Oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEVTYNG tóraghalyghymen sybaylas jemqorlyqpen kýres jәne qúqyq búzushylyqtyng aldyn alu jónindegi vedomstvoaralyq komissiyanyng selektorlyq kenesi (oblystyq) ótti.

Memlekettik jәne qúqyq qorghau oryndarynyng shaghyn jәne orta biznes nysandarynyng júmysyna orynsyz aralaspau talaptarynyng saqtaluy haqynda oblys prokurorynyng orynbasary Núrlan Bijanov aqparat berdi.

2013 jyldyng osy kezenine deyin oblystyq prokuratura tarapynan kәsipkerlerding qúqyghyn qorghau baghytynda 45 tekseru jýrgizilip, 700 zanbúzushylyq anyqtalghan. 58 jauapty túlgha jazagha tartylyp, bir qylmystyq is qozghalghan.

Tekseruler barysynda birinshi jartyjyldyqtyng josparyna 608 nysandy tekseru negizsiz engizilgeni belgili bolyp, jauapty alty adam tәrtiptik jauapkershilikke tartylghan. Múnday zansyzdyqtar Óskemen, Semey Kurchatov qalalary men Ayagóz, Zaysan, Boroduliha audandarynda tirkelgen.

Prokurordyng rúqsatynsyz, óz betimen tekseruge shyghushylar әli de bolsa tyiylmay kele jatqan synayly. Qarjy polisiyasynyng jedel jәne izdestiru qyzmetkerleri tarapynan 96 nysannan prokuror sanksiyasynsyz aqparat talap etken 29 oqigha anyqtalghan.

21 jasqa tolmaghandargha alkogolidik ónim satushylardy anyqtau barysynda tekseru taghayyndau turaly tiyisti akt jasamastan әreket etu oqighalary da bar. Býgingi deyin 177 zansyzdyq tirkelip, tiyisinshe shara qoldanyluda.

Oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEVTYNG tóraghalyghymen sybaylas jemqorlyqpen kýres jәne qúqyq búzushylyqtyng aldyn alu jónindegi vedomstvoaralyq komissiyanyng selektorlyq kenesi (oblystyq) ótti.

Memlekettik jәne qúqyq qorghau oryndarynyng shaghyn jәne orta biznes nysandarynyng júmysyna orynsyz aralaspau talaptarynyng saqtaluy haqynda oblys prokurorynyng orynbasary Núrlan Bijanov aqparat berdi.

2013 jyldyng osy kezenine deyin oblystyq prokuratura tarapynan kәsipkerlerding qúqyghyn qorghau baghytynda 45 tekseru jýrgizilip, 700 zanbúzushylyq anyqtalghan. 58 jauapty túlgha jazagha tartylyp, bir qylmystyq is qozghalghan.

Tekseruler barysynda birinshi jartyjyldyqtyng josparyna 608 nysandy tekseru negizsiz engizilgeni belgili bolyp, jauapty alty adam tәrtiptik jauapkershilikke tartylghan. Múnday zansyzdyqtar Óskemen, Semey Kurchatov qalalary men Ayagóz, Zaysan, Boroduliha audandarynda tirkelgen.

Prokurordyng rúqsatynsyz, óz betimen tekseruge shyghushylar әli de bolsa tyiylmay kele jatqan synayly. Qarjy polisiyasynyng jedel jәne izdestiru qyzmetkerleri tarapynan 96 nysannan prokuror sanksiyasynsyz aqparat talap etken 29 oqigha anyqtalghan.

21 jasqa tolmaghandargha alkogolidik ónim satushylardy anyqtau barysynda tekseru taghayyndau turaly tiyisti akt jasamastan әreket etu oqighalary da bar. Býgingi deyin 177 zansyzdyq tirkelip, tiyisinshe shara qoldanyluda.

Qarjy polisiyasy qyzmetkerlerining zandy kәsip iyelerining júmysyna kedergi keltirip, para talap etu oqighalary biyl da bayqalyp otyr. Osy mazmúnda toghyz birdey qylmystyq is qozghalyp, segiz lauazymdy túlgha qylmystyq jauapqa tartylypty. Olardyng arasynda qarjy polisiyasy qyzmetkerlerinen bólek auyldyq okrug әkimi, veterinarlyq inspektor, audandyq jer bólimining bastyghy syndy týrli sala ókilderi bar.

Osynday zansyzdyqtargha tyiym boluy ýshin oblystyng biznes-qauymdastyqtarymen birge әreket etu maqsatynda qoghamdyq kenester men jedel toptar qúrylghan. Prokuraturanyng senim telefonyna zansyz tekseris jóninde habarlaushylardyng bar boluy tekserushi organdardyng keybir qyzmetkerleri әli de ayaqtaryn jiya qoymaghanyn kórsetse kerek.

- Elbasy Núrsúltan NAZARBAEV shaghyn jәne orta biznesting damuyna airyqsha kónil bólip otyr. Osy salanyng algha basuy ýshin bizding aimaqta az sharua atqaryp jatqan joq. Osyghan qaramastan búl tarapta týitkildi mәseleler de bar,- dedi oblys Ákimi.

Oblystyq shaghyn jәne orta biznes júmysshylarynyng aimaqtyq kәsipodaq tórayymy Galina Kazanseva bolsa josparsyz tekserulerding tittey de azaymaghanyn algha tartty. Tipti, ol múnday zansyz tekseruler jergilikti atqarushy biylik pen jekelegen adamdardyng núsqauymen jýrgiziletin kezderi jii ekenin mәlimdedi. Sonday-aq óte shaghyn biznes nysandarynyng mýshkil haline ayanysh bildirdi.

-          Ayaqtan túryp, jaghdayyn týzep alghan kәsipkerler óz-ózin

qorghaugha birshama qabiletti bolsa, shaghyn nysandar ýshin múnyng ózi ýlken mәsele. Múny qadaghalaushy organdardyng qyzmetkerleri de jaqsy biledi. Sol sebepti shaghyn biznes nysandary kóp zardap shegude, - deydi Galina Kazanseva. Ol әdilet departamentining intellektualdyq menshikti qorghau isinde sylbyr qimyldap otyrghanyn bayanday kele, «ybiyleynyi» kinoteatrynyng tónireginde tughan daudy mysalgha aldy. Onyng aituynsha, jergilikti әdilet departamenti Óskemendegi eng kóne kinoteatrdyng mýddelerin tiyisinshe qorghay almaghan.

Oblys basshysy qadaghalau organdaryna múnday dauly mәselelerde oblystyng mýddesin eskere әreket etu kerek degen oy aitty. Alayda kez kelgen әreket zang ayasynda boluy shart ekenin de eskertti. Al audan jәne qala әkimderine kәsipkerlerge jer telimin beru jәne memlekettik satyp alu sharalarynda asa saq boludy tapsyrdy. Jer telimin ýlestiru mәselesinde, әsirese, Óskemen, Semey qalalary men Boroduliha, Glubokoe audandarynda tәrtipsizdikter oryn alghan. Al memlekettik satyp alu mәselesinde jyl sayyn bir kemshilikting qaytalanuy basshylardyng salghyrttyghynan ekenin eskertken oblys Ákimi bir ret jibergen qatelikten qorytyndy shygharu qajettigin qadap aitty. Sonday-aq, kórneki aqparattardyn, sonyng ishinde, sauda-sattyq jarnamalarynyng mazmúnyna mәn berip, tәrtipke keltiru de әkimning bir mindeti ekenin jetkizdi

Qoghamdyq tәrtipti saqtau jәne zang búzushylyqtardyng aldyn alu isine halyqty qatystyru joldaryn jetildiru jóninde oblystyq ishki ister departamentining basshysy Rashid Jaqypov bayandady.

Býginde oblys boyynsha 565 erikti qúrylymdar qoghamdyq tәrtipting túraqtylyghyna atsalysyp otyrghan kórinedi. Búl iske jalpy jiyny ýsh mynnan astam adam tartylghan. Zang búzushylyqtardyng sebebin anyqtap, ony ashugha kómektesken belsendilerin qarjylay marapattau ýshin biylgha alty mln. tenge bólingen. Búl qarjynyng 2134 myng tengesi iygerilgen.

            Qoghamdyq tәrtipti qadaghalau isine erikti toptardy tartyp, olardyng júmysyn qarjylandyrugha iri kәsiporyndardy tartu ózekti mәselege ainalyp otyr. Búl túrghyda «Qazsink» ózgelerge ýlgi bolarlyqtay әreketterge baruda. Glubokoe audanynyng Belousovka kentinde erikti top qúru jóninde jasalghan úsynys «Qazaqmys» JShS tarapynan qoldau tappay otyrsa kerek. Eriktilerdi júmysqa tartu isi Semey qalasynda aqsap túrghany da aityldy. Erikti jasaqtardy qarjylandyru isin jergilikti ózin-ózi basqaru úiymdary arqyly úiymdastyru isi de tejelude. Búdan keyin mal úrlyghynyng jayyna auysqan Rashid Jaqypov osy erikti jasaqtardyng arqasynda mal úrlyghynyng jyl sayyn azaya týskenin jetkizdi. 2011 jyly mal úrlyghy 33 payyzgha tómendese, biyldyng bes aiynda-aq 22 payyzgha qysqarghan. Búl iste Úlan, Kókpekti, Jarma syndy birqatar audandar sylbyrlyq tanytuda. Qazir búl rette kósh sonynda qalyp otyrghan Kókpekti audany osy bastamany oblysqa úsynghan kezde audan boyynsha bir jylda jeti úrlyq qana tirkelgenin, qazir jaghday kereghar keyipke týskenin aitady ishki ister departamentining basshysy.

            Halyqtyng auyldarda mal kezegin úiymdastyrugha qúlyqsyzdyq tanytuy da baukespelerding batyldanuyna týrtki bolyp otyrghan kórinedi. Qarausyz qalyp, qoldy bolghan mal tabylghanymen ony izdeuge ketetin shyghyn ótelmeytinin eshkim eskere bermeydi. Mәselen, osyghan deyin óristen joghalghan 680 bas maldy izdeuge 10 mln. tengege juyq qarajat shyghyndalghan.

            Qoghamdyq tәrtipti qamtamasyz etuge túrghyndardyng ózderin tartu maqsatynda Óskemen qalasynda jergilikti ózin-ózi basqaru úiymdarynyng janynan qúrylghan kenester bir jyldyng ishinde tiyimdi ekenin kórsetip otyr. Búl keneske túrghyndardan bólek uchaskelik inspektorlar, jergilikti deputattar, kәsipkerler da tartylghan. Osy kenesterding belsendi әreket etuining arqasynda 18 adam arnayy týzetu mekemesine jóneltilip, bes adam júmysqa ornalastyrylghan. Osy tәjiriybeni jetildire týsip, basqa audan, qalalargha taratu qajet. Ár eldi meken óz ishindegi tәrtipti retteuge baulu ýshin, auyldarda berekeli tirlik qalyptastyru maqsatynda «Qauipsiz auyl» atty oblystyq bayqau ótkizu josparlanuda.

            Aymaq basshysy qoghamdyq tәrtipting saqtaluyna jeke azamattar da, biylik ókilderi de, qúqyq qorghau oryndary da, qoghamdyq úiymdar da mýddelilik tanytyp, birlese әreket etkende ghana zanbúzushylyq azayatynyn eskerte kele, Tarbaghatay, Kókpekti, Abay audandarynyng júmysyn syngha aldy. Al mal úrlyghy byltyrghy kezenmen salystyrghanda Semey qalasynda - 30, Ayagózde - 38, Tarbaghatayda 44 payyzgha ósken.

            -Árqaysymyz júmysqa qoryqpay baryp-kelip, tynysh úiyqtau ýshin qoghamdyq tәrtip qajet. Sondyqtan qoghamdyq tәrtipti qadaghalau isin jalghyz qúqyq qorghau oryndaryna artyp qoi dúrys emes. Ótken jyldary osy iske júrtshylyqty tartu túrghysynda jana bastamalar kóterilip, jaqsy júmystar jasalghan. Biyl sol qozghalys sayabyrsyp qaldy. Erikti toptar men jasaqtardy qúryp, ony qaghazgha tirkeumen shekteluge bolmaydy. Búl kenester, jasaqtar is jýzinde júmys isteu qajet, - degen oblys Ákimi Berdibek SAPARBAEV auyldy jerlerdegi aqsaqaldar kenesin osy iske tartu kerektigin basa aitty. Ózin-ózi basqaru úiymdary men әkimdikter janynan qoghamdyq kenes qúru, «Qauipsiz auyl» bayqauyn úiymdastyru úsynystaryna qoldau bildirgen aimaq basshysy jastar úiymdaryn, «Jas úlan» jasaqtary men «Jas Otan» jastar qanatynyng atalmysh baghyttaghy júmystaryn jandandyrudy tapsyrdy.

Abai.kz