Sherik jinap shep týzep, sheru qúryp Konstitusiya kýnin atap óttik. Qazaqshasy tili endi shyqqan balanyng byldyry sekildi qorghanys ministrining óleusirey estilgen komandasyna úrandatyp ýn qosqan әskerimiz aibarly ma, әlde jaydarly ma ony endi sol salanyng mamandary aita jatar. Áyteuir, Ata zanymyzdy qarudyng kýshimen bolsa da qorghap qalatynymyzdy ózgege de, ózimizge de emeuirinmen bildirdik. Áytkenmende, Bas qújatqa kýn sayyn qúrmet kórsetsek te artyq emes deytinder de az emes ortamyzda. Búl pikirmen qos qolymyzdy kóterip kelisemiz... dey almaymyz. Nege? Onyng sebebi tym kóp. Sol kópting ishinen kóbigi shyqqan, talay talqygha týsse de talaysyz kýii qalyp kele jatqan taqyrypqa toqtalayyq.

Ózgeni qaydam, qarapayym halyq kez kelgen zangha, meyli ol Konstitusiya bolsyn, onyng oryndalu barysyna qarap bagha beredi. Yaghni, bizde osy qasiyetti qújatta jazylghan qaghidalar qatasyz jýzege asyrylyp jatyr ma, mәsele sonda. Adamdar arasyndaghy qarym-qatynastar zandylyghynyng saqtaluyna tórelik aitatyn sottarymyz tekti me?. Eger sottar ózderi bas bolyp zandy belden basyp jýrse tórelikti kim aitady.   Ángime osy turaly.

Sherik jinap shep týzep, sheru qúryp Konstitusiya kýnin atap óttik. Qazaqshasy tili endi shyqqan balanyng byldyry sekildi qorghanys ministrining óleusirey estilgen komandasyna úrandatyp ýn qosqan әskerimiz aibarly ma, әlde jaydarly ma ony endi sol salanyng mamandary aita jatar. Áyteuir, Ata zanymyzdy qarudyng kýshimen bolsa da qorghap qalatynymyzdy ózgege de, ózimizge de emeuirinmen bildirdik. Áytkenmende, Bas qújatqa kýn sayyn qúrmet kórsetsek te artyq emes deytinder de az emes ortamyzda. Búl pikirmen qos qolymyzdy kóterip kelisemiz... dey almaymyz. Nege? Onyng sebebi tym kóp. Sol kópting ishinen kóbigi shyqqan, talay talqygha týsse de talaysyz kýii qalyp kele jatqan taqyrypqa toqtalayyq.

Ózgeni qaydam, qarapayym halyq kez kelgen zangha, meyli ol Konstitusiya bolsyn, onyng oryndalu barysyna qarap bagha beredi. Yaghni, bizde osy qasiyetti qújatta jazylghan qaghidalar qatasyz jýzege asyrylyp jatyr ma, mәsele sonda. Adamdar arasyndaghy qarym-qatynastar zandylyghynyng saqtaluyna tórelik aitatyn sottarymyz tekti me?. Eger sottar ózderi bas bolyp zandy belden basyp jýrse tórelikti kim aitady.   Ángime osy turaly.

Álemde qúqyqtyq jýie birnesheu. Bizding býgingi qoldanyp jýrgenimiz bastauyn roman-german nemese kontiynentalidy dep atalatyn qúqyqtyq jýieden alatyn keshegi kenestik sot jýiesining sarqynshaghy. Al kenestik sot jýiesi negizinen jazalaushynyng rolin atqarghany belgili. Bolmashy qylmys ýshin talay jyldy arqalatyp jiberu, kýnәsiz jangha jasamaghan qylmysty japsyra salu, tamyr-tanysy myqtyny temir torgha jibermey alyp qalu, para bergenge bara ber deytin, bere almaghangha qala ber deytin sot jýiesi sol kezden beri qalyptasyp, irgesi jaqsylap bekigen. Tәuelsizdikting talay jylyn arta qaldyryp, demokratiyagha qúlash úrghan HHI ghasyrda da sol dertten tolyq aryla almay kelemiz. Adam qúqyghyn eng birinshi qoyatyn halyqaralyq standarttargha әli jete almay kelemiz.

Áriyne, bizding óz damu jolymyz bar degendi sheneunik bitken tәmsil qylady. Shynynda órkeniyetti әlem býgingi kýnge úzaqqa sozylghan evolusiyamen jetse, biz Kenestik kezden qalyptasqan kózqarastardy 180 gradusqa ózgertip «revolusiyalyq» jolmen jettik. Sondyqtan әli de kem-ketik tústarymyz az emes. Biraq, adamgershilik qúndylyqtar bizding halqymyzdyng boyynda әrqashan bolghan. Endeshe, nege qara qyldy qaq jarady dep sengen sottar paraqor retinde sózge qala beredi? Óitkeni sottardyng pendeligi basym. Áriyne, sot reformalarynyng jemis berui ýshin halyqtyng sanasynda qúqyqtyq silkinis boluy qajet. Zangha moyynsúnatyn, ózgening enbegin, qúqyghyn syilay biletin azamattargha tәrbie bala kýninen berilui tiyis.

Eng bastysy bizding sottar eng aldymen adamdardy sottaumen emes, aqtaumen ainalysuy kerek sekildi. Sonda ghana adamdardyng sotqa senimi oyanady. Osy arada myna bir mysaldy aita ketken jón. Qazir elimizding týkpir-týkpirinde sot ghimarattaryn janalau qolgha alynyp jatyr. Jana sot ghimarattary zamanauy tehnikamen tolyq jabdyqtalyp, sot otyrysy barysynda sudiyanyn, azamattardyng qauipsizdigin saqtau, qúqyqtaryn qorghau maqsatynda beynebaqylaular ornatyluda. Býginde Joghary sottyng tóraghasy Astanadaghy óz kabiynetinde otyryp audandyq nemese oblystyq sottaghy kez kelgen prosesti baqylay alady. Balqash qalasynda janadan salynghan sot ghimaratynda da osynday jetistikter bar. Ony preziydent Núrsúltan Nazarbaev ózi tamashalaghan edi. Audandyq sottyng birinde úrlyq istegen eki azamattyng ýstinen sot prosesi jýrip jattty. Preziydent olarmen tildesuge niyet bildirip, aptalday azamattardyng ne ýshin aiypker atanghanyn súraydy. Olar úsaq úrlyqpen ainalysypty. Oghan sebep - júmyssyzdyq bolghanyn moyyndady. Preziydent isti jýrgizushi sudiyadan olardyng jazasyn jenildetu joldary bar ekenin bilgen song aiypkerlerge meylinshe jenil jaza qoldanyp, bostandyqqa shyqqan song olardy júmysqa ornalastyrudy jergilikti biylikke tapsyrdy. Preziydent sottardyng mindeti adamdardy týrmege qamau emes, jasaghan qylmysy jenil bolsa taghy bir mýmkindik beru ekenin eskertti.

Mine, Elbasynyng ózi bas bolyp sottardyng әdildigin, adamgershilik qúndylyqtardy joghary qongyn talap etip otyr. Bizding sot jýiesindegi kenestik kezden qalghan keri elementter joyylghansha halyqtyng oghan senimi artpaytynyn týsinuimiz kerek. Sot tәuelsizdigin qamtamasyz etpey әdil qogham ornatu tipten mýmkin emes. Ókinishke oray, songhy jyldary sottarda kadr tapshylyghy mәselesi kýn tәrtibinen týspey keledi. Sottardyng óz qyzmetinen ketui tәuelsizdikting bolmauynda. Týrli sheneunikterding qysymyna shydamay teris ýkim shygharghan keybir sottar búl salagha qaytyp jolamaugha bekinedi. Ózgening kóz jasyna qalghysy kelmeydi, bireuding qolyndaghy otqa salar kóseu bolghysy kelmeydi. Al jalaqyny mise tútpay para alatyn sottar turaly әngime mýldem basqa. Biyldan bastap sottardyng jalaqysy 60 payyzgha kóbeydi. Biraq amal ne, jep ýirengen qular jemqorlyghyn qoyar emes. Qazir sottardyng materialdyq jaghdayy óte jaqsy deuge bolady. Búryn memleket tarapynan búlay kónil bólinbegen. Búl sharalardyng bәri sot bedelin kóteru, sudiyalardyng Konstitusiyagha sәikes tórelik jasauyn qamtamasyz etu ýshin jasalghanyn eng aldymen sudiyalar bilui tiyis edi. Biraq solay bolmay túr-au.

«Abay-Inform».