Tarihty zertteude til mamandary asa qajet
Aray OMAROVA, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng ghylymy qyzmetkeri, arabtanushy-etnograf
– Últtyq tarihty zerdeleu jónindegi vedomstvalyq júmys tobynyng keneytilgen otyrysynda Memlekettik hatshy Marat Tәjinning jasaghan bayandamasynyng basynda-aq sóz etken til – últtyng negizgi qúndylyghy ekeni barshagha mәlim. Tilsiz eshbir últ jasampaz bolmasy anyq. Songhy jyldarda Preziydent N.Nazarbaev memlekettik tilding mәrtebesin kóteruge tikeley bas-kóz bolyp, ózining «Qazaqstan halqyna Joldauynda» tilge airyqsha kónil bólip, aityp ketti. Qazaqstan halqy birtútas qazaq tilinde sóileui ýshin әrbir azamat ózinen bastauy qajet ekenin ýlgi retinde el basynyng ózi kórsetip, songhy halyqaralyq mәjilister men kezdesulerdi Preziydent memlekettik tilde jýrgizip jýr. Búl bizding el basqarushy aghalarymyzdyng birazyna memlekettik tilde, yaghny qazaq tilinde sóileuine qozghau bolghan siyaqty. Tek sóilep qana qoymay, memlekettik tildi joghary dengeyge kóteruding bir qúraly – resmy is qaghazdarynyng da sol tilde jazyluynda.
Aray OMAROVA, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng ghylymy qyzmetkeri, arabtanushy-etnograf
– Últtyq tarihty zerdeleu jónindegi vedomstvalyq júmys tobynyng keneytilgen otyrysynda Memlekettik hatshy Marat Tәjinning jasaghan bayandamasynyng basynda-aq sóz etken til – últtyng negizgi qúndylyghy ekeni barshagha mәlim. Tilsiz eshbir últ jasampaz bolmasy anyq. Songhy jyldarda Preziydent N.Nazarbaev memlekettik tilding mәrtebesin kóteruge tikeley bas-kóz bolyp, ózining «Qazaqstan halqyna Joldauynda» tilge airyqsha kónil bólip, aityp ketti. Qazaqstan halqy birtútas qazaq tilinde sóileui ýshin әrbir azamat ózinen bastauy qajet ekenin ýlgi retinde el basynyng ózi kórsetip, songhy halyqaralyq mәjilister men kezdesulerdi Preziydent memlekettik tilde jýrgizip jýr. Búl bizding el basqarushy aghalarymyzdyng birazyna memlekettik tilde, yaghny qazaq tilinde sóileuine qozghau bolghan siyaqty. Tek sóilep qana qoymay, memlekettik tildi joghary dengeyge kóteruding bir qúraly – resmy is qaghazdarynyng da sol tilde jazyluynda.
Alayda bizde kóptegen memlekettik mekemeler men ghylymy instituttarda barlyq is-qaghazdary, hattar, esepter men jobalar әli memlekettik tilge qosa jaghalasa orys tilinde jýrgizilip keledi. Búl – miniystrlikting talaby. Bizge Elbasy da, Memlekettik hatshy da qazaq tilining mәrtebesin kóteru jayly aityp jatqanda, biz nege qazaq tiline ýnemi audarma jasap jýremiz? Búl jerde әngime tek ministrlik talap etetin is-qaghazdary jayynda, al ghalymdardyng ghylymy zertteuleri qay tilde jazylsa da, tipti shet tilderinde jazylsa, qúba-qúp. Ol bizding ghalymdarymyzdyng enbekterining keninen tanyluyna ýlken mýmkindik. Al isqaghazdaryn ýnemi qazaq tilinen orysshagha, orys tilinen qazaqshagha audarumen qyzmetkerlerding negizgi júmys uaqyttary ótedi. Ol ýshin arnayy audarmashy alugha ministrlikten qarajat qarastyrylmaghan, biraq talap eki tilde jazylu kerek. Eger qújat memlekettik tilde jazylghanda, Qazaqstannyng óz ishindegi mekemeler arasynda bolghanda audarma jasaudyng ne qajettigi bar? Memleketaralyq nemese halyqaralyq dengeydegi qújattar bolsa әriyne, týsinikti.
Biz qazaq tilin Qazaqstan halqynyng barlyghyna ortaq til jasau ýshin әrbir mәselege nemqúrayly qaramauymyz kerek degen oidamyn.
Memlekettik hatshynyn: «Úly Jibek jolynyn, әsirese, onyng bizding el aumaghy arqyly ótetin bóligining – Dala jolynyng diplomatiyalyq jәne sauda-ekonomikalyq róli qanday edi? Ol jol mәdeniyetterding ózara kirigui men birin-biri bayytuyna, Ortalyq Aziya men Euraziyanyng basqa da memleketterinin, әsirese, Shyghys elderining mәdeniy-órkeniyettik qarym-qatynasyna qalaysha septesken?»degen joldardan biz tarihymyzgha qatysty elderding barlyghymen aradaghy әrtýrli qarym-qatynastar men baylanystardy qarastyruymyz qajet ekenin týsinuge bolady.
IYә, onyng ishinde әsirese, Shyghys elderimen aradaghy mәdeniy-órkeniyettik baylanystargha mәn beru kerektigin atap ótti. Bizde jylyna shyghystanu mamandyghy boyynsha qanshama mamandar joghary oqu ornyn tamamdaydy. Yaghny qytay, arab, parsy, urdu, t.b. tilderi men tarihynan mamandar bitirip shyghady, biraq búl mamandyqpen júmys tappay, basqa salalargha ketedi. Óitkeni bizde R.B. Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu instituty ghana ghylymiy-zertteumen ainalysady, basqa jekelegen ghalymdar bolsa, joghary oqu orndary tek bilim beru, mamandandyrumen ghana shúghyldanady jәne onda Qazaqstan tarihyna qatysty derektermen ainalysu mәselesi oqu baghdarlamasynda joq. Sondyqtan da shyghystanushy mamandyghy boyynsha bitirip shyqqan mamandar Qazaqstan tarihyna qatysty derektanu, tarihnama salasynan dayyndyghy az bolyp shyghady. Biz tek shetel kompaniyalary men Syrtqy ister ministrligine ghana mamandar dayarlap qoymay, Qazaqstan tarihyn zertteuge qajetti mamandardy dayyndaudy qarastyruymyz qajet siyaqty. Yaghny shyghystanushy mamandyghymen oqyp jatqan studentterding biraz bóligin osyghan mamandandyrsaq, qytay, arab, parsy, t.b. tilderdegi qoljazba men ortaghasyrlyq kitaptardan óz tarihymyzgha qajetti derekterdi jinaugha mol mýmkinshilik tuar edi. Óitkeni býkil bir Respublika ýshin jalghyz Shyghystanu instiytuty azshylyq bolar. Ashylmay jatqan derekter men mol maghlúmattardyng baryna kýmәn joq. «Barlyq osy derekter, iydeyalar, oqighalar jýieli әri obektivti baghagha ie boluy tiyis. Biraq búl әdettegi kezekti bayandaudy emes, bayypty ghylymy taldaudy qajet etedi. Mening oiymsha, búl – bizding tariyhshylarymyzdyng aldynda túrghan mindetting manyzdy bóligi».
Mine, Memlekettik hatshynyng osy sózderin basshylyqqa ala otyryp, júmys isteu әrbir tarihshygha jýktelgen mindet. Sonday-aq Memlekettik hatshy sózinen týietin taghy bir mәsele tәuelsizdik alghannan keyingi jyldardaghy Qazaqstan jayly tek Batys sayasatkerlerining ghana pikirleri men jazghandaryn esepke alyp qoymay, kórshiles Orta Aziya men Shyghys elderinde jazylghan mәlimetter men derekterdi de Qazaqstan tarihyn jazuda kәdege jaratu.
Sonymen, otandyq tarihty oqytushylar men ghalymdardyng aldynda auqymy ýlken mindetter túr. Últtyq tarihymyzdy zertteude últtyq qúndylyqtarymyzdy saqtay otyryp, janasha júmys isteu qajettiligi tuyndady.
"Ayqyn" gazeti