalym Boqash: Búl saualgha kezinde «Qazaqstan» últtyq telearnasynda «Mezgil» aptalyq habaryn jasap jýrgen kezimde jan-jaqty jauap berip kórgen edim. Qaytalaghym kelmey otyr. Qysqartyp aitqanda, eng bastysy múnday halyqaralyq bastamalar men is-sharalar sol úiymdastyrushy elding tereng qoynauynan qaynap shyqqan, últtyq tabighatyna tәn jobalar bolghanda ghana dýniyejýzining nazaryn audara alady.

- «Mezgil» demekshi, býgingi qazaq telearnasy turaly qanday pikirdesiz? Kózinizge maqtap otyrghanym joq, kez kelgen qazaqtan súranyz, «Mezgildey» jiliktep, saraptap, tarqatyp beretin qazir baghdarlama joq desem telejurnalister erin bauyryna alyp tulay qoymas. Efir arqyly saghynghan qalyng kórermenmen qayta qauyshatyn oiynyz joq pa?

Ghalym Boqash: Lebizine raqmet. 2001-2006 j.j. «Qazaqstan» telearnasynan shyqqan kez-kelgen telejoba Ghalym Dosken men Túrsynjan Shapay siyaqty mediamenedjerler men mәdeniyet qayratkerlerining enbegining jemisi dep qabyldasanyz bolady. Biz siyaqty paqyrlar qabileti jetken jerge sheyin sol jobalardy jetildirip baqty. Bary sol. Shynymdy aitsam, úiymdastyrushylyq-basshylyq qyzmet pen jýrgizushilikti úshtastyru qiyngha soqty. Aptanyng alty kýni aghymdaghy aqparatpen alysyp, jeksenbi kýni otyra qap saraptama jazu ýrdisin basqa damyghan elderdegi aptalyq telehabarlardy jasaytyn arnayy shygharmashylyq jәne týsiru toptardyng júmysymen salystyrugha kelmeydi. Biraq, Gh.Dosken qalyptastyrghan últtyq telearnanyng erekshe baghytyn, missiyasy men stiylin tereng týsingen sol kezdegi ýkimet basshysy Imanghaly Tasmaghambetov pen ministr Múhtar Qúl-Múhammed myrzalardyng pozisiyalary da belgili bir dәrejede teleshygharmashylyq erkindikke jol ashty. El auzynda әli jýrgen qazaqy telehabarlar men konserttik jobalar sol uaqytta dýniyege keldi. Al býgingi jaghdaygha kóshsek, qazaq elining mәdeni-aqparattyq salasyn reseylik arzanqol teleóndiriske jyghyp berip, dәlirek aitsaq ayaq-qolyn baylap astyna salyp berip otyrghandardyng nany tausylghansha, mýddesi múqalghansha qazaq telearnasy qarqyndap damy qoymaydy. Teledidargha qatysty jeke josparyma keletin bolsam, búl salagha qayta oralu tek mening qalauyma qarap túrghan joq. Áldeqayda kýrdeli mәsele. Songhy ýsh jyl London jәne Oksford uniyversiytetterinde Shyghystanushy retinde bilimimdi jetildirgendikten osy bayyrghy mamandyghyma birjola bet búrugha bel budym. Álbette, telejurnalistika men baspasózge alghystan basqa aitarym joq. Osy salada jýrip ómirlik tәjiriybe jinay bastadym, azdap elge tanyldym, eng jogharghy kәsiby jәne memlekettik syilyqtardy iyelendim. Ásirese, «Qazaq әdebiyeti» gazeti men «Qazaqstan» telearnasy jýregimning bir týkpirin jylytyp túratyn mәngi estelikterge ainaldy.

- Siz tóniregimizdegi elderding sayasy ahualyn jiti baqylap otyrasyz. Qytaydaghy úighyr dýmpuining Qazaqstangha әseri qanday bolady dep oilaysyz? Janjaldyng sol jaqtaghy qazaq diasporasyna zardaby tiii mýmkin be?

Ghalym Boqash: Ýrimshi oqighalary el auzyna ilinip jatqan kezde jol ýstinde bolyp, jan-jaqty aqparat ala almadym. Dәl osy jolghy janjaldyng shyghuyna rasymen sayasy faktor әser etti me, joq әlde resmy týrde mәlim bolghanday búzaqylyqtan tughan kiykiljing be? Osy arasyn anyqtamay túryp qorytyndy shygharugha bolmas. Al jalpy alghanda, ótken ghasyrdyng basyna deyin taranshy, qazir úighyr atanyp jýrgen bauyrlas etnostyng Qashqar men Túrpandaghy tarihy mekenderinde sayasy qúqyqtaryn tolyq paydalanugha úmtylghan әreketin kim teris kórsin. Meninshe, Qytay memleketi búl shiyelenisti órkeniyetti jolmen retteuge týbi bir kónedi. Óitkeni HHI ghasyrda qanday kólemdegi bolsyn etnikalyq qaqtyghysty, ya sayasy bas kóterudi qangha bóktirip basyp tastau jәne osynyng bәrin әlemdik aqparat arnalarynan jasyryn ústau tipti mýmkin emes. Tayau Shyghysta keng tarap bara jatqan «tvitter qozghalysy» siyaqty qúbylystar múnyng anyq dәleli emes pe? Osynday oqighalardyng túsynda qazaqstandyq BAQ «Qytaydyng batysy men Tiybettegi arakidik tolqulargha sonsha elendey qalamyz, al irgemizdegi Reseyde postsovettik shovinizm men búzaqylyqtan kýndelikti qan qaqsap jýrgen az últtardyng zaryna nege ýn qatpaymyz?» dep te súrap otyruy qajet. Al Shaoguani men Ýrimshidegi qaqtyghystardyng qazaq diasporasyna tiygizetin zalalyna kelsek, әdettegidey shekara uaqytsha jabylyp, jol jýrude kóptegen qiyndyqtar tuady. Shaghyn biznesti tónirektep jýrgen júrt shyghyngha batady. Shynjandaghy jergilikti az últtardyng ishki auyzbirligin әlsirete týsu ýshin әrtýrli jymysqy tәsilderding qoldanyluy ghajap emes. Úighyr men ózge de dini músylman etnikalyq toptardyng arasyndaghy senimsizdik kýsheye týsui mýmkin.

- Týbi qazaqqa qauip qytaydan da emes, orystan da emes, ózbekten boluy mýmkin degen pikir bar. Ózbek pen qazaqtyng arasyndaghy qyrghy qabaq eki últtyng emes, eki basshynyng arasyndaghy arazdyqtan degen pikirge kelisesiz be? Europanyng kónilin aulaymyz dep jýrip erteng etektegi elge jem bolyp jýrmeymiz be? Ózbekstannyng әl-auqaty men kýsh-quatynan bizge qauip bar ma?

Ghalym Boqash: Ózbekstangha qatysty osy taqyletti pikirlerding keng tarap bara jatqany qiyn-aq. Mýmkin shekara týbindegi júrt kuә bolyp otyrghan kelensiz jayttardan beyhabar da shygharmyn. Biraq, «qazaqtyng jauy - ózbek, ózbekting jauy - qazaq» dep keletin qisyndy qabylday almaymyn. Búl tuysqan eki úlystyng arasyndaghy bәseke búrynnan bar-tyn. Biraq, bәsekening erekshe sayasy sipat aluy sovet kezeninen bastalady. Osy mәselening basy ashylyp, tereng zertteuler jasalsa eki jaqqa da paydaly bolar edi. Jiyrma birinshi ghasyrda Ortalyq Aziyadaghy bes respublika, onyng ishinde, әsirese, Qazaqstan men Ózbekstan, birtútas ekonomikalyq aimaq qúrmayynsha, mәdeni-aqparattyq kenistigin býtindemeyinshe, sóitip óz qoly óz auzyna jetetin tútynushy rynokqa ainalmayynsha, jahandanu dәuirinde jeke-jeke at shaptyryp bәige aluy kýmәndi is. Búl túrghydan kelgende qazaq preziydentining Ortalyq Aziya Odaghyn qúru turaly iydeyasy shyn mәninde alysty kózdegen bastama. Jýzege asuy qansha úzaqqa sozylsa da, qaytarymy mol joba.

- Týbi Ózbekstan jerinde halifat qúryluy mýmkin be?

Ghalym Boqash: Búl súraghynyzgha Baqtiyar Babajanov pen Áshirbek Mýminov siyaqty islamtanushy-ghalymdar ghana kelistirip jauap bere alady-au. Al jalpy halifat iydeyasyna kelsek, búl teologiyalyq túrghydan da, akademiyalyq túrghydan da naq sheshuin tappaghan mәsele. Halifat iydeyasy Ázireti Ály Kufada sheyit bolghan kýni tariyhqa kóshti me, joq әlde Mústapa Kemel Týrkiya respublikasyn jariyalaghan sәtte anyzgha ainaldy ma, ya bolmasa agha Bushtyng pәrmeni boyynsha AQSh әskeri Saud Arabiyasynyng teniz ailaqtaryn jalgha alghanda kýl-parsha boldy ma? Naqty jauap tabu qiyn. Býgingi postotarlyq Tayau Shyghysta qalyptasqan sayasy Islamnyng «halifat» turaly týsinigin de tereng zerdeleu qajet. Sonda kóp jayttyng beti ashylady.

- Jaqsy, Ghaleke, endi elge oralayyq. Qazaqstanda naghyz últshyl partiyanyng qúrylatyn uaqyty jetti me? Tipti súraqty bylay qoyayyn, Qazaqstangha qazir últshyl partiya kerek pe?

Ghalym Boqash: Osy jerde qarsy saual qoigha rúqsat etseniz. Songhy ýsh jylda qabyldanghan sayasy sheshimderdi kórip-bilip jýrip, búl súraqty maghan shyn qoyyp otyrsyz ba, joq әlde әzildep aityp otyrsyz ba? Qanday da bolsyn tәuelsiz sayasy partiya qúrugha qatysty «qiyaly boljamdargha» qosh aitqaly biraz boldy emes pe? Bizding elde partiya bolmasa da últshyl azamattar men «últ» sózin óz atauyna qystyryp alghan qoghamdyq úiymdar jetip artylady. Árbir toptyng últ pen últshyldyq turaly tanymy men payymy da әrqily dengeyde. Budjetten bólingen aqshagha dóngelek ýstel ótkize qoyyp, bas qosuy onay. Biraq, tize qosuy qiyn. Kónilge bir ýmit úyalatatyn jayt, qazaqtyng jalpy sany az bolsa da, jekelegen intellektualdar men passionarlyq túlghalardyn, yaghny el ishinen súryptalyp shyqqan shynayy qayratkerlerding sany jan basyna shaqqanda kóptegen Shyghys elderimen salystyrghanda әldeqayda kóp. Múnday ortada beyresmy bolsa da erkin pikir almasu joldary jaqsy jetilgen. Álbette, jartysyna juyghy qazaqtildi de, qalghany orystildi. Bir qaraghan adamgha pozisiyalary qarama-qayshy, «әri tart ta, beri tart» bolyp kórinui mýmkin. Biraq, osy intellektualdyq ortanyng ókilderi postsovettik kezendegi qazaqtyng últtyq iydeyasyn damytugha, pisiruge jan-jaqtan qúiylyp kep zor ýles qosyp jatyr. Búl prosesti jogharynyng jarlyghymen jartykesh partiya qúryp, jarty jolda qalghannan góri jaqsyraq ýrdis, әri sayasi-intellektualdyq kýshterding tabighy týrde jetilui dep sanasa bolady.

- Siz ýshin qazaq missiyasy ne? Bayyrghy qazaqtyng missiyasy qanday boldy? Endigi qazaqtyng missiyasy әlemdik dengeyde qanday bolu kerek?

Ghalym Boqash: Búrynghy qazaq missiyasy dala týrkilerining dýniyetanymyn músylmandyq órkeniyetke jalghau, jan-jaghynan qúrsaulay qysqan otyryqshy mәdeniyettermen bәsekelese otyryp, kóshpelining minezi men eldigin saqtap qalu, al Sovet Odaghynyng qúramynda jan saughalau ghana bolatyn. Endigi qazaq missiyasy sovettik sanany otarsyzdandyryp, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket qúrudan bastaluy tiyis dep oilaymyn. Deklarativtik emes, shynayy. Álemdik dengey emes, Ortalyq Euraziyanyng aumaghynda atymyz ozsa da jaman emes. Jalghan namystan, syrtqy jýndi qampaytu men ótirik qorlanudan endi payda joq. Sayasy elitamyz sau aqylmen hәm túnyq kózben ainagha bir qaraytyn kýn tudy. Qalghan qiyalymyz sosyn baryp pise bastamaq.

- Últtyq iydeologiya degenimiz ne? Býgin birinshi neni qolgha aluymyz kerek?

Ghalym Boqash: Biz postiydeologiyalyq kezenge ayaq basqan el ekenimizdi úmytpauymyz kerek. Sovettik iydeologiyany onyng postsovettik týrimen almastyrudan týk shyqpaydy. Óitkeni iydeologiya atauly jogharydan shyghyp tómenge tanylatyn, sayasi-ekonomikalyq jәne qoghamdyq oidy standarttaugha, jýgendeuge jәne qarabayyrlandyrugha tyrysatyn eng ýlken qylmystyq qúral. Sol sebepti óz basym «sovettik iydeologiya», ya «nasistik iydeologiya» degen siyaqty tarihy terminderdi jaqsy týsinsem de, «últtyq iydeologiya» degen tirkesti úghyna almaymyn. Bizding myqty tarihshylarymyz ben sayasattanushylarymyzdyng zamanynda, yaghni,  jiyrmasynshy ghasyrdyng basynda ghana payda bolyp, sovet kezeninde tyiym salynghan «últ» atauynyng mәni men qoldanu ayasyn býgin ejelden kele jatqan «el» úghymy retinde tanystyratyn bir ereje úsynys tabylsa tamasha bolar edi.

- Arghy-bergi tarihta Qazaq memleketining qalyptasuyna ghúmyryn arnaghan bes túlghany aityp berinizshi? Siz ýshin olardyng esimi nesimen mәngilik? Árqaysysyn ekshep kórinizshi?

Ghalym Boqash: Qazaq memleketining sayasy tarihyna erekshe yqpal etken tarihy túlghalardyng ishinen beseuin ghana ilip alu qiyngha soghady-au. Qazaq handyghynyng sayasiy-әleumettik tarihy әli tereng zerdelengen joq. Ár hannyng túsyndaghy tarhandar men bekterdin, súltandar men biylerdin, shayqylar men sheshenderdin, batyrlar men jyraulardyng kim bolghandyghy, qanday roli atqarghany jәne anyq emes. Ony aitasyz, kýni keshe ótken patshaly Resey men sovet bodandyghy kezindegi elitamyzdyng qúramyn, kýrdeli qarym-qatynasyn әli ashyp jaza almay otyrmyz. Juyrda belgili ýnditanushy Robert Itonnyng «Ontýstik Ýndistannyng әleumettik tarihy» atty ghajap enbegin oqyp shyqtym. Osy aimaqtyng songhy tórt ghasyrlyq tarihyn әrtýrli sayasiy-әleumettik toptargha jatatyn segiz tarihy túlghanyng taghdyry arqyly sheber bayandap shyqqan. Jergilikti tilderdegi tarihy derekterdi paydalanu әdisinde min joq. Biz dәl osynday ghylymy zertteulerge zәrumiz. Sol sebepti qazaq memleketining qayratkerleri turaly sovettik jәne postsovettik júqaltang tarih oqulyqtaryndaghy belgili mәlimetterge sýienip, standart jauap bergim kelmey otyr. Áytse de kez-kelgen jaghdayda aty atalugha tiyis túlghalar bar. Mysaly, qazaqtyng sayasy tarihynda qypshaq dalasyndaghy múnghúl-týrki taypalaryna túnghysh ret ortaq han atanyp, el-júrty Úlytauda aq kiyizge kótergen Joshy Han birinshi ataluy tiyis dep oilaymyn. Kóshpeli múnghúl-týrkilerding músylmandyq dýniyetanymgha birjola bet búruyna sebep bolghan Berke Handy erekshe atar edim. Al tóre tanbaly, qyzyl bayraqty handyq kezende elge tútqa bolghan handar men ózge de iygi jaqsylar jetip artylady. Kiyiz ýy tanbaly, alash úrandy, bayraghy joq zamanda da birinen biri ótken súnghyla azamattar kóp boldy. Oraq-balgha tanbaly, qyzyl tuly jetpis jyl ishinde dәstýrli dala aristokratiyasynyng ornyn basqan bitimi bólek proletarlyq elita ókilderi shyqty. Kýn tanbaly, kógildir tuly býgingi postsovettik qazaq memleketi sayasy dәstýrinen alshaqtau neosimvolizmge úrynsa da, eldik iydeyasyn jana iydealdargha jalghaytyn iri tarihy túlghalar qalyptasyp jatqan kezekti bir kezendi beyneleydi. Tarihshylardyng arasynda keng taraghan mynaday bir sóz bar: «Tarih degen bir zanghar tau siyaqty. Tym jaqyn túrsang da týgel qamtyp kóre almaysyn, tym alshaqtap ketseng de, anyq kóruing qiyn». Sәl sabyr qylayyq. Bodandyq tarihynyng da, shynayy post-otarlyq tarihtyng da býkpesiz hәm kәsiby joghary dengeyde jazylatyn mezgili tayap qaldy.

Ángimelesken Erenghayyp QUATAYÚLY,

( Eskertu: «Qazaq alimanaghy» jurnalynyng №2 sanynda (2009 jyl) jaryq kórgen búl súhbat «Qazaq eli Shyghystyng bir bóligi retinde batystyq neooriyentalizmning qúrbany bolmaugha tiyis» atty taqyryppen jariyalandy).

Sony