Arma әleumet! Sizdermen syr-súqbat ótkizbegeli әudem uaqyt bolypty...

Orqon boyy Qaraqorym (Harhoriyn) dalasy Kýltegin men Bilgi Qaghan eskertkishi (mәngitasy). Tasqa bәdizdelgen bitik jazuyn qolmen sipap, ejiktep oqyp, basyna tәu etip keldim. Dala dýbiri, babalar gýbiri qúlaghyma ýildedi...

Runa jazuymen alghash mektep oqyp jýrgende tanysa bastadym. Ár beysenbi kýni eki saghat eki synyptyng oqushylary birigip Qazaqstandyq әn-kýidi nemese derekti filimderdi tamashalaytynbyz. Birde Kýltegin eskertkishining kóshirmesin Japon ghalymdary Astanagha kóshirgeni turaly derekti filimdi kórdik. IY.Tasmaghambetov, M.Qozybaev bastaghan Qazaqstan delegasiyasynyng Mongholiyadaghy Orqon eskertkishterine jasaghan saparyn kórsetti. Zaldyng ishi qúlaqqa úrghan tanaday typ-tynysh, biz berile tamashalap otyrmyz. Arasynda O.Sýleymenovtyng Kýltegin mәngitasyndaghy sózderdi mәnerine keltire oqyghan qiyghy bar. Bәri qúlaghymyzda qaldy. Keyin ýige qaytqanymda Últtyq Arnanyng "Kýltóbe" baghdarlamasyn jýrgizushi marqúm Rahat Mamyrbek kezekti bir baghdarlamasyn Orqon eskertkishinen sitat keltire "Jogharyda kók Tәniri, tómende qara jer jaralghanda, ekeu ara kisi oghyly jaralghan, kisi oghylyna atalarym Búmyn qaghan, Estemy qaghan biylik jýrgizdi",- dep bastaghanda tanghalghanym sonsha otyrghan ornymda qatyp qaldym. Sodan bastap qasqyrdyng bóltirigi qúsap "taugha qarap úlityndy" taptym. Búl mening Mústafa Shoqaydyng óz dauysyn "Kýltóbeden" tyndaghannan keyingi ekinshi tamsanuym edi...

Keyin joghary bilim alyp Pekinde oqydym. Japoniyadan, Peterburgten, Amerikadan oqyp kelgen bilikti týrkitanushylardyng aldynan sabaq aldym. Ásirese Týrkiyadaghy oqu kezeninde týrkitanudyng jana baghyttarymen, tyng jýiesimen tanystym. Qay jerge barsam da, baqytty da salymdy shәkirt boldym, kileng bilikti týrkitanushynyng aldyn kórdim.

Sonymen, әl-qissa...

Birinshi, Týrkilik geografiyalyq tanym mektep baghdarlamasynda anyq oqytyluy kerek dep oilaymyn. Janylmasam bizding oqu әdistememiz barlyq tarihty tek Qazaqstannyng býgingi әkimshilik territoriyasy aumaghynan qarastyrady da, jalpy týrkilik etnikalyq shekaranyng bolmysy anyqtalmaydy. Týrkilik etnikalyq kenistikti tanyp ósuding mekteptegi tәjiriybesin óz basym bir kisilik sezinip óstim. Atalghan tanym balanyng sana-sezimine ghylym tanyrlyq yntany qúyady. Bala kýnnen jer-jahannyng jartysyn babadan qalghan bayyrghy aumaghym dep tanuda túrghan ne bar?! Orqon, Eniysey, Túla, Onon, Kerulen, Ertis, Ile, Syr men Jayyq tipti Teng (Don) ózenderine deyin jadyna saqtap ósse әr balanyng qaghanshyl, qanshyl bolary anyq. Eseye kele oghan Jaqyt (Yakut) ta, Madiyar (Vengr) da bauyr...

Ekinshi, Týrkilik etnikalyq geografiya anyqtalyp bolghan song mektep oqushylary 9- synyptan bastap Týrkitanu (Týriktanu) sabaghyn arnayy oqysa qúba-qúp bolar edi. Týrkitanu pәninde týrkiler kimder, qashan, qalay bólindi, kim qayda mekendeydi, sany, tili men ortaq dәstýri, qazaqqa qanshalyq jaqyndyghy turaly maghlúmat jýieli oqytylsa, búl bir jaghynan reseylik orys-globalizasiya men arap-globalizasiyasynan jәne shyghystyq qytayzasiyadan saqtap qalatyn mәdeni, ruhany qalqan bolar edi. Osynday bilim baghdarlamasy jiyrma nemese otyz jylda nәtiyjesin beretin bolady da, týrki balasy jana iydeyalar men jana qúndylyqtar ayasynda bir-birine jaqyndaudyng kezekti mýmkindikterin tabar edi.

Ýshinshi, eger shynymen biz búny mektep baghdarlamasynda jýieli oqyta bilsek, onda jaqyn jyldary týrkilik baghyttaghy jana altyn dәuir bastalar edi. Mysaly, biz qazaqtar tatarlardyng ishinde qanday mәdeny tolqu bolyp jatqanyn, qanday әdebi, ruhany jana baghyttar qalyptasyp jatqanynan mýlde habarsyzbyz, noghay da, bashqúrt ta jәne barlyq týrki bauyrlar da dәl sonday... Ózbek, Qyrghyz, Úighyr nemese Yakuttardyng tili, әdebiyeti, mәdeniyeti men ruhaniyaty qanday jaqsylyqty jaghalap iygilikke qaray úmtylyp jatqanyn bile bermeymiz, әrkim óz aldyna bir tóbe, óz qotyryn ózi qasyp beymәlim ketip bara jatyr. Zәudeghalam, aramyzda ortaq tanym men týisik bolsa birge aqyldasyp birigip iygilikke úmtylar edik. Tariyh, til jәne mәdeny tanymdargha baylanysty әrkim ózine tartady, biz qazaqqa tartamyz. Sonymyzdan útqanymyz qaysy?!.

Tórtinshi, osy uaqytqa deyin syrtqy sayasatta "etnikalyq qazaqtar" degen úghym belsendi qoldanysta boldy. Eger biz "etnikalyq qazaqtar" degen diplomatiyalyq úghymdy "etnikalyq týrkiler" degenge almastyrsaq onda kóp dýnie útar edik. Atap aitqanda aldymen aimaqtyq pantýrkizm qalyptasady. Mysaly keybir týrkilik tarihy aimaqtarda etnikalyq qazaqtar mýlde joq, esesine etnikalyq týrkiler (yakut, qúmyq, qarashay, noghay, tatar, t.b) bar. Olardyng óz jerinde ózin erkin sezinui nemese mәdeny ortaq qúndylyqtardan birge iygiliktenuinde bizding atqaruy tiyis mindetimiz bar ekenin olar da, biz de teng sezinuimiz kerek.

Besinshi, týrkilik geografiyalyq anyqtama jәne týrki masshtabyna baghyttap júmys isteu Qazaqstandyq jana imidjding tyng mýmkindigi. Bizdi qorshaghan tórt ýlken mәdeny kenistik bar. Olar: Shyghys órkeniyeti (qytay, japon, korey); Soghdy (sart, tәjik, iran, qorasan); Ortashyghys (arap әlemi) jәne Slavyan әlemi. Biraq biz osy tórt kenistikpen kórshi yqpaldasyp otyrghanymyzben, bizge europalyq jәne Amerikalyq jana mәdeni, tehnologiyalyq hәm týrli jana-jana qúndylyqtar da әserin tiygizude. Shyghystaghysy shyghysqa, Qorasandaghysy irangha, batystaghysy slavyandyq globalizasiyagha bir-birden úshyrap jútylyp jatqan týrki balasynyng ózine tәn ortaq qúndylyghy men ortaq tanym, týisigi nege joq?-,deytin súraq tuyndaydy.

Altynshy, tarihta týrkiler dalalyq nanym-senim ruhy negizinde tәnirlik tanym arqyly jer-jahannyng jartysyna deyin tәrtip ornatty. Týrkiler ózderin tәnirding jer betine tәrtip ornatushy әskeri dep sanady, yaghny kókting túqymy dedi. Osy kókting túqymy úghymy bara-bara sayasy iydeologiyalyq mutasiyagha úshyrap Shynghys qaghan kezeninde "altyn úryq" deytin tanymgha ainaldy. Týrkilik etnikalyq masshtapty anyqtaghan kezde "kókting túqymynan - altyn úryqqa" deyingi kiyiz tuyrlyqty dalanyng sayasy tanymy birge anyqtalyp otyrsa onda kóp dýniyening sheshui týsinikti bolghan bolar edi. Osy sayasy konsepsiyanyng negizinde týrkiler әrbir ruhany senimning týrkilik baghytyn qalyptastyryp otyrdy. Mysaly, týrkiler parsy globalizasiyasy yqpalynda islam qúndylyqtarymen jaqyn tanysty, biraq músylmanshylyqtyng týrkilik baghytyn qalyptastyrdy yaghny týrki músylmanshylyghy nemese týrkilik islam. Týrkilik islam arapglobalizasiyanyng mәdeny yqpal jýrgizuin tejep, esesine týrkilik tanymdar islammen assosiasiyalandy da keybir orta shyghystyng diny negizde qalyptasqan mәdeny erekshelikteri ýstemdigin jýrgize almady. Al, qay aimaqta týrkilik islam әlsirese sol aimaqtaghy týrkiler birtindep arap-parsygha sinip ketti. Býgingi kýni "týrkilik islam nemese týrki músylmanshylyghy" úghymy taghy da daghdarysqa úshyrap, orta shyghystyng diny jәne geografiyalyq negizde qalyptasqan neo arapglobalizasiyasy qaytadan yqpalyn jýrgizip jatyr. Búl ruhany otarlyqtyng basy. Arapglobalizasiyamen bolghan kýresti tike dinmen kýreske ainaldyrmay, esesine kýres jolyna ózgeris engize otyryp týrkilik islamdy kýsheytken dúrys.

Jetinshi, týrkilik etnikalyq kenistikti tanyghan kezde zayyrly kózqarasty da saqtap otyrghanymyz dúrys. Týrkiler әrtýrli sebepterge baylanysty týrli diny nanym-senimderge bólinedi. Búl olardyng kinәsi de, keremeti de emes, jay qoghamdyq qúbylys. Týrkilik kóshpendi dala órkeniyeti bәrine birdey ortaq nysan boluy shart. Ózi senetin qandayda bir klassikalyq din týri eshqayyssyna tyqpalanbaydy. Mysaly, biz diny yqpal negizinde orta shyghystan kelgen qany men zaty basqa kez-kelgen arappen bir dastarqanda otyryp tamaq ishe alamyz, al taudyng arghy betinde túryp jatqan gorno-altaylyqtardyng dastarqanyn "aramsynyp" otyramaymyz. Bizge Orqon, Eniysey, Kerulen men Túla ózenine qaraghanda orta shyghystyng shólderi әlde qayda ystyq, әlde qayda jaqyn... Eger biz týrkilik masshtapty anyqtaghan kezde diny faktordy ýstemdikke shygharsaq onda kóp mýmkindikten airylamyz.

Segizinshi, ejelgi ghasyrlarda týrkilerdi soghdanitter, orta jazyq qytaylary "jabayy" dep sanaytyn. Olarsha týrkiler at ýstindegi búlanshy halyq. Ne sauda-kenti joq, ne túraqty bir jerde otyrmaydy, et jeydi, sýt ishedi odan basqany bilmeydi, qalany tonap órteydi-, dep týisinetin bolghan. Bara-bara búl úghym otyryqshy daghdygha auysqan keyingi týrkilerge de auysyp, sonymen otyryqshy týrkiler- kóshpendi týrkilerdi "nadan, jabayy" sanay bastady. Býgingi tanda osy tanym әli de ómir sýrip jatyr. Kóshpendi mәdeniyetti otyryqshy sipatymen qarap teris bagha beru beleng aldy, sonyng kesirinen týrkilerding kiyeli úghymdary men qútty meken dalasy eskerusiz qaldy tipti mensinbeytin jaghdaygha deyin jettik. Sonday mysal qatarynda Mongholiya dalasy men Ibir-Sibir aimaghy kiredi. Bizshe búl aimaq "aqiqatty diny senimge kirmegeni ýshin qúdaydyng nazary týspey óz-ózdiginen tozyp ketken" aimaqtay jansaq seziledi. Al shyntuaytynda mýlde olay emes. Múnyng bәri týrkilik geografiyalyq, týrkilik mәdeny tanymnyng dúrys jýrgizilmegeninen bolyp otyr.

Ázirge osy, keyin taghy jazamyn.

Foto Mongholiya sapary kezinde týsirildi.

Kópke týsinikti bolu ýshin "týrki, týrkilik" degen termin qoldanyldy.

Eldes Orda

Abai.kz