Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 4963 0 pikir 8 Shilde, 2013 saghat 20:04

Núrghaly Jýsipbay. Shoshynu

(әngime ornyna)

 

Týn.

Esik-terezesi týp-týgel tastay qymtalyp túmshalanghan ýiding ýlken bólmesinde qapyryqtan bulyghyp, tyrighan siraqtarmen astyndaghy tósegin eriksiz qayta-qayta tepkilep, typyrshyp jata almay, dәliregi úiyqtay almay jatqan bala kenetten túla boyyn biylep alghan әldebir qorqynysh sezimnen dirildey berdi de, aqyr sonynda, múnan ózi de qorqyp, shyday almay, qúddy qorqynyshty týs kórip shoshynghanday sәby jýregi men tar kenirdegin jaryp shyqqan bar ashy dauysymen shynghyryp jylap jiberdi.

Perzentining ashy dausyn esty salysymen "bissimilәsin" birneshe ret qaytalay bergen anasy әp-sәtte balasynyng qasyna jetip kelip, balasynyng tershigen alaqanday mandayyn sipap, ashy termen busynghan ayaday betin qayta-qayta sýiip jatty:

"Botam, qoshaqanym, jaman týs kóding be? Boldy, jylama endi..."

Bala jylaghanyn qoyar emes.

Anasy búdan basqa ne aitaryn, qalay júbataryn bilmey dal boldy. Auzyna basqa sóz de týspey, tek osy eki-ýsh sózdi qaytalay berdi sasqanynan, qaytalay berdi. Bar qolynan kelgeni - ishtey bismillәsin ýiirip, balasynyng shym-shym terlegen mandayynan sipap, eki betin qayta-qayta sýie beru boldy. Osy-aq.

 

(әngime ornyna)

 

Týn.

Esik-terezesi týp-týgel tastay qymtalyp túmshalanghan ýiding ýlken bólmesinde qapyryqtan bulyghyp, tyrighan siraqtarmen astyndaghy tósegin eriksiz qayta-qayta tepkilep, typyrshyp jata almay, dәliregi úiyqtay almay jatqan bala kenetten túla boyyn biylep alghan әldebir qorqynysh sezimnen dirildey berdi de, aqyr sonynda, múnan ózi de qorqyp, shyday almay, qúddy qorqynyshty týs kórip shoshynghanday sәby jýregi men tar kenirdegin jaryp shyqqan bar ashy dauysymen shynghyryp jylap jiberdi.

Perzentining ashy dausyn esty salysymen "bissimilәsin" birneshe ret qaytalay bergen anasy әp-sәtte balasynyng qasyna jetip kelip, balasynyng tershigen alaqanday mandayyn sipap, ashy termen busynghan ayaday betin qayta-qayta sýiip jatty:

"Botam, qoshaqanym, jaman týs kóding be? Boldy, jylama endi..."

Bala jylaghanyn qoyar emes.

Anasy búdan basqa ne aitaryn, qalay júbataryn bilmey dal boldy. Auzyna basqa sóz de týspey, tek osy eki-ýsh sózdi qaytalay berdi sasqanynan, qaytalay berdi. Bar qolynan kelgeni - ishtey bismillәsin ýiirip, balasynyng shym-shym terlegen mandayynan sipap, eki betin qayta-qayta sýie beru boldy. Osy-aq.

 

Balasynyng ashy dausyn esty salysymen ornynan atyp túryp jaryq jaqqan әkesi de búlardyng qasyna kelip, ol da, dirdek qaghyp jatqan jalghyz balasyn qalay júbataryn bilmey, әri múndaydy alghash kórgennen zәresi úshyp, dәl osy bir sәtte kómek kórsete almaghan ózining sharasyz hәlinen ózi ishtey yzalanyp, qauqarsyzdyghyn ishtey moyyndap, antarylyp qaldy...

Onyng da bar qolynan kelgeni, anda-sanda oqityn bir-eki qysqa sýreni ishtey qaytalay beru boldy.

Al, bala bolsa, boyyn biylegen әlde bir qorqynysh sezimnen dirdek qaghyp, bólme ishi jap-jaryq bolyp túrsa da eki kózden parlap jas aghyp júbata almay otyrghan basy qasyndaghy anasy men әkesin kóre de almay, olardyn  ýirenshikti meyirimi men jylylyghyn seze almay, tipti, olardyng "botalaghan" dausyn esty almay yshqynyp jylap jatty...

Balghyn denesi men pәk sanasyn biylep alghan ýreyden bala qansha uaqyt shyryldap, shynghyryp jatqanyn kim bilsin, biraq, dәl osy bir tústa ata-anasy ýshin sekundtar saghattargha sozyla tenesip, týsinde kórmegen jan azabyn óninde tartyp jaty. Búryn sondy múndaydy kórmegen ekeui ne isterin bilmey qayta-qayta bir-birine qarap jaltaqtaumen, bir-birine kómektese almaghandytan, ishtey jaratqangha syiynumen, sodan medet tileumen boldy.

 

***

Ata-ananyng jalbarynghan ýni qapyryq qapasty jara kókke kóterilip, dúghalary qabyl boldy ma, joq, әlde ata-ana meyirimining qúdireti ýstem bolyp bala boyyndaghy ýrey men shoshynudy alastatyp jiberdi me, beligisiz, kenet bala birte-birte óksigin basqanday bop, dirili birshama qaytyp, kóz jasyn tyiyp, esin jiya bastady.

Dәrmeni bitken bala, ne bolghanyn, neden múnsha qorqyp, shoshynghanyn ózi de týsine almay, әlsiz de nәzik qolymen anasynyng moynyn qúshaqtap, jyly da meyirimdi ana iyisin tereng jútyp, jútqan sayyn әldene týskenin sezingendey bolyp, ana bauyryna tyghyla berdi.

Balasynyng betin týgel japqan kóz jasynyn, múrynynan aqqan suynyn, tershigen mandayynyng jylylyghyn, tipti, dәl qazir túz tarqan ashy dәmin, birtindep ystyghynyng kóterilip kele jatqanyn  tek ana jýregining ghana seze alatyn úly da nәzik analyq týisipken sezinip jatty anasy.

Ystyghynyng kóterile bastauy bolashaqta búlardy kýtip túrghan auyr kesapattyng ilik yshandary bolatyn. Biraq múny dәl qazir ana men bala qaydan bile qoysyn? 

 

***

 Sәlden song esin jighan balasy:

"Mama-au ystyqtadym, kәndisәnerdi qosayyqshy" dedi basynda otyrghan anasyna qarap.

"Ne isteymiz" degendey әieli kýieuine qarady.

Kýieui qymtap tastaghan terezege bir, eki-ýsh kýn búryn ghana ornatqan su jana kondisionerge bir, kezek-kezek kóz qadady...

"Múnday bolghan qyzyghy men rahatyna nәlet dýniyenin! Dәl qazir, jazdyng aptyq ystyghynda, túnshyqtyrghan qapyryqta pәlenbay aqshagha satyp alyp, arnayy ornatqan kondisionerindi úrayyn! Ashylmaytyn, túmshalanghan terezendi úrayyn! "Terezeni ashpandar" deydi, "Syrtqa shyqpandar" deydi, au, sonda, týrmede jatqan adamnan, qylmyskerden ne aiyrmashylyghymyz qaldy? Ne jazdyq biz olargha!? Ýiimiz - ýy me, joq, әlde týrme, qapas pa?" dep ishtey kijingen әkesi anadayda shәy ýstelding ýstinde jatqan gazetti alyp keldi de, tynymsyz jelpildete bastady.

Key-keyde qapyryqqa әreng shydap otyrghan әieline bir, ózine bir jelpildetip otyryp, boyyn yza kernep, óz qolymen túmshalap tastaghan әlgi terezeni bir, kondisionerdi bir tiktedi taghy da.

"Qap bәlem, әkendi úryiyn! Qap..."

***

Shym-shym terlegen mandayyn sәl de bolsa salqyn aua sipaghannan rahatqa bólene bastaghan bala ýshin osy bir sәtte әlemdegi eng qúdiretti kisi, eng bir meyirimdi jan dәl qazir gazet jelpip otyrghan әkesindey bop sezildi.

"Papa-au" -dep, ýn qatty jay ghana.

"Áu balam" -dep, jauap qayyrdy jyly ýnmen әkesi.

"Erten esikting aldyna shyghyp oinasam bola ma?".

 

Ákesi ýn qatqan joq.

Dәliregi ne dep jauap bererin bile almady. Óitkeni eki kýn búryn tayau jerde bolghan zymyran apaty men jarylysynan keyin, kókke kótirilgen udan saqtanu ýshin jergilikti basshylar osylay tapsyrma bergen-di.

"Ýiinnen shyqpa!"

"Esik-terezendi qymtap jauyp tasta!"

"Kondisioner qospa!"

Osy-aq.

Biraq, balanyng aty - bala ghoy. Qashanghy otyrsyn, ystyq ýiding ishinde qamalyp. Oiyn balasy bolghan son, balalarmen asyr salyp atyspaq, tyghylmaq, balanyng óz tilimen aitqanda  "mashina-mashina", onan song eng sonynda barlyghy jinalyp, shýimelip otyryp "pishka-pishka" oinaghangha ne jetsin. Eng kóp «pishka»  (fishka) ózinde bolatyn. Ótken joly bәrin útyp kelte shalbarynyng eki qatasyn tompityp qaytqan. Al kórshi balalar endi qarymta oiyn jasaymyz degen-di.

Biraq, amal joq, ýiden shyghugha bolmaydy, dәliregi, әkesi úrysady. Keshe bildirmey lyp etip shyghyp keteyin degeni sol-aq edi, әkesi jekip tastady, tipti, tartyp jibere jazdady. Búl bolsa, baj etip jylap jiberip, sheshesining etegine tyghylghan...

Ay, sorly bala-ay, әke ashuynyng mәnin qaydan bilsin.

***

Jauap qatpaghan әkesine: "Bәlkim sózimdi estimey qalghan shyghar"- degen  oimen balasy әlgi súraghyn taghy da qaytalady.

"Papa-au, erten dala shyghyp oinayynshy?"

"Ym-m..."- dedi әkesi.

Búl "ym-mnyn" maghynysy ne edi?

"Iya" ma, әlde, maghynasy "joqqa" telingen, jýregininen sýzilip shyqqan amalsyzdyq pen múnnyn  ýni me? Dәl qazir múny ózi de úghyna alghan joq.

Biraq, qalay bolghanda da bala ýshin múnyng maghynasy "iyagha" jaqynyraq, manadan beri estigisi kep túrghan siqyrly sóz bolatyn.

Bar aita alghany osy-aq boldy әkesinin:

 "Ym-m"...

 

***

Bala ýreyden әli de tolyq aryla almay jatty. Oqtyn-oqtyn ayaq-qoly men bet búlshyq etteri ózdiginen bolar-bolmas dirildep qoya beredi. Dirildegen  sayyn múnyng mәnisin ishtey týsinip otyrghan әke-sheshesining jýregi auyzdaryna kep tirelgendey bolady.

Ras, bastapqyda-aq, әke-sheshsi dereu jedel jәrdem shaqyrtqan bolatyn. Kelmegennen son, qayta-qayta telefon soqsa da, dәl osy joly, nege ekeni belgisiz, olar da tym keshigip jatty.

***

Dirili birshama basylghannan son, gazet jelpip otyrghan әkesi men mandayyn sipap otyrghan anasyna qarap:

"Úiqym kelmey jatyr" dedi.

Sheshesi taghy da әkesine, әkesi taghy da balasyna qarady.

 

***

"Jaqynda mamang ýsheumiz Astanagha baramyz"- dedi, sonan son...

"Astana" dep әdeyi aityp edi. Óitkeni myna qúrghyr jerde teledidardan kórsetetin eng әsem de siqyrly dýnie osy - Astana bolatyn. Onyng ýstine osy kýnderi Astananyng tughan kýni de atalyp ótpek edi. Al, eng bastysy balasynyng tughan kýni  túnghysh preziydenttin  jәne Astananyng tughan kýnimen túspaldas kelgennen son, mereyi sol kisidey bolsyn dep balasynyng atyn - Núrsúltan qoyghan bolatyn.

Ákesi ýshin dәl qazir tóbeden zymyran qúlap, uly gaz aspangha kóterilgen, týnek pen qapyryqpen qapastalghan shyndyqtan góri teledidardaghy jayma-shuaq, týrli-týsti, jap-jaryq núr shashqan ótirik әlde qayda jaghymdy, edәuir útymdy, tipti shipaly әm jangha jaqyndau bop kórindi.

"Sol Astanagha barghanda saghan Han shatyrdy, Bәiterekti, neshe-týrli balyqtardy, Aqordany kórsetem balam..." dep jatty әkesi...

Biraq, bala Núrsúltan odan arghysyn esty almay mýlgip, bala qiyalymenen tek teledidardan ghana kórgen sol Aqordasy, sol Bәiteregi, sol Hanshatyry bar týrli-týsti syiqyrly әlemge, úiqynyng tәtti qúshaghyna enip  ketti.

Áriyne, balanyng әkesi de, anasy da onyng dәl qazir kórip jatqan týsinen, týsinde sonau Astanadaghy Núrsúltan atasyna jolyqqanyn, ony auyldaghy dostarymen tanystyrghanyn, sonan song barlyghy qosylyp, "dalagha shyqpandar" degen tyiymgha qaramastan dalada atyspaq, tyghylmashaq, mashina-mashina, "pishka-pishka" oinaghanyn, onan song bәri sharshap-shaldyghyp kelennen son, anasy salyp bergen qatar-qatar tósekke Núrsúltan atasymen qaz-qatar jatqanyn, onan son, búlardyng qasyna әkesi kelip, әp-sәtte oidan qúrastyra salatyn shytyrman ertegisin aityp bergenin, tipti, qapyryq qysyp bara jatqannan shyday almaghan Núrsúltan atasynyng ózi baryp әlgi qosylmay túrghan su jana kondisonerdi qosqannan keyin, bәri tegis salqyndap, rahattana tynys alyp, tәp-tәtti úiyqygha batyp ketkenin  bilgen joq.

Biraq, "balam tynysh úiyqtasyn" dep gazetpen  qapyryq auany qarmap-jelpip otyrghan әkesi bir nәrseni naqty bilip, sodan ýreyi qashsa da, búl oiyn әieline de aitugha qorqyp, qoryqqanyn әieline sezdirmes ýshin eki kózin tastay júmyp, ishtey tynyp otyrdy.

Ol - jazdyng osy bir ystyq shaghynda týnimen úiqy bermeytin masalardyng ýni týgeldey  óship, ýndemesterding typ-tipyl joghalyp ketui edi.

***

Al, dәl osy sәtte Astana ózining úlan-asyr merey toyyn dýrkiretip toylaugha dayyndalyp jatty.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5333