Ótken ghasyrdyng basynda qazaq saharasynan shyqqan sauatty da sanlaq túlghalardyng ómiri men qyzmeti býgingi óskeleng úrpaq ýshin ýlgi-ónege ghana emes, tútastay bir tәrbie mektebi.

Halqymyzdyng әlemdik órkeniyetke esik ashuyna jol núsqaghan osynday birtuar azamattardyng shoghyrynda aituly memleket jәne qogham qayratkeri,qazaqtan shyqqan túnghysh diplomat Nәzir Tóreqúlovtyng orny erekshe. Kenes ýkimeti ornaghannan keyin qazaq jerindegi barlyq mekemelerde is-jýrgizu prosesi orys tilinde jýrgiziletin. Sonau 1920 jyldary Nәzir Tóreqúlov bilim beru mekemelerinde әrbir memleketting jastary óz ana tilderinde oqytyluyn әdiletti týrde talap etken.

Nәzir Tóreqúlov 1921 jyly ótken Týrkistan Respublikasynyng H sezinde oqyghan qorytyndy bayandamasynda: «Oqytu salasynda týrki tildes jastar ýshin az jaghday jasalghan. Ár týrli kurstarda olargha ózderine beymәlim tilde sabaq berilip, barlyq týrki jastary týrli qiyndyqtardy bastan ótkerude» dey kelip, «Jergilikti halyqtyng túrmys erekshelikteri men tiline jaqyndau maqsatynda Kenes ýkimeti ne istedi?» dep súraq qoyady. Búl ótkir mәselege onyng ózining bergen jauaby da nazar audararlyqtay: «Osy salada әli de júmys jasalmaghanyn aita ketu kerek. Jergilikti halyqtyng jaghdayyna qarap barlyq sharalar olardyng ózderining memlekettik tilderinde jýrgizilui tiyis. Árbir diqan, әrbir enbekqor sharua Kenes ýkimetining qamqorlyghyn sezinui kerek» dep qorytyndylaydy.

Tarihtan belgili býkil kenestik dәuirde Qazaqstan aumaghynda qazaq tili shyn mәnisinde memlekettik til retinde qalyptasa almady. Tek Qazaqstan tәuelsizdik alghannan keyin ghana kóptegen qiyndyqtargha qaramastan memlekettik til retinde qoldanysqa endi. Sóitip til mәselesin sheshu ýshin 1997 jyly 11 shildede qabyldanghan «Qazaqstan Respublikasynyng Til turaly Zany» memlekettik tilding bekitiluine kýshti serpin berdi. Osy zang Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili – qazaq tili, últaralyq tili orys tili jәne taghy basqa tilderding erejeleri men zandastyqtaryn rastaytyn jәne retteytin normalar jiyntyghy bolyp bekitildi.

Jalpy, osylaysha 1920 jyldardaghy qazaq intelliygensiyasy men Nәzir Tóreqúlovtyng til jónindegi armandaghan maqsattary oryndaldy.

Baghlan Tashimov

Abai.kz