Ghylymda etnotarih degen úghym bar. Ol sýiekti zertteu arqyly últtyng tarihyn, tanymyn anyqtaydy. Bylaysha aitqanda, múny antropologiya dep te atay­dy. Osy antropologiyamen ainalysyp, arghy qazaq pen bergi qazaqty salystyryp jýrgen, osy salany tereng zerdelegen ghalym – Orazaq Smaghúl. Sol kisining jazbalaryna qaraghanda, osydan tórt-bes myng jyl búrynghy qazaq pen býgingi qazaqtyng populyasiyasyn salys­tyr­ghanda, ekeuining úqsastyghy ýshten bir payyz ghana kórinedi. Sonda bir últtyng zandy ókilining ózining ata-babasyna úqsastyghy ýshten bir payyz ghana bop qal­ghan. Búl degen – súmdyq tragediyalyq jagh­day. Gibbon degen maymyl bar. Sol may­myl men adamnyng arasyndaghy úqsastyq ta ýshten bir payyzdy qúraydy. Bizding keshegi baba ruhynan, baba taqyletinen qanshalyqty alystap ketkenimizge osy derek búltartpas dәlel emes pe? Bizding týp-tamyrymyzdan búlay alystauymyzgha әser etken qanday faktorlar?

Ghylymda etnotarih degen úghym bar. Ol sýiekti zertteu arqyly últtyng tarihyn, tanymyn anyqtaydy. Bylaysha aitqanda, múny antropologiya dep te atay­dy. Osy antropologiyamen ainalysyp, arghy qazaq pen bergi qazaqty salystyryp jýrgen, osy salany tereng zerdelegen ghalym – Orazaq Smaghúl. Sol kisining jazbalaryna qaraghanda, osydan tórt-bes myng jyl búrynghy qazaq pen býgingi qazaqtyng populyasiyasyn salys­tyr­ghanda, ekeuining úqsastyghy ýshten bir payyz ghana kórinedi. Sonda bir últtyng zandy ókilining ózining ata-babasyna úqsastyghy ýshten bir payyz ghana bop qal­ghan. Búl degen – súmdyq tragediyalyq jagh­day. Gibbon degen maymyl bar. Sol may­myl men adamnyng arasyndaghy úqsastyq ta ýshten bir payyzdy qúraydy. Bizding keshegi baba ruhynan, baba taqyletinen qanshalyqty alystap ketkenimizge osy derek búltartpas dәlel emes pe? Bizding týp-tamyrymyzdan búlay alystauymyzgha әser etken qanday faktorlar?

Tarihta tәbәrikke jýretin bir ólshem bar. Ol – sóz. Uaqyttyng ókpek jeli kez kelgen nәrseni ondyrady, tozdyrady, qartaytady, tipti óltiredi. Yaghny dýniyede uaqyttyng әmiri jýrmeytin nәrse joq. Osy uaqyt degen úly úghymgha shydas be­retin jalghyz dýnie – sóz. Biz sóz ar­qyly ghana kez kelgen halyqtyng búdan búryn qalay ómir sýrgenin, nemen tynystaghanyn bile alamyz. Tipti, taudyng da tausylyp ketken uaqyttary bolghan. Osydan ýsh-tórt myng jyl búrynghy taular býgin ornynda joq. Týrli sebepterge baylanysty tabiy­ghattyng ózi ózgerip ketedi. Ózger­meytin bir ghana nәrse sóz bolghandyqtan, biz últtyng kim bolghandyghyn sóz arqyly tanimyz.

Mәselen, Qazaqstan jerinde múhit joq, kit joq, mýiiztúmsyq joq. Biraq búlar búryn qazaq topyraghynda bolghan­dyghyn dәleldeytin sózder bar. Qazaq «Pil auyr ma, zil auyr ma» deydi. Búl jer­de «zil» dep mýiiztúmsyqty aityp otyr. «Jansyzdyng biyigi qamys bolar, jandy­nyng ýlkeni balyq bolar» deydi. Búl jerde «qamys» dep «bambukty», «balyq» dep «kitti» aityp otyr. Osynday kez kel­gen sózding astarynda tarih bar, taghdyr bar. Mәshhýr Jýsiptin: «Qazaq tili júm­baq, ne aitsa, onyng sheshimi bar» deytini sondyqtan. Biz býgin sóz talday alatyn jaghdaydan ketip qaldyq. Sózding tekstologiyasyn, hronologiyasyn týsinbeymiz. Búrynghynyng aitqan sózining bәri ertegi, utopiya bop qabyldanatynynyng sebebi, sózding qyryq júmbaghyn ashatyn ahualdan airyldyq. Keyde sóz shorqaq, oy sýrensiz bolyp, sózding qúdireti jetpegen jerge jetetin taghy bir dýnie bar. Ol – saz. Sózding alymy men shalymy jetpegen jerge saz jetedi. Saz degenimiz – sózding kuliminasiyasy. Yaghni, sóz bitken jerde saz bastalady. Sóz ben saz – últtyng parametri, anyqtau faktory. Osy ekeui arqyly biz qazaqtyng sózdi qanyp ishken, kókjiyegi keremet ýlken últ bol­ghan­dyghyn baghamdaymyz. Arghy qazaqtyng payymy sazdy sóz etuge jetken. Jo­shy­nyng ólimin Shynghys hangha sózben jetkize almaghan kezde tughan «Aqsaq qúlan» kýii búghan dәlel. Biz qazir kýy degen dýniyege qayghyly nemese quanyshty kýy dep, eki-aq ólshemmen qaraytyn boldyq. Al búryn kez kelgen sózding sharyqtau shegin sazgha ainaldyryp jәne ony da týsine biletin jaghdayda bolghan edik.

HV ghasyrdaghy qazaqtyng ahualyn kór­setetin mynaday sózder bar. «Múz ýstine ot jaqqan, búzbay búlan pisirgen», «Bidayyqtyng kól shayqaghan jalghyzy», «Jalanash baryp jaugha ti, Tәnirim ózi biledi ajalynyz qaydan dýr». Qanday asqaq, qanday alapat sózder. Elshildigin qaranyzshy, «Qúlym bir úlday kiyinse, kórgender kózi sýiinse» qanday gumandyq kózqaras. Biz osy úghymgha jete aldyq pa? «Qúlym úlday kiyinse» deytin dәrejede me býgingi qazaq? Qazaq halqy orys otaryna ainalghannan keyin osynday úly qaghidattardan airyldy. Qazaq hanyn­da­ghy hanzadalyq tektilik joghaldy, deg­darlyq әlsiredi. Otarlyq ýlken sýzgi bizding últtyng ruhyn ún qylyp ýgitip ji­ber­di. Osynday jaghdaygha týsken el ózining búrynghy ýlken dýniyetanymyn ertegi, utopiya dep qaraytyn jaghdaygha jetti. Yaghny ózining mýgedek miy qoryta almaghan dýniyening barlyghyn qiyalgha balady. Qazaq sudyng da, shópting de, qústyng da, annyng da tilin bilgen halyq. Týrik topyraghynan shyqqan әl-Farabidyng «Tabighat mәtfughat» dep kitap jazuy tegin emes. Mysaly, bәrimiz mektepte oqyghan Jiyrenshe sheshenning әngimesin alyp qa­rayyq. Hanmen birge kele jatqan Jiyren­sheni ishi pysqan han: «anau qanbaq qayda bara jatyr eken, bilip kelshi», – dep júmsaydy. Sondaghy Jiyrenshening «Úsharym­dy jel biledi, qonarymdy say biledi. Osyny súratqan han aqymaq pa, súraghan sen aqymaq pa?» degen jauabyn biz jay ghana qabylday saldyq. Al terenirek ýnilsek, búl sózde ýlken mәn jatyr. Eger qanbaqta til bolatyn bolsa, tura osylay jauap berer edi. Yaghny qan­baqtyng ómir sýruining naqty mәnin ashyp berdi. «On eki týie, on jylqy, toghyz siyr, bes eshki, eki qoyan, ýsh týlki, sheshe alma­sang búl kýlki» degen júmbaq bar. Múnda qaysysynyng qansha aida tól­deytinin aityp otyr. Qazaq o basta-aq tórt týlikti bylay qoyghanda, qoyan men týlkining qansha ay qúrsaq kóteretinin bilgen ghoy. Osynday sózder arqyly qazaqtyng tabighattyng yrghaghyn, garmoniya­synyng erkin týsinip, baghamdaghandyghyn bilemiz.

Polyaktyng sayasy qayratkeri A.Yanushkevich saparnamalyq kýndeliginde Qúnanbaydyng qayratkerlik túlghasy turaly: «Qúnanbay ónirge aty jayylghan adam, qarapayym qazaqtyng balasy. Ghajayyp aqyl-es jәne jýirik tilding iyesi. Isker, atalastarynyng iygiligi turaly qam jeydi, dala zandary men Qúran qaghidalarynyng jetik bilgiri, qazaqtargha qatysty reseylik jarghylardy bes sausaghynday biledi, qara qyldy qaq jarghan by jәne ónegeli músylman» dep jazady. Biz qazir búl úghymdardan airylyp qaldyq. Býgingi qazaqtyng búrynghy qazaqtan aiyrmashylyghy osy ma dep oilaymyn. Tól bolmysynan airylghan halyq ózining kez kelgen dýniyetanymyna múryn shýiire qaraytyn, tipti ertegi sanap, qabylday almaytyn jaghdaygha jetedi. «Abay joly» romanyndaghy Qodar men Qamqa ólimin túrpayy, anayy, nadandyq retinde qaraytyndar bar. Al Qúnanbay ony oiynan shygharghan joq. Búl bayyrghy qazaq dýniyetanymyndaghy saqtalyp kele jatqan qaghidattardyng biri. Ol qazaqtyng ómir sýru konstitusiyasy. Bizding últty últ retinde saqtap kelgen osynday qaghidattar edi. Eger býgin búrynghy «Jeti Jarghy» qaytadan oryn alyp, zinaqorlyq jazalanatyn bolsa, ar aldynda ashyghyn aitqanda, bizde tek kempir men shaldar jәne jas balalar ghana qalghan bolar edi. Osylaysha qúr­saghyn pәkteu arqyly, tiymdar arqyly ghana últymyz býgingi kýnge deyin aman qaldy. Al býgin osy úly úghymdardyng barlyghy kýlkili jaghdaygha ainaldy. Bel­gili qaghidattardyng búzyluy kóp úghym­dardyn, olardyng týsinigining ózgeruine alyp keldi.

Biz qazir әdebiyetti ana lirika, myna lirika dep týrli toptargha bólip jatamyz. HV–XVI ghasyrlarda babalarymyz onday janrlardy qaydan bilsin. Olar tek shyndyqty jyrlaytyn. Bizding búryn­ghy әdebiyet shyndyqtyng әdebiyeti edi. Árbir sózi dәldikpen bolatyn. Biz aldyq ta әdebiyetti qiyalgha, mifke ainaldyryp, ómirden alystatyp jiberdik. Teneu, shendestiru, asqaqtatu, salystyru degen siyaqty týrli úghymdargha salyp, qazaqtyng týgel jadyn sóndirip tastadyq. «Qara jerge qar jauar, qardy kór de etim kór, qar ýstine qan tamar, qandy kór de betim kór» degen eshqanday da shendestiru emes, keshegi qazaq qyzynyng beynesi. «Búdyrayghan eki shekeli, ...aydasa qoydyng kósemi, sóilese qyzyl tilding shesheni» degen qazaq azamatynyng beynesi bolatyn. Biz bolsaq, teoriyagha salyp, últtyng óz tanymyn ózgeshe ghyp jetkizetin jagh­daygha keldik.

Qazir baqyt turaly, dýnie turaly, ómir sýruding mәni turaly týsinikterimiz ózgerip ketti. Álemde dýniyege dәl anyq­tama bergen qazaqtan ózge últty kórgen joqpyn. «Itting qylshyghynan túnghan qylauday jalt-júlt etken dýniye», «qamshynyng sabynday qysqa dýniye», «jalghan dýniye», «o dýniye» dep әrqaysy­syna anyqtama bergen. Búl qazaq qauashaghynan sau bolghan kezindegi úghymy bolatyn. Dýniyege dәl anyqtama bergen halyq otarshyldyq ezgige týskennen keyin sol týsinik-tanymnan typ-tipyl airylyp qaldy. Biz ómir sýru ýshin tamaq ishetinbiz. Sol úly úghymnyng maghynasy mayysyp ketken kezde, biz tamaq ishu ýshin ómir sýretin jaghdaygha jettik. Qazaq ýshin dýnie degen bir qúral edi, Qúday ghana Qúday edi. Biz Qúdaygha ghana qúl­shylyq etetinbiz. Al qazir qúralgha qúl­shylyq qylyp kettik. Yaghny úghymdar­dyng maghynasy ózgerdi. «Samal tau» degen әn bar. Sol әndi tyndaghanda әlemtapyraq hal keshem. «Samaltau, qayran jerim, adasqan órisinen biz bir ýiir» deydi. Shynynda da biz órisimizden, ortamyzdan airylyp qalghandaymyz. Maghan býgingi qazaq qazaqtyng arasynda jýrmegen sekildi kórinedi. Sebebin izdesek taghy da otarlyq sayasat eske týsedi.

Mәselen, til mәselesi. Kez kelgen halyq­tyng tili ózgeretin bolsa, týri ózge­rip ketedi. Bir әripting ózi bir últty ózger­tip jiberedi deydi. Qazaqtyng tól úghymynda jiyrma alty әrip bolatyn. Oghan on alty әrip qosylyp, qyryq eki boldy. Áripti dybystaudyng ózi adamnyng bet-pishinin ózgertedi. Sóiley-sóiley adamnyng jaq pishini qalyptasady. Sóz arqyly adamnyng óni, týri shyghady. Yaghni, býgingi qazaq keshegige týrimen de, tilimen de kelmeydi degen sóz. Osynday úsaq-úsaq faktorlardyng barlyghy bizdi ózge­rtip jiberdi. Bizge on alty әripting zar­da­bynyng ózi az bolghan joq.

Biz qazir baqytty, tekti adam dep kimdi aityp jýrmiz? Juyrda toygha bardym. Sonda bir deputattyng qyzyn bәri shetterinen «tekti jerding qyzy» dep madaqtap jatty. «By bolu, bolys bolu óner emes» deydi Abay. Qazaq esh uaqytta tektilikti baylyqpen, biylikpen baghala­maghan. Ol qúrsaqtyng pәktigimen, adal enbekpen, adal rizyqpen ólshenedi. Salih adamdardy ghana biz tekti deymiz. «Bay, úlyq juandardy baqty kórmek, ol misyz sholaq oimen bagha bermek. Anyq baq dep aitarlyq, ýsh nәrse bar: kirsiz aqyl, minsiz sóz, adal enbek» deydi Shә­kә­rim. Al biz baqytty dýniyemen ólsheytin dәrejege jettik. «Kirsiz aqyl, minsiz sóz, adal enbek» – qanday keremet úghymdar. Mine, qazaqtyng baq ólshemindegi úghymy osynday bolatyn.

Qazaq bolmysyn búzu prosesi HH ghasyrda ýdey týsti, yrghaghy kýsheyip, boyauy qalyndady. Odan búryn da otarlyq sana, otarlyq ainalym halyqty ruhany tamyrynan maydan torta aiyrghanday aqyryn-aqyryn ajyratyp kele jatty.

Men bylay der edim, qazaq tarihynda «1932», «1938» degen eki tragediyalyq filim bar. Búl filimderding ssenariyin Lenin jazdy. Rejisseri – Staliyn, kórkemdik rejisseri – Goloshekin boldy. Al әrtisteri – qazaqtar edi. Sóitip, halyqty joi turaly ssenariy jasap, qan qasap qyldy ghoy. 1932 jyly meshel halde túrghan halyqty 1938 jyly jan saqtau bóliminen bir-aq shyghardy. Býgingi qazaq әli kýnge deyin jan saqtau bóli­minde jatyr. A.Baytúrsynovtyng «Qazaq mәselesi býgin óli men tirining mәselesi» deytini sondyqtan. Bizding әli kýnge deyin óz tilimizde sóiley almaytyndyghymyz, sol jyldary alghan ýlken jaraqa­ty­myz­dyng saldary. Bylaysha aitqanda, qazaq talyp qaldy. Bizge ruhany vaksina kerek. Búl mýmkin shettegi qazaq shyghar. Býgingi bizding ahualymyz osynday.

Biz býgin azattyq arqyly joghymyzdy týgendey bastadyq. Kómeskilenip ketken kóp dýniyeler qazaqqa qaytadan qay­ry­lys berdi. Osy mәselening óz ornyna kelui ýshin eki nәrse – әueli uaqyt, ekinshi – tynyshtyq kerek. Men qazir jana qoyylghan sәby esimderine quanamyn. Bizde qaytadan Aqtamberdi, Qaztughan, Alash qayratkerleri dýniyege kele bastady. Elimizde tynyshtyq bolsa, uaqyt bәrin óz ornyna keltiredi, qazaq ózining tól bolmysyna keledi dep senemin.

Abai.kz