Dombyrashy-ghalym Júmageldi Nәjimedenovtyng dombyranyng ýni ózgerip bara jatqanyn aityp dabyl qaqqanyna birer jyl boldy. Zadynda dombyra turaly talay úsynys pen tilekti estip jýrsek te, búl janayqay qúlaqqa tosyn estilgen. Qaysybir jyly qaysybir festivali ayasynda Nәjimedenov kótergen mәsele sol bir eski de tar ghimarattyng ishinen shyqpay qalghan synayly. Sol jiyngha qatysqan talay mýiizi qaraghayday mәdeniyetshilerding esine osy bir mәseleni taghy bir ret salyp, osy taqyrypqa taghy bir oralyp soghudy jón kórdik.

Estigenimizdi esinep jýrip úmytyp qalatyn biz syrttay dabyraytyp baspasóz betinde «dombyragha arnap esketkish qoy», «dombyranyng ýnin qalyptau» synayly super iydeyaly taqyryptarmen maqalalar jazyp jýrgenimizben, әkeli-balaly Ensepovter «biz oilap taptyq» dep esepteytin  dombyra-elektronika-kompiuter-oryndaushydan (DEKKO) qúralghan «kvertetke» jatyp alyp qol soghudan әrige asa almay jýrgen synaylymyz. Ár aspapqa osylay janr asha bersek, Aqerke Tәjibaeva sekildi ambisiyasy adam óltiretin keyingi tolqyn jas qobyzshylar QEKKO degen shedevr shyghyryp jýrse, tang qalmanyz.

Dombyrashy-ghalym Júmageldi Nәjimedenovtyng dombyranyng ýni ózgerip bara jatqanyn aityp dabyl qaqqanyna birer jyl boldy. Zadynda dombyra turaly talay úsynys pen tilekti estip jýrsek te, búl janayqay qúlaqqa tosyn estilgen. Qaysybir jyly qaysybir festivali ayasynda Nәjimedenov kótergen mәsele sol bir eski de tar ghimarattyng ishinen shyqpay qalghan synayly. Sol jiyngha qatysqan talay mýiizi qaraghayday mәdeniyetshilerding esine osy bir mәseleni taghy bir ret salyp, osy taqyrypqa taghy bir oralyp soghudy jón kórdik.

Estigenimizdi esinep jýrip úmytyp qalatyn biz syrttay dabyraytyp baspasóz betinde «dombyragha arnap esketkish qoy», «dombyranyng ýnin qalyptau» synayly super iydeyaly taqyryptarmen maqalalar jazyp jýrgenimizben, әkeli-balaly Ensepovter «biz oilap taptyq» dep esepteytin  dombyra-elektronika-kompiuter-oryndaushydan (DEKKO) qúralghan «kvertetke» jatyp alyp qol soghudan әrige asa almay jýrgen synaylymyz. Ár aspapqa osylay janr asha bersek, Aqerke Tәjibaeva sekildi ambisiyasy adam óltiretin keyingi tolqyn jas qobyzshylar QEKKO degen shedevr shyghyryp jýrse, tang qalmanyz.

Sonau 1986 jyly etnograf Jaghda Babalyqúly tapqan tasta dombyranyng hәm biylep túrghan bes adamnyng sureti bar ekeni talay aityldy, jazyldy. Kamal Aqyshev bastaghan ghalymdar búl tasty neolit dәuirine jatqyzghyny da mәlim. Shamamen alty myng jyl búryn qúlaghy, shanaghy bar dombyrany tasqa tanbalaghan ata-babamyz sol kezding ózinde-aq dombyra shertedi eken, kýige biyleydi eken. Endeshe, Stradivariyding skripkasymen maqtanatyn júrtqa «mәdeniyet bizden bastalady!» dep rahattanyp túryp aitugha bolatyn shyghar. Al sol tarihy tastyng әli kýnge «Mәdeny múragha» enbegenin de Jaghda aqsaqal ókpelep túryp aitty. Mәdeny múra degenimiz kór qazu ghana emes shyghar?

«Abai.kz» dombyrany janyna serik etip jýrgen birneshe azamatqa saual tastaghan bolatyn. Dombyrashy-ghalym Júmageldi Nәjimedenovtin, kýishi Raqym Tәjibayúly men Qarshygha Ahmediyarovtyn, «Sherter» JShS-ning óndiristik diyrektory Meyirbek Dilmanovtyn, dombyra jasaushy sheber Jolaushy Túrdyqúlovtyn, DEKKO janrynyng avtory Jasaral Ensepovtyng jәne jas kýishi Múreger Sauranbaevtyng jauaptary tómendegishe.

Júmageldi NÁJIMEDENOV: Men dombyrada qazaqtyng imuniyteti jatyr dep aitqan bolar edim. Býkil ghylym da sonyng ishinde. Ábu Nasyr әl-Faraby aitady: «Aspannyng kórki - júldyz, jerding kórki - dybys» dep. Dombyrany qaghyp kep jibergendegi terbelisterding jiyntyghyn muzyka deydi. Bir qaraghanda, dombyra - qarapayym aspap. «Odna palka, dve struny» dep orystar kemitip aitady. Biraq klassikalyq muzyka oryndaushylar alty, tórt ishegi bar aspaptarmen oinaghan әuendi biz eki ishekpen-aq jetkizemiz. Eshbirinen kem týspeydi. Orystar olay ottamasa da bolady.

Qazir biz muzykanyng ortasynda jýrmiz. Bayaghy qonyr ýnnin  keremettigi sol, Qorqyttyng qyl qobyzynyng qonyr ýnin estip-aq, syrqattar jazylghan. 130-150 gigagers apparattyng auqymynan shyqqan muzyka sau adamdy auru qylady. Alysqa barmay-aq, qazaqtyng osy kýngi toylaryna barsanyz, u-shu, aiqaygha toyyp qaytasyz. Sonda búl qay jaqtan kelgen mәdeniyet? Qonyr ýnining diapazony 90 Gs-ten bastalady. Qazirgi balyq aulaytyn leskimen jasalatyn dombyralardyki 190 Gs. Europalyq aspaptardyng ýni 200 Gs-ten bastalady. Týsine bilgen adamgha biz bar qúndylyqtarymyzben Europa ýnining ishine kirip kettik. Qazir qonyr ýndi dombyra joq, múrajaydan ghana taba alasyz.

Jolaushy TÚRDYQÚLOV: Júmageldiniki dúrys. Ony eshkim qoldamay otyr. Qoldasa, nesi bar, qonyr ýndi dombyrany jasaugha bolady. Biraq dombyranyng ishegin zerttep baryp dombyra jasaytyn ghylymy ortalyq ashu kerek.

- Ghylymy ortalyq ashyldy deyik, júmysty neden bastamaqsyzdar?

Júmageldi NÁJIMEDENOV: Qazirgi dombyragha qatysty nómiri birinshi problema - ishekting joqtyghy. Dybystyng dúrys shyghuy 50-60 payyz ishekke baylanysty. Bayaghy sheshen dombyralardyng ornyna qazir manqa dombyralar qaptap ketti. Al ol manqa dombyramen qazaqtyng ruhyn kótere almaysyz. Qazaqtyng ruhyn kóteretin - qonyr ýndi dombyra. Qonyr ýndi qalypqa keltiru arqyly qazaqtyng aqyl-oyy, sanasy ózgeredi. «Dombyra tartqan bala jamandyqqa barmaydy», «Dombyra ústaghan bala adaspaydy»  degen taqyryptarda maqala da jazdym. Biyliktegi keybir qazaqtarda dombyragha degen mensinbeushilik qalyptasqan siyaqty. Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituttyng diyrektory Erlan Sairov byltyrghy respublikalyq forumda «dombyrany brend qylyp alayyq» degen  bastama kóterdi. Qabyldanbay tastaldy emes pe? Mәngilik ruhany baylyghymyz qazir memlekettik standartqa kirmey otyr. Biylikting qazaq ruhaniyatyna degen kózqarasy osydan-aq kórinip túrghan joq pa? Dombyra qazirgi jaghdayda tek qolóner retinde qalyp otyr. Ghylymy ortalyq ashqanda ghana akustikasyn zertteu arqyly dombyrany memlekettik standartqa engize alamyz. Sosyn myqty ghylymy kenes qajet bolady. Arnayy ishek jasaytyn seh ashu mәselesi óz aldyna. Gitara men skripkanyn  arnayy ózining ishegi bar ghoy. Dombyranyng ishegin shygharatyn seh nege bolmauy kerek? Qatty búraugha shydaytyn bolghandyqtan keyin balyq aulaytyn leskini taghyp qoydyq. Al ol sozyla beredi. Ishekting sozyluy - muzykanttargha keri әserin tiygizip jatyr. Sahnada túryp ishegi sozylyp ketedi de, qúlaghyn búray beredi. Bәzbireuler qoydyng isheginen jasalghan ishekti ýzilgish, týtilgish, kirlegish dep jýr. Bos sóz. Dombyrany zerttep jýrgen keybir jigitterding ilimi, bilimi bar, biraq ghylymy joq. Ukrainanyng Poltava degen jerinde qoydyng ishegin bizding elimizden alyp, halyqaralyq standartqa say óndiredi eken. Endeshe ózimizde de nege ghylymy ortalyq, seh ashyp  óndirmeske? Kezinde úrshyqtan iyirgen ghoy. Kelisemin, úrshyqtan iyirgen ishekting diametri juan nemese jinishke bolyp shyghuy mýmkin. Al arnayy sehta qalay saqtaluy kerektigi, kólemi eskerilip jasalatyn edi.

Qarshygha AHMEDIYaROV: Qoydyng ishegi kishkentay dombyragha keledi. Týtilip qalsa, auylda kýnde qoy soyylyp jatyr. Sony alady da, tagha salady... Tek dombyra ýshin emes, skripkagha da taqqan. Búzaudyng ishegin violonchelige taqqan. Zaman ozyp, әlemdik muzyka arenasynda altyn, kýmis jalatylghan ishekter shyghyp jatqanda, kiyiz ýiding ishinde otyryp, asyqpay tartatyn bayaghy ishek eshqayda ótpeydi qazir. Ári ketse, ýsh kýn tartsan, ýzilip qalady. Júmageldiler stanokpen layyqtap shygharsyn. Biraq ony alsa, újym bop alar, basy-qasynda jýrgen dombyrashylar alar. Býkil halyq ishek satyp almaytynyna mening kózim әldeqashan jetken. Qaysybir jyly Semeyden dombyranyng ishegin shygharatyn stanok jasaytyn seh ashyp, qoydyng ishegin tasymaqshy boldyq.  Barlyghyn oilastyryp, aqshasyn eseptegende, shyghyn aqtamaytyn boldy...

- Ýkimetke, bolmasa tiyisti ministrlikke hat joldap kórdinizder me ?

Júmageldi NÁJIMEDENOV: Joldadyq. Ishekting ishki sozylghyshtyq qasiyetin de kórsetip berdim. 20 shaqty adam qol qoydyq. Jauap joq.

Qarshygha AHMEDIYaROV: Kezinde konservatoriyanyng janynan dombyragha qatysty ghylymy ortalyq ashylyp, júmys jasady. Sarybaev, Bayqadamovtar kenesshi boldy. Sol enbekting arqasynda dombyranyng qazirgi haline jettik. Ózin aqtamaghannan keyin, jabylyp qaldy. Qarap otyrsaq, osy kýni jii aitylyp jýrgen ghylymy ortalyq ashyp, sehtan qoydyng ishegin shygharu tәjiribiyeden ótti. Dәleldendi de. Eger Qúrmanghazy siyaqty әigili oryndaushylar bolmasa dombyra da múnday mәshhýr bolmas edi. Sondyqtan oryndaushylarmen de sanasyp, kelisip otyru kerek. Áueli ýnin shygharyp, etalon jasasyn. Teoretikter jeterlik qoy. Tәjiriybe jýzinde de kórsetsin.

Jasaral ENSEPOV: Muzykanttar da halyqtyng súranysyn údayy eskerip otyrulary  qajet. DEKKO-nyng maqsaty - últtyq aspaptardyng dengeyin kóteru, halyqqa, әsirese, jastargha jetkizu. Jastar dombyra aspabynan alshaqtap ketti. Nege? Jahandanu keldi. Biz kiyiz ýiding ishinde qalmauymyz kerek. Estradalyq dengeyi joghary, zamanauy óndeuding tәsili arqyly osy bir janalyqty engizdim. DEKKO -  2000 jyly avtorlyq kuәlik alynghan memlekettik  qújat. Halyqaralyq termindi alghashqyda qazaqy sózben auystyru turaly kóp úsynystar aldym. Biraq ózimning ústanymymda qaldym, bizding tól sózimiz bolyp qaldy. Qayta maqtanuymyz qajet, kóp memleketter búl standartqa әli de ene almay otyr. Syrt elderge  gastrolidik saparlarmen shyqqanda dәstýrli kýimen tang qaldyra almaymyz. Qazirgi dombyra improvizasiyany talap etedi. Sol ýrdisti búzdyq ta, dombyranyng basyn, moynyn qozghaudy engizdik. Búrynghyday otyrysta emes, DEKKO-da erkin otyrys qajet. Otyrysqa da patent aldym.

- DEKKO-ny halyq qalay qabyldady dep oilaysyz?

Jasaral ENSEPOV: Mening balam Asylbek Ensepov shyghatyn jerlerding bәrine DEKKO arqyly shyghyp jýr. Halyqtyng súranysy rok stiylindegi dombyra boldy, sol súranystyng negizinde shyqty. Búl mektepti jalghastyrushylar qazir tipti kóbeyip ketti. Kezinde Asylbek oqyp jýrip sahnagha shyqqanynda, konservatoriyadan shygharyp jiberuge deyin bardy. Sodan keyin baryp «Úlytau», «Saz otaular» shyqty.

Al DEKKO orkestrge kelmeydi. Orkestrde basqa aspaptargha oryn berilui tiyis.

- Sizding aityp otyrghanynyz elektro-akustikalyq dombyra ghoy, shamasy...

Jasaral ENSEPOV: Ishine dinamika qoyylyp jasalghan alghashqy elektrlik dombyrany Latviyada jasattyq. Ol shanqobyz, sybyzghy, fleyta, syrnaydyng da dybysyn kýsheytip shygharady. Sodan keyin taghy bireuin Jolaushygha jasattyq.

Jolaushy TÚRDYQÚLOV: Elektrlik dombyrany mening shәkirtterim jasaydy. Onday dombyrany jasaushy sheberler az.

Múrager SAURANBAEV: Elektro dombyranyng dausy gitaranyng ýnine úqsaytyn siyaqty.

- Mysaly, Múrager, sen Núrghisa Tilendiyevting kýilerin jii oryndaysyng ghoy. Ol kisining oryndauyndaghy kýilerdi tyndap óskening taghy bar. Dombyranyng ýninen ózgeshelik sezile me?

Múrager SAURANBAEV: Núrghisa atamyzday dombyra tartu bizge arman ghoy. Biraq ol kisining de dombyralarynyng ishegi kәdimgi biz paydalanyp jýrgendey bolu kerek, mening biluimde. Sondyqtan, óz basym dombyranyng ýninen ózgeshelik bayqay qoymaymyn.

Meyirbek DILMANOV: Al biz elektrlik dombyra jasamaymyz.

- Qazir jasalyp jatqan, kәnigi dombyrashylardyng tartysyna shydas beretin bizding eldegi myqty degen dombyralardyng qýny qanday ózi?

Raqym TÁJIBAYÚLY: Qazirgi dombyralardyng baghasy, estuim boyynsha, 500 dollar. Al materialyna qaray jaqsy dombyranyng qúny 25 myng dollargha deyin barsa kerek. Dombyranyng bedelin ósiru ýshin onyng baghasyn ósirgenimiz, bir jaghy, dúrys. Qúny bolmasa, qadiri qalmaydy, kýtimi ketedi. Jaqsy dombyrany tartqan ýstine tartqyng keledi. Onday dombyrany shertseng shabytyng oyanyp, sheberliging ósedi. 10 000 dollar degen bagha qazir bizge týrpidey tiyetin shyghar. Biraq, salystyryp qarasaq, arzan túratynday dombyranyng skripkadan qay jeri kem?

Qarshygha AHMEDIYaROV: 5-6 dombyram bar. Gheynolla Ismaghúlov, Jaqsylyq Ospanovtardyng jasaghan dombyralarymen shyghyp jýrmin. Kaysybir jyly Ótegen Mahmúttyng «Iman» qory «Ýkili dombyra» bayqauyn ótkizgende, alqa tóraghasy bolghanmyn. Barlyq sheberlerding jasaghan dombyra ýlgileri mening aldymnan ótti. Sonda әrqaysysynyng baghasy shamamen myng dollar kóleminde bolatyn.

Jolaushy TÚRDYQÚLOV: Dombyra jasatqan adam ishine de, syrtyna da qaraydy ghoy. Bir jerinde kinәrat bolmau kerek. Shәkirtterim jasap jýrgen dombyralaryn 300 dollargha baghalap jýr. Ózim jasaytyn dombyralardy mynnan bastap, on myng dollardyng kóleminde baghalaymyn. Men jasaghan dombyralardy «Úlytau» toby da ústap jýr.

Múrager SAURANBAEV: Men de negizinen dombyrany osy Jolaushy aghamyzgha jasatamyn. Jaqyndagha ghana osy aghamyzdyng shәkirti, Erdos degen jigitke tapsyrys berdim. Baghasy bir jarym mynday bolatyn shyghar.

- Dombyra jasaytyn material, yaghni, aghash mәselesinde qanday ózgerister nemese izdenister kerek?

Jolaushy TÚRDYQÚLOV: Birinshiden, dombyranyng sapasy týzelgennen keyin, halyqaralyq arenadaghy aspapqa ainalar edi. Ekinshiden, әriyne, sapasy bolghannan keyin óner dep qarap, jalpy bәsekeni kóbeytip, dombyragha últtyq óner dep qarauymyz kerek. Oilap otyrsaq, mәsele kóp. Sheberlerding bastary qosylmay jýr. Belgili bir ortalyq bolsa, barlyq aspap týrlerin jasaytyn myqty materialdar  alynar edi. Ózimizding Tyani-Shani shyrshasy da -  akustikasy joghary aghash. Akustikalyq qasiyeti kýshti qyzyl aghash, qara aghash, búira ýienkiler shetelden alynuy qajet. Oghan jeke adamnyng shamasy jetpeydi.

Meyirbek DILMANOV: Biletin bolarsyzdar, «Sherter» 1989 jyldan beri júmys istep keledi. 1992 jyly JShS boldyq. Aspaptyng barlyq týrin jasaymyz. Jeke sheberler de kóp. Adyrnanyng bir týrin oilap taptyq. Formasy sadaq siyaqty, arfa tәrizdi otyryp oinalatyn auyr aspap. Mektep jasyndaghy balalargha arnalghan dombyralar jasalyp jatyr. Qazir bizde 20 shaqty sheber júmys jasaydy. 1989 jyldary aiyna bas-ayaghy 7000 dombyra shyqsa, qazir nebәri jýz eludey-aq dombyra jasalyp jatyr.

Erlan ÁBDIRÚLY, «Abay-inform».