Ahang turaly talay ghylymy zertteuler jaryq kórgenimen, songhy kezde baspadan shyqqan enbekter, onynómirbayanynda әli kýnge deyin naqty anyqtalmaghan derekterding bar ekenine kóz jetkizdi. Songhy jyly Almatydaghy A.Baytúrsynov atyndaghy múrajaydyng diyrektory R.Imahanbetovanyng "Ghasyr sanlaghy -A.Baytúrsynovtyng shygharmashylyq ghúmyrbayany" atty kitaby baspadan shyqqan bolatyn.  Búl kitap avtory R.Imahanbetova  ghylymy zerdeleu, zertteuimen emes, qújatsyz, dәleldi dereksiz tújyrym jasauymen meni tanghaldyrdy.

Kitaptyng birinshi tarauynyng birinshi bólimi  A.Baytúrsynovtyng «Ómir derekterin» bayandaudan bastalady. Búl taraudaghy ýlken qatelik A.Baytúrsynov pen Bәdrisafanyng ýilenu merzimin kórsetuden ketken. Avtordyng ózi osyny bylay dep bayandaydy «...Yaghni, olardyng shamamen 1896-1897-jyldary(?) nekeleskeni anyq. Erli zayyptylar shanyraq qúrghanda Ahmet -25 jasta, Bәdrisafa -19 jasta bolghan»dep (44- bet)  tújyrymdama jasaydy. Ghylymy zerttelgen enbekte osynday naqty tújyrymdama jasalghan kezde, sol jerde dәleldi derekting nemese qújattyng kórsetilui qajet. Al, osy kitaptyng avtory R.Imahanbetovada onday joq.Kitaptyng basynan ayaghyna deyin qarap shyqsanyz da, «A.Baytúrsynov pen Bәdrisafa 1896-1897- jyldary nekelesti» degen dәleldi derekti nemese qújatty taba almaysyz jәne osy atalghan eki jyldyng bireui naqty kórsetilui kerek edi.

Ahang turaly talay ghylymy zertteuler jaryq kórgenimen, songhy kezde baspadan shyqqan enbekter, onynómirbayanynda әli kýnge deyin naqty anyqtalmaghan derekterding bar ekenine kóz jetkizdi. Songhy jyly Almatydaghy A.Baytúrsynov atyndaghy múrajaydyng diyrektory R.Imahanbetovanyng "Ghasyr sanlaghy -A.Baytúrsynovtyng shygharmashylyq ghúmyrbayany" atty kitaby baspadan shyqqan bolatyn.  Búl kitap avtory R.Imahanbetova  ghylymy zerdeleu, zertteuimen emes, qújatsyz, dәleldi dereksiz tújyrym jasauymen meni tanghaldyrdy.

Kitaptyng birinshi tarauynyng birinshi bólimi  A.Baytúrsynovtyng «Ómir derekterin» bayandaudan bastalady. Búl taraudaghy ýlken qatelik A.Baytúrsynov pen Bәdrisafanyng ýilenu merzimin kórsetuden ketken. Avtordyng ózi osyny bylay dep bayandaydy «...Yaghni, olardyng shamamen 1896-1897-jyldary(?) nekeleskeni anyq. Erli zayyptylar shanyraq qúrghanda Ahmet -25 jasta, Bәdrisafa -19 jasta bolghan»dep (44- bet)  tújyrymdama jasaydy. Ghylymy zerttelgen enbekte osynday naqty tújyrymdama jasalghan kezde, sol jerde dәleldi derekting nemese qújattyng kórsetilui qajet. Al, osy kitaptyng avtory R.Imahanbetovada onday joq.Kitaptyng basynan ayaghyna deyin qarap shyqsanyz da, «A.Baytúrsynov pen Bәdrisafa 1896-1897- jyldary nekelesti» degen dәleldi derekti nemese qújatty taba almaysyz jәne osy atalghan eki jyldyng bireui naqty kórsetilui kerek edi.

http://masa.kz