Oqushy kezimizde әke-sheshemiz qoldaghy azyn-aulaq malgha kýndelikti shóp dayyndap túrudy tapsyratyn. Ol uaqytta biz túratyn kóshe qalanyng shet aimaghy sanalushy edi. Ýiden sәl bylay shyqsang mal jeuge jaraytyn shópting neshe atasyn kezdestiresin.  Óz basym kóbinese qyzyl miyany oryp alugha tyrysatynmyn. Oryp alugha da jenil, әri mal da sýisinip jeydi. Sonda ýlkenderden qyzyl miyanyng tamyry emdik maqsatta qoldanylatynyn estushi edik. Olardyng aituynsha, әsirese Qytay elinde jaqsy jolgha qoyylghan. Keyinnen qyzyl miyanyng tamyryn qazyp alyp, dәrihanalargha ótkizip jatqandardy da kórgenimiz bar. Sol kezde osy bir emdik qasiyeti bar ósimdikti óndeytin kәsiporyn nege qúrmaydy eken degen oy kelushi edi.

Oqushy kezimizde әke-sheshemiz qoldaghy azyn-aulaq malgha kýndelikti shóp dayyndap túrudy tapsyratyn. Ol uaqytta biz túratyn kóshe qalanyng shet aimaghy sanalushy edi. Ýiden sәl bylay shyqsang mal jeuge jaraytyn shópting neshe atasyn kezdestiresin.  Óz basym kóbinese qyzyl miyany oryp alugha tyrysatynmyn. Oryp alugha da jenil, әri mal da sýisinip jeydi. Sonda ýlkenderden qyzyl miyanyng tamyry emdik maqsatta qoldanylatynyn estushi edik. Olardyng aituynsha, әsirese Qytay elinde jaqsy jolgha qoyylghan. Keyinnen qyzyl miyanyng tamyryn qazyp alyp, dәrihanalargha ótkizip jatqandardy da kórgenimiz bar. Sol kezde osy bir emdik qasiyeti bar ósimdikti óndeytin kәsiporyn nege qúrmaydy eken degen oy kelushi edi.

Kóktemde Qyzylorda oblysynyng әkimi Qyrymbek Kósherbaev Jalaghash audanynyng eldi mekenderin aralady. Sapar sonynda Jalaghash kentining irgesinde qyzyl miya tamyryn óndeytin zauyttyng irge tasyn qalau rәsimi ótti.  Osy sәtte atalghan ósimdik tamyryn óndeytin kәsiporyn turaly oilaghan kezim eske týsken-di. Qazaqstanda qazir neshe týrli óndiris oryndary ashylyp jatyr. Mine sonday zauyttyng biri bizding oblysta da ashylatyn boldy. Qúrylys nysanynyng basynda "Miya ósimdigin ósiru jәne miya tamyryn óњdeytin zauyt salu" jobasynyng jetekshisi –"BIYS-Grupp" JShS diyrektory  Dildahan Ahmetovty әngimege tartudyng mýmkindigi tuyp, biraz jaytqa ќanyqqan edik.

Biznes ókilderi qay isti bastamasyn ony әueli jan-jaqty zerttep, saraptama jasap, barlyќ jaghdaydy tarazygha salѓannan keyin ghana tәuekelge baratyny belgili. Dildahan Ámirәliúly da búl salany biraz zerttegen kórinedi. Qyzyl miya tamyryn óndeu jóninen odaq kezinen danqy shyqqan Qaraqalpaqstandaghy zauytty arnayylap baryp, kóredi. Búl kәsiporyn 35 jyldan beri  qyzyl miya tamyryn óndep, ony eksportqa shygharyp keledi eken. Qytay eline sapar shegip, osynday zauyttardyng birnesheuining júmysymen tanysady. Onan bólek, emdik qasiyeti bar shópke qatysty barlyq ghylymy enbekterdi zerttep, tanysugha jyldan asa uaqytyn sarp etedi. Almaty botanika institutynda songhy qyryq jyl boyy qyzyl miya tamyryna qatysty jasalghan ghylymy zertteuler de nazardan tys qalghan joq. Kәsipkerding aituynsha, onyng búl izdenisterine býgingi kýni Reseyde bilim alyp jatќan úly Ruslannyњ kóp kómegi tiygen kórinedi.

Osynday izdenisterden song әriyne tәuekelge bel buady. Qazirgi kýni biznesti jolgha qoi ýshin jaqsy әriptes ќajet. Osy jaѓdaydy eskergen "BIYS-GRUPP" basshysy Qytay elining "Borihunda" kompaniyasymen aksionerlik kelisim-shart jasaudy jón kórdi. Búl qyzyl miya tamyryn óndeude úzaq jyldardan beri tabysty júmys istep kele jatqan kompaniya. Onymen әriptes bolu bolashaqta  zauyttyn  barlyq ónimderining dýniyejýzilik sapagha sәikes kelui jәne eksportqa shygharylugha layyq boluy ýshin kerek. Jana zauyttyng býkil qúral-jabdyqtaryn jәne tauar shygharu tehnologiyasyn әkeludi "Borihunda" kompaniyasy  mindetine alyp otyr. Dәlirek aitqanda, jobanyng jalpy qúny 1.8 mlrd. tenge bolsa, sonyng 1,1 mlrd. tenge ќarjysyn qytaylyq kompaniya júmsamaq. Sonymen birge aspan asty elining ókilderi jergilikti mamandardy dayyndaugha atsalysady.

Qúrylysqa bólingen aumaqtyng kólemi 10 gektar. Múnda salynatyn zauyt ýsh bólikten túrady. Alghashqysynda qyzyl miyanyng shyryny syghyp alynady. Búl shyrynnyng kәdege asar jeri kóp. Ol metallurgiya, tamaq ónerkәsibi, kosmetika men medisina salasynda keninen paydalanylady. Al zauyttyng qalghan eki bóliginde dәrilik zattarѓa qajetti ónimder shygharylady. Zauyttyng quattylyghy jylyna 1 myng tonna miya tamyry jәne 100 tonna monoammonium glisinirizanat A ónimin óndiruge jetedi. Zauyttyng barlyq ónimi eksportqa shygharugha layyqty bolmaq. Kompaniya basshysy óndiriske qajetti shiykizat súranysyn qanaghattandyru ýshin 2 myng gektar alqapqa qyzyl miya egiletinin jetkizdi. Óndiris jylyna 22 myng tonna qyzyl miya tamyryn óndeydi. Joba boyynsha zauyt 2015 jyldyng alghashghy toqsanynda paydalanugha beriledi. Ol tolyghymen iske qosylghanda 150-den astam adam túraqty júmyspen qamtylmaqshy. Oghan mausymdyq kezende egistik alqabynda júmys isteytin jýzdegen adamdy taghy da qosynyz. Múnan bólek, atalghan óndiristen jergilikti budjetke jylyna týsetin 170 mln. tengeden asatyn týsimi taghy bar. Ólkening ekonomikasynyng damuyna ózindik ýles qosady. Búl oblys, onyng ishinde Jalaghash audany ýshin, keremet jaqsy janalyq emes pe?! Al búl joba memleket tarapynan ýlken qoldaulargha ie boluda. Jalaghash audany әkimdigi qúrylysqa qajetti jerdi birden rәsimdep berdi. Sonymen qatar miya ósiruge arnalatyn alqaptargha jer bólip otyr. Ýdemeli industriyalyq damu boyynsha Aymaqtyq ýilestiru kenesining otyrysynda birauyzdan Industriyalyq kartagha engizildi. Búl óz kezeginde ýlken jenildikter beretini belgili. Jergilikti biylik onyng tezdetip iske asyryluyna mýddeli, soghan oray "Biznesting jol kartasy 2020" baghdarlamasy ayasynda zauytqa infraqúrylymdar jetkizip beruge júmys jasap jatyr. Iә búlardyng bәri bizneske qoldau ekeni týsinikti. Aytpaqshy, qazirgi kýnderi zauyt qúrylysy qarqyndy jýrude. Jyl sonyna taman óndiristing birinshi kezegi iske qosylady degen boljam bar. 

Kәsipkermen әngimelesu barysynda miya tamyrynyng paydasy turaly biraz jaylargha qanyqqan edik. Miya tamyrynda glikoziyd, saharoza, efir mayy, organikalyq qyshqyldar, miyneral túzdary bar. Onyng tamyrynan jasalghan dәriler qaterli isik, VICh infeksiyasy, ókpe, qolqa, jútqynshaq aurularyna qarsy paydalanylady. Balalar auruyna da em retinde jii qoldanylady. Qyzyl miya tamyryn óndeu sehynda júmys isteytin adamdar jyl on eki ay túmaumen auyrmaydy degen mәlimet te qyzyqty kórindi. Sonymen qatar, onda demikpege shaldyqqan adamdar júmys istese dertine shipa bolady eken. Mine qysqartyp aitqanda bolashaghy zor jana óndiristing osynday paydaly jaqtary az emes.

Syr elin "Jyr eli" dep ataydy. Ónerli ólke bolghandyqtan. Syr marjanynan tau túrghyzghandyqtan aimaghymyz "Yrysty, kýrishti Qyzylorda!" bolyp aty shyqty. Bayqonyrmen maqtanamyz. Ózgeler  Araldyng balyghyn aityp tamsanady. Múnayly, shyrayly ólkege ainaldyq. Basqa da maqtanyshtarymyz da jeterlik. Endi solardyng qataryna qyzyl miya ónimi qosylyp jatsa qanekey!

Abai.kz