Til tazalyghy últ tútastyghynyng kepili ekeni belgili. Elbasymyz qazaq tili –el  tútastyghynyn  basty belgisi bolu kerektigin de basa aitqany belgili. Sondyqtan da memlekettik tilimizding mәrtebesin asqaqtatugha kóptep kónil bólinip keledi. Qalalarda, audan, auyldarda memlekettik tildi oqytu onrtalyqtary da ashylyp, kópten beri júmys jasap kele jatqany da barshagha ayan. Mine, shalghaydaghy Reseymen shekaralas Jezkent kentinde de memlekettik tilge qoldau kórsetilip, jergilikti әkimdikting kómegimen jeke kabiynet berilip, ózge últ ókilderi qazaq tilin ýirenude. Jalpy jezkent kentinde ótken jyldan bastap Mәdeniyet ýii jóndeuden tolyq jóndeuden ótip edi. Sol jana ghimarattan bizge jana bir kabiynet bólinip, qolda bar jana kitaptarmen tolyqtyryldy. Memlekettik tildi oqytuda jana talaptargha say jana qúraldar men kitaptardyng da kóptep septigin tiygizetini belgili.Tek oqytushy týk tyndyra almasy anyq. Sondyqtan da audandyq tilderdi damytu ortalyghy da qoldau kórsetip ózderining qolda bar jana kómekshi oqu qúraldary men oqulyqtaryn da berip jatyr.Áriyne jana kabiynette janasha qazaq tilin iygertu qarqyn alyp, tyndaushylardyng da sany artyp keledi. Degenmen memlekettik tilding erteni el ertenimen tikeley baylanysty ekenin, til taghdyry el taghdyry ekenin týsinbey jatqandar da bar. Osy maqsatta memlekettik tilding bolashaghy, qajettiligin týsindiru ýshin «Til taghdyry» atty tanymdyq sabaq ótti.

Til tazalyghy últ tútastyghynyng kepili ekeni belgili. Elbasymyz qazaq tili –el  tútastyghynyn  basty belgisi bolu kerektigin de basa aitqany belgili. Sondyqtan da memlekettik tilimizding mәrtebesin asqaqtatugha kóptep kónil bólinip keledi. Qalalarda, audan, auyldarda memlekettik tildi oqytu onrtalyqtary da ashylyp, kópten beri júmys jasap kele jatqany da barshagha ayan. Mine, shalghaydaghy Reseymen shekaralas Jezkent kentinde de memlekettik tilge qoldau kórsetilip, jergilikti әkimdikting kómegimen jeke kabiynet berilip, ózge últ ókilderi qazaq tilin ýirenude. Jalpy jezkent kentinde ótken jyldan bastap Mәdeniyet ýii jóndeuden tolyq jóndeuden ótip edi. Sol jana ghimarattan bizge jana bir kabiynet bólinip, qolda bar jana kitaptarmen tolyqtyryldy. Memlekettik tildi oqytuda jana talaptargha say jana qúraldar men kitaptardyng da kóptep septigin tiygizetini belgili.Tek oqytushy týk tyndyra almasy anyq. Sondyqtan da audandyq tilderdi damytu ortalyghy da qoldau kórsetip ózderining qolda bar jana kómekshi oqu qúraldary men oqulyqtaryn da berip jatyr.Áriyne jana kabiynette janasha qazaq tilin iygertu qarqyn alyp, tyndaushylardyng da sany artyp keledi. Degenmen memlekettik tilding erteni el ertenimen tikeley baylanysty ekenin, til taghdyry el taghdyry ekenin týsinbey jatqandar da bar. Osy maqsatta memlekettik tilding bolashaghy, qajettiligin týsindiru ýshin «Til taghdyry» atty tanymdyq sabaq ótti. Búl sabaqta slayd arqyly Elbasynyng memlekettik til turaly aitqandary týsindirilip, taldandy. Qazaq tilin iygeru mәselesi de talqylanyp, ózge últ ókilderin memlekettik tildi jappay iygeruge shaqyryldy. Osylaysha kentimizde iygilikti is bastau alyp jemisin berip jatyr.

Abai.kz