Ótken aptada «Ayqyn» gazetinde (01.08.2013) «Núrtórege hat!» degen taqyryppen sayasy ghylymdar doktory, professor, senat deputaty Múrat Baqtiyarúlynyng oi-pikiri jariyalandy. Avtor basylymnyng bas redaktory N.Jýsipting keyingi uaqyttaghy birneshe kókeykesti maqalalarynda kóterilgen mәselelerge oray ýn qosqan eken.  Alayda men hattaghy key uәjdermen kelise almadym.

Jalpy, baspasóz betinde óz kózqarasyn bildirushilerding (meyli, jurnalist bolsyn, meyli, basqa salanyng adamy bolsyn) qazaqtyng biyligine aitugha tiyis synyn qarapayym qazaqqa baghyttay salatyn әdeti әli basylar emes. Jaraydy, memleketting jauapty túlghalaryn tikeley synaugha shama kelmeydi, týsinemiz (bәrimizding basymyzdaghy kep). Biraq oghan bylayghy júrttyng kinәsi qansha? Nege biz qazaq memleketi jasaugha tiyisti, biraq sol kýii jasalmaghan júmystargha qarapayym qazaqty jazghyryp sóileymiz?

Ótken aptada «Ayqyn» gazetinde (01.08.2013) «Núrtórege hat!» degen taqyryppen sayasy ghylymdar doktory, professor, senat deputaty Múrat Baqtiyarúlynyng oi-pikiri jariyalandy. Avtor basylymnyng bas redaktory N.Jýsipting keyingi uaqyttaghy birneshe kókeykesti maqalalarynda kóterilgen mәselelerge oray ýn qosqan eken.  Alayda men hattaghy key uәjdermen kelise almadym.

Jalpy, baspasóz betinde óz kózqarasyn bildirushilerding (meyli, jurnalist bolsyn, meyli, basqa salanyng adamy bolsyn) qazaqtyng biyligine aitugha tiyis synyn qarapayym qazaqqa baghyttay salatyn әdeti әli basylar emes. Jaraydy, memleketting jauapty túlghalaryn tikeley synaugha shama kelmeydi, týsinemiz (bәrimizding basymyzdaghy kep). Biraq oghan bylayghy júrttyng kinәsi qansha? Nege biz qazaq memleketi jasaugha tiyisti, biraq sol kýii jasalmaghan júmystargha qarapayym qazaqty jazghyryp sóileymiz?

Mәselen, jogharydaghy hatynda M.Baqtiyarúly bylay deydi: «Fransiyany fransuz tilinsiz, Reseydi orys tilinsiz, ózbekterdi ózbek tilinsiz kóz aldynyzgha elestetu mýmkin emes. Al bizdi qazaqtilinsiz elestetpek týgil, últymyzdyng teng jartysy ózge tilde sóilesip jýrgenin kýnde kórip jýrmiz ghoy. Búghan kim kinәli? Tek ózimiz ghana». Kýmәn tudyratyn «teng jartysy» degen sózge toqtalyp әure bolmay-aq, birden «kinәlini» anyqtayyq. Ras, anyqtaytyn eshtenesi joq: avtor tauyp ta qoyypty – «ózimiz ghana». Búlar kimder sonda? Qazaqtar. Jaraydy, endi mynany aitynyzshy. Osy «Ayqyn» gazetining 40 mynnan astam oqyrmany bar. Osy basylymgha jazylyp, jabyla oqyp jatqanyna qaraghanda «ózge tilde sóilesip jýrgenderdin» qatarynan bolmasa kerek. Sonda әlgi bәrine kinәli «ózimizdin» ishinde olar da kete me? Nege at tóbelindey nigilister men mәngýrtter ýshin ana tilin әrdayym ardaqtaytyn, sol ýshin ózgelermen qyzylkenirdek bop aitysatyn naghyz qazaq ta aiypty boluy kerek? Ol ýiinde de, kóshede de, mekemede de qazaqsha sóileydi, balalaryn qazaqsha oqytady, týngi ýshte túryp qazaqsha konsert kóredi. Ýkimette, parlamentte, basqa da biylik satylarynda qazaq tilining qoldanylmay otyrghanyna onday jerge ómirinde bas súghyp kórmegen, búdan bylay da bas súghuy neghaybyl sol qazaq kinәli me?..

Joq. Demek, kinәlini jalpylama emes, anyqtap aitu kerek. Men әiteuir eki kinәlini bilemin: biri – sol ana tilin úmytqandardyng ózderi, ekinshisi – 22 jyldan beri qazaq tilin 1 milliard emes, 100 million emes, 16-aq million halyq týgel biletin tilge ainaldyra almay otyrghan biylik. Ókinishke qaray, múnyng ekeui de «Ayqyn» gazetin (qazaq baspasózin dep úghynyz) oqymaydy. Olargha syndy basqa tilde aitu kerek. Al mynauynyz – taghy da sol bәrimiz talay jyldan beri basyna it terisin qaptap, óltire synap, jer-jebirine jete jamandap ýirenip qalghan bayghús qazaqqa baghyttalghan jýz mynynshy, әlde millionynshy syn-symaq... 

Hatty odan әri oqiyq. «Qazaq tili qazaqqa keregi joq. Qazir qazaq ýshin qasiyetti esh nәrse qalghan joq siyaqty» dep jazady M.Baqtiyarúly. Shynymen solay ma? Osy sózdi qazaqsha jazyp otyrghan professorgha qazaq tili kerek emes pe? Osy hatty jariyalap otyrghan qazaqsha gazetke qazaq tili kerek emes pe? Kerek shyghar, ne Qúday úrypty... Sonda kimge «keregi joq»? Taghy da aidalagha atylghan jalpylama oqty qayyryp әkelip, negizgi nysanasyna baghyttaugha mәjbýrmiz: qazaq tilining qazaqqa emes, QAZAQ BIYLIGINE keregi joq. Dәlirek aitsaq, dәl qazir solay bolyp túr. Erteng ghayyptan tayyp kerek bop qala ma, joq pa, ol da belgisiz. Al biylik kerek qylmaghan tildi sol memlekettik kenselerde kerdendep jýrgen til bilmeytinder, bilgisi kelmeytinder ýirenip qaytsin?!

Kórdiniz be? Qazaq tilin kerek qylmaytyndar – basqalar. Biraq kinәli – taghy da qazaq...

Avtor sonday-aq kezinde erikkenning bәri ermek qylghan, Qúday jarylqap, әiteuir keyingi jyldary baspasózden birjola qúryghanday kóringen «Qazaqtyng jauy – qazaq» deytin bir jeksúryn sózdi qayta janghyrtypty. Ol «Býgingi qazaq dep atalatyn últtyng bir-aqjauy bar. Ol – últtyq sana men bolmystyng kemdigi. Ózin-ózi qortútu, ózin-ózi kemsitu, ózine emes, ózgege jaltaqtau, otarlanghan últtyq nigilizm» dep jazyp keledi de, ayaq astynan әlgi «bir-aq jaudy» qayta kóbeytip jiberedi: «Qazaqta búdan bas qadajau kóp. Keyde men qazaqtyng negizgi jauy qazaqpa deymin. Qazaq ózin-ózi qortútady, ózin-ózimen sinbeydi...» deydi.

Búghan jazushyMúhtar Maghauinnyng myna sózimen-aq jauap beruge bolar edi: «Qazaqtyng jauy – qazaq» dep shulap kelemiz. Nemis ekige bólingende «Nemisting jauy – nemis» dep eshkim aytqan joq, Koreya ekige bólinip soghysqanda, әlide eki bólinip otyr, «kәristing jauy – kәris» dep eshkim aytqan joq, Vietnam qaqjarylyp qaqtyghysqanda «vietnamnyng jauy – vietnam» dep eshkim aytqan joq. «Adam – adamgha qasqyr» degen jalpylama aytylatyn sóz bolghanmen, dýnie jýzinde onday nәrse joq. Al «qazaq – qazaqqa jau» dep úran kóteretindey ne basymyzgha kýn tudy?».

Alayda M.Baqtiyarúlynyng jogharydaghy sózderi tolyghyraq týsinikteme berudi qajet etedi. Birinshiden, ras, «últtyq bolmys pen sananyng kemdigi» býgingi qazaqta bar. Onyng tarihy sebep-saldaryn sayasy ghylymdardyng doktory, senat deputaty bizden jaqsy biletin bolar. Últtyq sanany qayta qalpyna keltirip, qalyptastyru ýshin, el ruhyn oyatu ýshin, halyqtyng boyyndaghy ózin qor, ózgeni zor tútu, ózindegi bardyng baghasyn bilmey, basqanyng qansyghyn tansyq kóru, jasyqtyq, jaltaqtyq sekildi sezimderdi týp-tamyrymen jon ýshin әueli últty otarsyzdandyru qajet ekeni de mәlim. Al onday sayasat bizde jýrgizilgen joq, jalpy onday niyet bayqalmaydy da. Yaghni, dәl qazirgi  biylikting búl baghyttaghy әreketsizdigi – dertting shipasyn bile túra emdeuge tyryspaghan dәrigerding tirligi sekildi. Biraq, Qúdaygha shýkir, el ishindegi kózi qaraqty, jýregi últ dep soghatyn azamattardyng jiti bastamalarynyn, jigerli qimyldarynyng arqasynda, arghy-bergi tarihtan habary bar bilikti jastardyng ýgit-nasihaty nәtiyjesinde qarapayym qazaq memleketting kómeginsiz-aq eptep es jiyp keledi.

Ekinshiden, jasyratyny joq, el ensesining ezile beruine qolyndaghy qalamyn qazaqtyng arqasynda oinar qamshymen shatastyryp, shoshandata beretin jazghyshtar da «enbek sinirip» jýr. Jogharydaghy maqalanyng avtory M.Baqtiyarúlynyng ózi de «qazaqtyng negizgi jauy – qazaq», «qazaqqa qazaq tili kerek emes», «qazaqta qasiyet qalmaghan» dep, birtalay jerge aparyp tastapty ghoy. Sol siyaqty baspasózden, basqa da aqparat qúraldarynan kýnde miyn jep, túqyrta berse, qazaq ózin-ózi qor sanamaghanda qaytedi? Jalpy, «Qazaq sonday», «qazaq múnday» dep súnqyldaudy, ózimizdi halyqtan ýstem sanap, qazaqtyng tóbesinen tónip sóileudi qashan qoyamyz?

«Baltyq jaghalauyndaghy japyraqtay Latviyada eki jarym million halyq túrady, onyng bir milliony orys bolghanyna qaramastan, eldegi býkil oqu jýiesi latysh tilinde, barlyq is-qaghazdar memlekettik tilge kóshirilgen. Ázirbayjan memleketinde 11 telekanal bar, barlyghy da әzirbayjan tilinde kórsetiledi. Reseyding aqparat qúraldary búl elde shekteuli. Kórshi jatqan Ózbekstan, Týrikmenstan ózderining ruhany ónirinde taza últtyq damu jolyna týsti. Bodandyqtan azattyq alghan elderding basym kópshiligi ózgege qúl bolmay, últtyq qúndylyqtar negizinde azat ómir sýruge úmtyluda. Qúldyq sezimde bolmaudyn, últty últ etip saqtaudyng bir ghana joly–  ana tilin saqtau, yaghniy, osy tilde sóileu, ony qyzghyshtay qorghau. Bizder nege osy kezge deyin eldegi basqa etnostardyng qamyna erekshe jaghday jasaumen kelemiz, al óz últymyzdy, tilimizdi nazardan tys qaldyryp kele jatyrmyz?» dep jazady M.Baqtiyarúly odan әri.

Dúrys sóz. Biraq búl saualdy biz qarapayym qazaqqa emes, biylikke qoiyymyz kerek. «Bizde nege oqu jýiesi týgel qazaq tilinde emes, barlyq is-qaghazdar nege memlekettik tilge jýrgizilmeydi, telearnalarymyz nege týgeldey qazaqshagha kóshpeydi, Resey aqparat qúraldaryna qashan shekteu qoyylady?» dep memleketten súrayyq, talap eteyik. Óitkeni, jogharyda atalghan elderdegi әlgi iygi isterdi injener latysh, naubayshy әzerbayjan, diqan ózbek, jylqyshy týrikmen jasap otyrghan joq, MEMLEKET atqaryp, úiystyryp otyr. Bizding memleket nege sonday әreket jasamaydy?

«Memleket – әke bolsa, halyq – bala» degen eken ejelgi ýndi oishyly Tulsidas. Memleket el ýshin enbek etse, el de esersoq emes, memleketke qarap, ol da úmtylar edi. Eger әke, audarylyp qalghan qonyzday, shalqasynan týsip divanda jata berse, bala odan nendey ónege alady? Balany enbekke baulu ýshin әke oghan sózimen emes, isimen ýlgi boluy kerek emes pe? Memleket te halyqqa adal enbekting eren ýlgisin kórsetuge tiyis. Al әzirge memleket bizge «ózim toysam boldy, ózge ómirem qapsyn» degen ashkóz obyrlyqtan, «býgin barmyn ghoy, erteng kýl bolmasa býl bolsyn» degen toghysharlyqtan, «bәrining de baghasy bar» deytin jemqorlyqtan ghana ýlgi bolyp otyr. Mektep diyrektorlyghynan bastap, sonau biylik dәlizderine deyingi qyzmet ataulynyng «ashyq satylymda» ekenin kórip-bilip otyrghan qarapayym halyq memleketke qalay senedi?

«Býgingi qazaqtyng qúlaghy keren, terisi qayys, sanasy sóngen» deydi, shamasy, qazaqtan әbden týnilip, beti beri qaramastay bolghan Múrat Baqtiyarúly. Endi búl sózine kelispeske lajym joq.

Ras, memleketting ótirigine meldektep toyghan qazaqtyng qúlaghy biteldi.

Ras, aiyp basqa últ ókilinen bolsa da, qazaqty kinәli dep tauyp jazalaytyn biylikting óresizdiginen tayaqty jey-jey tilingen terisi qara qayys boldy.

Ras, «osy – mening memleketim, osy – qazaqtyng memleketi, demek, osy memleket qashanda menin, qazaqtyng mýddesin birinshi oryngha qoyady» degen ýmiti jel ótindegi ottay óleusirep, sóngeli túr.