(últ turaly esse)

Búl qazaqtyng ejelgisi men keshegisin eske alsaq, qanday búralandy joldardan ótip, qalay el bolghanymyzdy kózge elestete alamyz ba?

Últymyzdyng arghy-bergi tarihy bizge neni núsqap, neni maghúlym ete almaqshy?

Biz ótken-ketkenimizge, asu-belesterimizge salmaqty sanamen aqyl toqtata qarap, múqiyat bola alghan elmiz be, osy?...

Bir sәt halqyng turaly oigha berilip, arly-berli jýrip ótken tayghaqty da tastaqty joldaryna ýnile bastasanyz-dәl osy tektes san-saualdar aldynyzdy kes-kesteydi.

Qazaq degen qabyrghaly elmiz! Oghan eshkimning de dauy joq. Sanymyz birde ósip, birde kemip-әr ghasyrda әrqalay syi-sybagha enshilep kele jatsaq ta-últpyz! Tarihymyzgha sonsha salaq qarap, ózimizding ótkenimiz jayly ózgeden (әsirese orystardan)  derekter alyp, soghan barynsha maldanyp jýrgen bolsaq ta-halyqpyz!

«Myng ólip, myng tirilgen» qazaq degen el-ol biz bolamyz!

Endeshe, tómendegi bayanhatqa qúlaq salynyz!...

***

Tarihymyzdy týgendeyik!

 (últ turaly esse)

Búl qazaqtyng ejelgisi men keshegisin eske alsaq, qanday búralandy joldardan ótip, qalay el bolghanymyzdy kózge elestete alamyz ba?

Últymyzdyng arghy-bergi tarihy bizge neni núsqap, neni maghúlym ete almaqshy?

Biz ótken-ketkenimizge, asu-belesterimizge salmaqty sanamen aqyl toqtata qarap, múqiyat bola alghan elmiz be, osy?...

Bir sәt halqyng turaly oigha berilip, arly-berli jýrip ótken tayghaqty da tastaqty joldaryna ýnile bastasanyz-dәl osy tektes san-saualdar aldynyzdy kes-kesteydi.

Qazaq degen qabyrghaly elmiz! Oghan eshkimning de dauy joq. Sanymyz birde ósip, birde kemip-әr ghasyrda әrqalay syi-sybagha enshilep kele jatsaq ta-últpyz! Tarihymyzgha sonsha salaq qarap, ózimizding ótkenimiz jayly ózgeden (әsirese orystardan)  derekter alyp, soghan barynsha maldanyp jýrgen bolsaq ta-halyqpyz!

«Myng ólip, myng tirilgen» qazaq degen el-ol biz bolamyz!

Endeshe, tómendegi bayanhatqa qúlaq salynyz!...

***

Tarihymyzdy týgendeyik!

Býgingi әueze etip aitarymyz da, ústanghan baghytymyz da - osy! Ony biyik minberlerden ózekti mәsele etip kóterip, ortagha salyp talqylap, jan-jaqty sóz etuge shynttap bel bayladyq. Inshalla, búghan da shýkirshilik. Al, biraq sol tar jol, tayghaq keshuli sýrleuli soqpaqtarymyzdy qalay zerttep, qalay salmaqtap, qalay jýielesek jón bolmaqshy?

Halqy saylaghan Elbasy N.Nazarbaev qazaq últynyng tarihyna qatysty mәseleler jóninde bir emes, birneshe ret tilge tiyek etip, songhy jyldary otandyq tarihshylardyng aldyna naqty-naqty tapsyrmalar qoyghany әmbege ayan. Eske týsirinizshi, 1995 jyly el Preziydentining tikeley tapsyruymen «Qazaqstanda tarihy sanany qalyptastyru tújyrymdamasy» talqylanyp, bekitilgen joq pa!. Búl ghana emes, 1998 jyl «Últ tarihy jyly» degen atpen atalyp, shang basqan keshegimizge barynsha  kónil bólinip, osy salagha barsha ziyaly qauymnyng nazary audaryldy. «Mәdeny múra» baghdarlamasynda da atatariyhqa arnayy betbúrys bayqaldy.

Tipti «Qazaqstan-2050» strategiyasynda el tarihy men halqymyzdyng jýrip ótken aumaly-tókpeli ótkenine arnayy toqtalyp, ghalymdarymyzgha oy salyp, osy salagha qozghau tughyzghany barshamyzgha belgili.

Alayda, ashyghyna jýginsek, býgingi ghalymdarymyz ben tarihshylarymyz halqymyzdyng ótken-ketkenin barynsha dәldikpen jýielep kórsetude auyz toltyryp aitar ýlken-ýlken qomaqty ister atqaryp tastay aldy ma? Eger onday sharualar jýzege assa, onyng dengeyi qanday? Neni bitire aldyq? Qanday mejege jettik?

Saual kóp. Al, dәlme-dәl jauap beru barynsha qiynyraq. Áriyne, tarihtyng san qyrly qatparyn tanyp-bilu qay zaman, qay kezenderde de onay bolmaghan.

Bizdinshe, býgingi kýni qazaq tarihyn týbegeyli hәm jan-jaqty zertteudi maqsat-múrat etip, osy sharuany qaytadan myqtap qolgha alar bolsaq, onda ony ýsh-tórt salagha bólip qaraghan әbden oryndy. Oryndy ghana emes, asa qajet. Eng aldymen tarihy kezenderdi bólip-bólip atap ótelik. Qazaqtyng ótken ómiri bylay salalanghany jón bolar edi:

1. Qazaq tarihy;
2. Qazaqstan tarihy;
3. Býgingi zaman tarihy.

          Al, osy ýsh bólikting әrqaysysyna az-kem toqtala sóilesek, onyng mәnin bylaysha týsindire alamyz.

«Qazaq tarihy» degen úghym arghy tariyh, orta tariyh, HIH ghasyrgha deyingi tarih bolyp shartty týrde bólinip әngimelense, óte ondy bolmaqshy.

«Qazaqstan tarihy» HH ghasyrdy qamtidy. Búl salada Kenestik biylikting qazaqtargha jasaghan әrtýrli yqpaly, qiyanaty, óktemdigi, t.b. jayly terenirek jazylghany, taldap kórsetilgeni maqúl-aq.

«Býgingi zaman tarihy»-el tәuelsizdikke, egemendikke qol jetkizgen 1991 jyldan bastau alady. Songhy 22 jyl ishinde jetken jetistikter men irgeli ister, últ bolyp úiysu jolyndaghy izgi әreketter tilge tiyek etilse, onyng bolmysy barynsha ashyla týspek.

Atatarihymyzdy tanyp-bilude, ony zerdeleude hәm jýieleude osy ýsh bólikting qay-qaysysy da asa manyzdy әri kýrdeli! Áriyne, «Qazaq tarihy» meylinshe tereng zerdelenudi qajet etetini de jasyryn emes. Búl sala kýni býginge deyin Otandyq tarihshylarymyz arasynda әr saqqa jýgirte sóz etken talas-tartysqa engiz qalap keledi. Onyng basty sebebi-biz óz tarihymyzdy der kezinde qaghazgha týsirip, hattamaghan elmiz. Bolghan tarihy oqighalar men qaqtyghystar, taytalastar men teketirester negizinen auyzsha jetip otyrghan, al jazba tarihta derekter óte az, tipti siyrek dese de bolghanday. (Áriyne, biz búl jerde mýlde jazba tarihymyz bolmaghan deuden aulaqpyz, biraq osy kýnge deyin qolgha týsken qúndy derekterding tym azdyghyn menzep otyrmyz.)

Qazaqtyng tarihyn (erte dәuirden HIH ghasyrgha deyin) kóptegen tarihshy ghalymdarymyz bir kezderi Kerey-Jәnibek handar túsynan bastaghandy dúrys sanady. Alayda, ol bergi dәuir edi. Tipti kýni keshegi, qol sozym jerdegi tarih dese de bolady. Sosynghy bir top tarihshylar-«bizding jyl sanau dәuirimizding shyndyghyn aldymen tarihy túrghyda jýielep aluymyz qajet» desti. Yaghni, shejire-dastandy qazirgi jyl sanaudyng basynan bastaghandy dúrys kórushiler az bolghan joq. Biraq búl da tútas tarih bola almaydy. Óitkeni, qazaq degen qabyrghaly elding odan búryn da ómir sýrip, tirlik keshkeni aqiqat.

Endi bir top zertteushiler Orhon-Eniysey, Kýltegin jazbalaryna ýnildi. Jazba múralarynan elimizdin, júrtymyzdyng ótkeni men joghaltqanyn izdep baqty. Ras, tastaghy tanbalardyng aitary kóp-aq edi. Ol-ótkenning kózi, dananyng sózindey-di.

Qysqasy, biz qanday salaly tarihy bar el edik degen mәngilik saual ziyaly qauymdy әli kýnge oigha salyp, tolghandyryp kele jatqany dausyz shyndyq.

Endigi mәsele-ótkenimizding әr jylyn, әr aiyn, tipti әr kýnin anyqtap-jýielep, sol arqyly júrtymyzdyng tarihy ósu-órkendeu joldaryn jýieli týrde týzip shyghu bolyp qalyp otyr. Búl onay sharua ma? Áriyne, joq.

Osy orayda aita keter bir jayt-qazirgi tarihshy-ghalymdarymyzdyng әrqaysysy әr saqqa tartyp, әrkim ózinshe týzip, birin-biri tyndamay, (keybir eshqanday mәni joq bey-bereket tartystardy aitamyz) әri-sәri jaghdaygha jalpy júrtty salyp qoyy esh kerek emes. Birlik bolmayynsha, biz halqymyzdyng shyn tarihy turaly shynayy jazbany týze almaymyz. Onsyz da ótkenimiz búlynghyr, qolymyzda qújat az, keybir sózimiz ben pikirimizge sheteldik, qala berdi orys sayasatshylary men jihankezderining jazba derekterin dәiek etip otyrghan osy bir kezenderde auyzbirshilikting alatyn orny óte joghary. Tarihty týzu-әrbirden song birlese enbek etu men týsinise tize qosudy barynsha talap etpekshi. Búl-әlemde bar ýrdis. Bayaghydan qalyptasyp ýlgergen jaqsy joralghy.

Osynday әr jaqqa búra tartudyn, bir kelisimge kelip, toqtamdy oigha  taban tirey almaudyng saldarynan, aitalyq, әnebir kezderi «Abylay han» degen kórkem filimdi óz dengeyinde shyghara almadyq. Bizding biluimizde, sol kinonyng ssenariyin jazushylar qazaqta az bolmapty. Biraq, amal neshik! Qazirgi kórip jýrgen «Kóshpendiler» kinosynan ómirdegi aibarly, aibyndy, el qamyn jegen úly Qahandy taba almay otyrghanymyz ótirik pe? Tarihy qújattar joq bolsa eken, Abylay dәuiri kómeski de kýngirt bolsa eken-onda ylaj joq. Alayda, bәri de basqasha tarihtaghy Abylay han ómiri men qyzmeti, elin qorghaudaghy erlik isteri úshan-teniz, ol tipti qaghazgha týsirilgen. Naghyz kinonyng taqyryby. Súranyp-aq túr.

Tek búl ghana emes, biz osynday әrqily sebepterding saldarynan tarihy túlghalarymyz-Ál-Farabiydi, Q.Iassauiydi, Ámir Temirdi, Móde handy, Han Keneni, t.b. kýni býginge deyin kino tilinde móldiretip, jas úrpaq tamsana kóretin filim etip shyghara almay kele jatqanymyz jasyryn ba?

Tek kino ghana emes, aitalyq drama teatrlarynyng sahnalarynan da osy úly túlghalar turaly kónil kónshiytin spektaklider kóre almay otyrghanymyz da shyndyq. Eger keybirining ómiri men tarihy roli sahnalanghan bolsa, onda da halyq qaharmanynyng som túlghasy aishyqty kórine aldy deuge erterek.

Tap osy jaghday últymyzdyng kórkem әdebitke de qatysty. Bizding talantty jazushy-aqyndarymyz halqymyzdyng has batyrlary men parasatty sheshen-biylerin әli kýnge joghary dengeyde kórkem tilmen somdaghan joq. Aytalyq, Tóle, Qazybek, Áyteke biyler...

Sóz retine qaray aita ketelik, kóne tariyhqa tereng boylay bilgen qalamger aghalarym-Qoyshyghara Salgharaúlynyng «Móde han» degen kinopiesasyn, Qajyghaliy  Múhametqaliyúlynyng «Dýrbelen» romanyn (Syrym batyr turaly) býgingi kýnning elep aitugha bolarlyq kórkem dýniyeleri dep aitar edim.

Osynyng bәri de atatarihty bir izge týsire almay, al belgili-belgili qayratkerlerimizdi óz dengeyinde baghalay bilmegendigimizding shynayy kórinisi bolyp qala bermek.

Múny ary qaray tarqata aita beretin bolsaq, taghy da tayaqtyng úshy tarihshy-ghalymdarymyzgha baryp tiymekshi.

Auyzdy qu shóppen sýrte beruden saqtasyn. Qazaqtyng arghy-bergi tarihshylary óz elining ótken-ketkenin kesteleude osy kýnge deyin birshama tolymdy enbek sinirgenin atap aitsaq ta jarasady. Á.Marghúlan, E.Bekmahanov, K.Aqyshev, M.Qozybaev, H.Arghynbaev, t.b. syndy ghalym-tarihshylar enbegi óte eleuli. Alayda, jazylghany bir tóbe, al jazylmay jýiege týspey jatqany-on bir tóbe! Demek, bizge әli de búl baghytta kóp enbektenip, júmys isteytin sharua shash etekten.

Kóne dәuirden bastau alatyn tamyrly tarihty týzgende qay tarihshy bolmasyn, aldymen tarihy qújattargha, jazba derekterge barynsha sýiene otyryp oy tolghaytyny barshagha ayan. Alayda, kóne tarih key-keyde auyzsha shejirege, el ishindegi anyz әngimelerge de iyek artady. Osy orayda aitarymyz:

         - Biz qalyng qazaq ishindegi sansyz kóp batyrlar men biyler, kósemder men sheshender turaly әrtýrli alypqashpa әngime-anyzdargha barynsha múqiyat boluymyz kerek, elge barynsha tanylghan, tarihta óz orny bar kisiler ghana tiyisinshe baghalanghany dúrys;

         - Rulyq-taypalyq bólinu men olardyng arasyndaghy qaqtyghystar, úrys-shayqastar da barynsha shynayy týzilip, anyq-qanyghy meylinshe dәldikpen zerdelengeni dúrys;

         - Ásirese, osy kýni jappay jazyla bastaghan ata-baba shejiresi men tarihy tizbe-kestelerge kózsiz bas shúlghyp, sol qalpynda qabylday salu da týbi san soqtyruy yqtimal. Búny da oilap-eskerip, sýzgiden ótkizip otyru asa manyzdy;

         - Sheteldik jazba derekterdi (bizge qatysty) paydalanghanda da óte yjdaghattylyq әri bayqampazdyq asa qajet. Dúrysy men búrysyn anyqtap almayynsha, ghylymy ainalysqa engizuge esh bolmaydy.

        Mine, osynday qadau-qadau jaghdayattar aldaghy uaqytta jadymyzda bolsa, núr ýstine núr bolar edi.

***

Keshegi Kenestik kezendegi tarih (1917-1991 j) turaly da endi keng tolghap, jan-jaqty zerttep, barynsha jýielikpen jazu jayy kýn tәrtibinde túr. Jazylghandary óz aldyna. (Olardyng basym bóligi Kenestik sayasat ynghayymen týzilgen dereknamalar). Endigi jerde Kenes biyligi kezindegi qazaq eline jasalghan kópe-kórneu qiyanattar, artyq-auys is-әreketter, sayasy oiyndar hәm әdeyi jasyrylyp, aitylmay kele jatqan aqiqattar hattaluy kerek.

Búl baghyttaghy júmysqa bel sheshe kiriskende  aldymen eskeriletini-tarihy manyzy zor birneshe kezender este bolghany dúrys. Aytalyq, Kenes dәuirin bylaysha shartty týrde bólip alyp zerdeleu oryndy bolar dep oilaymyz:

1. 1917-27 j.j. aumaly-tókpeli kezen;
2. 1928-29 j.j. kәmpeske nauqany;
3. 1931-33 j.j. qoldan úiymdastyrylghan asharshylyq;
4. 1937-38 j.j. repressiya yaghny jappay halyq jauy dep jazalau;
5. 1941-45 j.j. soghys shyndyghy hәm oghan qazaq halqynyng qatysy;
6. 1946-1990 j.j. qyzyl imperiya sayasaty ýstemdik etken tústaghy qazaq eli.

Kórip otyrsyzdar, biz «Qazaqstan tarihyn» keninen tolghap jazar bolsaq, onyng әrbir onjyldyghy ózinshe órnektelip, әrbir jyly tarihy derektermen týiindelgeni asa qajet. Búl jenil-jelpi qaraudy kótere bermeydi.

Eng bastysy-búl kezendi tarihy saraptaghanda búrynghy eski tújyrymdar men atýsti kózqarastar negizge alynbauy kerek. Janasha bagha beru, janasha týiin jasau-qazirgi kýnning basty talaby bolghany abzal.

Biz múny nege qadap aityp otyrmyz?

Óitkeni, Kenestik dәuirdegi tarihty tarihshylar birshama tolghap jazdy. Monografiyalar, zertteu enbekteri hәm tarihiy-tanymdyq kitaptar molynan jaryq kórdi. Olardyng ishinde, әriyne, qazaq tarihshylary da barshylyq. Alayda... sol enbekterding bәri de týgelimen shynayy ómirdi sol qalpynda móldiretip kórsete aldy desek, búl shyndyq aulynan alshaq ketpekshi.

Alayda, Kenestik kezeng shyndyghyn barynsha dәldikpen kórsetuge kýsh salghan tarihshy-ghalymdar sapynda M.Qozybaev, K.Núrpeyisov, M.Qoygeldiyev, Q.Atabaev, B.Kәribaev, T.Omarbekov, O.Qonyratbaev,H.Túrsynov, t.b. bar ekendigin atap ótuge bolady. Mamandyghy tarihshy bolmasa da shynayy shyndyqty kórsetuge kómekshi bolyp, kýsh salyp kele jatqan Á.Saray, Q.Salgharaúly, T. Júrtbay, t.b. qalamgerlerding de enbegi elep aitugha túrarlyq.

Taghy bir eskerterligi-osy kezendegi tarihty jazyp-týzuge tek tarihshy-ghalymdar emes, әrtýrli qalam iyeleri-jurnalister, jazushylar, filologtar, filosoftar da belsene qatysty. Tipti ýlken-ýlken kitaptar men tom-tom enbekterde shyghardy. Biraq sol jazbalargha kóz júma qarap,  shynayy tariyhqa qosylghan sýbeli ýles edi desek, búnymyz da aqiqat bola qoymasy anyq.

Osy arada myna bir jaghdaydy aitpay bolmaydy.

Keshegi Kenestik jýie túsynda Ortalyqty basqarghan V.IY.Lenin jәne IY.V.Stalin dәuirine shyn bagha berilip, aq-qarasy ajyratyldy ma? Ásirese, qazaq eline qatysty ústanghan sayasat pen sayasy oiyndardy aitqymyz keledi. Bizdinshe, búl jaghy әli de ashylmaghan aral sekildi. Áriyne, múny jazu ýstinde tek qana qújattargha emes, әrtýrli estelikterge de sýienu asa manyzdy. Sonymen birge tarihta orny zor ýlken túlgha enbegining sәuleli tústary men kólenkeli jaqtary da qatar ashyp aitylsa, búl sol zamannyng shynayy kelbetin tanyp-biluge zor kómegin tiygizgen bolar edi.

Sóz retinde aitugha bolady, songhy 20 jyl kóleminde Alash arystarynyng esimderi halqyna oralyp, enbekterine zor bagha berile bastady. Búl baghytta әrtýrli ghylymi, tarihi, әdeby enbekter de jazylyp, kitap bolyp basylghany óz aldyna. Ásirese, Sh.Múrtaza aghamyz últ qayratkeri T.Rysqúlov jayly 5 kitapty roman, 2-3 piesa jazdy. Alash ardaqtylarynyng birqatarynyng tarihy beynesin sahna tilinde somdamaq bolyp, biz de on-onbes jyl boyy enbektengenimiz bar. Sonyng nәtiyjesinde «Abaqty-ghúmyr» (M.Júmabaev turaly), «Sana derti» (N.Tóreqúlov jayly), «Dos-jýrek dos» (M.Áuezov turaly), «Frustraksiya» (S.Seyfullin men S.Saparbekovter ómirine qatysty), «Qayratker qúpiyasy» (I.Omarov jayly) jәne «Erjýrek» (J. Tәshenovting ómirining bir sәti) sekildi piesalar seriyasyn jazdyq. Alghashqy eki dýnie marqúm R.Seytmetov aghamyzdyng arqasynda Týrkistan drama teatrynda sahnalansa, al qalghandaryn izdeytin de, súraytyn da eshkim joq. «Búl ne degen selqostyq» dep oilaymyz da qoyamyz. Eger biz ótken tarihymyzgha osylaysha nemqúraydy bola bersek, tipti býgingi barymyzdan da airylyp qalamyz ghoy...

Key-keyde osy oy mazalap qoyady...

Demek, tarih turaly shynayy sóz endi ghana bastalyp, terennen qozghaytyn, naqty derek-dәiekpen negizdelgen enbekter tughyzatyn uaqyt ta kelgen siyaqty. 

***

Qazirgi zaman tarihy (1991 j bastap) sóz bolghanda, әriyne, el tәuelsizdigin alghashqy qadamdary, halqymyzdyng janasha ómir sýruge bet aluy, t.b. mәseleler týp-týgelimen tarih saraptamasyna salynbaqshy.

Jalpy, biz bir nәrseni ýnemi este ústauymyz qajet siyaqty. Tarih býginnen bastalady. Býgingi kýnin-ertengi tariyh. Al, ony der kezinde qaghazgha týsirip, hattap otyrsanyz, últymyzdyng bet-beynesin de saqtay alghanynyz.

Songhy 22  jyl ishinde qazaq eli birqatar iri-iri jetistikterine qol jetkize alghany dausyz aqiqat.

Osy jyldar ishinde qazaq elin әlem tanidy. Birqatar óte bedeldi úiymdargha tóragha bolu baghy búiyrdy. Diny úiymdar men diny aghymdar ókilderi de әldeneshe ret bizding topyraqta bas qosyp, ymyragha keluge talpynys jasady.

Qala saldyq.

Oqu oryndarynyng sanyn ósirdik. Jastarymyz shetelderde erkin oqyp kelip, elge qyzmet etu mәrtebesine ie boldy. Búl rette «Bolashaq» baghdarlamasymen oqyghan jas týlekterding orny erekshe. Olardyng aldy osy kýni ýlken lauazymdy qyzmetterge taghayyndaluda.

Sport salasynda elep aitarlyq jetistikterge qol jetkizildi.

Mine, osynyng bәri de tól tarihymyzdy jýieleude әrdayym este bolyp, keler úrpaqqa hattalyp jetui qajet.

Ótken tarihty býgingi jastarymyzgha taldap-týsindirude kórkemónerdin, әsirese әdebiyetting roli óte joghary ekenin taghy da qadap aitqymyz keledi. Demek, býgingi zamannyng jarqyn beynesi men kelbetin órnektep kórsetken kinofilimder, kórkem shygharmalar, polotnolar, arhiytekturalyq ansamblider, dramalyq tuyndylargha molynan oryn berilgeni dúrys-aq.

Taghy bir mysal. Osy ózimiz ómir sýrip jatqan ómirdegi oqighany («Bolashaqty» bitirip kelgen jastar ómiri) ózek etken «Adasqan arman» atty dramamen tanysqan lauazymy bar últjandy azamat (aty-jónin aitpay-aq qoyalyq) ony sahnalaugha tikeley kómek beruge ynta bildirdi. Biz múny tek óner tuyndysyna ghana emes, jalpy últ bolashaghyna asa janashyrlyq peyil dep qabyldadyq.

Osy orayda aitpasqa shara joq, mesenattyq ta-últ mereyi! Eger mesenat azamat últ ýshin qymbat qazynagha qamqor qolyn soza bilse-búl ýlken baqyt!

Bizding últymyz әlemdik dengeyde barynsha tanyla týssin desek, eng aldymen osy kórkemónerimizge óte yqtiyatty bolghanymyz jón-au dep oy týidik.

***

Toqsan sózding tobyqtay týiini mynaghan sayady.

Ásirese, el tarihy jan-jaqty taldanyp aitylar tústa últy ýshin shybyn janyn shýberekke týiip, qasyq qany qalghansha kýresken bilimdar, qayratker azamattar enbegi jeke-jeke taldanyp jazylghany dúrys-aq.

Búl erte dýnie tarihyna da, Kenestik kezeng tarihyna da, tipti býgingi zaman tarihyna da qatysty.

Múndayda әsirese oida bolarlyghy-biz halqymyzdyng eski anyz-dastandaryndaghy, tarihy poemalaryndaghy derek-dәiekterge de asa múqiyat qarap, tarihy shyndyqpen baylanystyra sóz ete alsaq, búl óte ondy bolar edi. Qalay desek te, erteden jetken kórkem dýniyeler-asyl qazynamyz. Onda últymyzdyng jýrek lýpili, sezim-týisigi hәm quanysh men qayghysy tútasyp túrghan joq pa!

Mine, shynayy tarihty tanyp-biluge osylaysha kórkem shygharmalar da kómekke kele almaqshy eken.

Qazirgi zamanda elin sýigen, halqyna shyn janashyr bolyp kele jatqan últjandy úl-qyzdar joq pa? Al, bar bolsa, onda olar turaly nege ashyq aita almaymyz? Nege últjandy úrpaqtyng kóshbasshylary kólenkede qala beredi!

Biz ózimizding arystarymyzdy óz dengeyinde kótermelep, olardyng enbegine tiyisti bagha berudi ýirenetin uaqyt jetti. Búl rette birjaqty bagha berudi dogharu qajet. Árbir jeke túlghanyng bitirgen ong isteri men jibergen kemshilikteri qatar tarazy basyna týskeni dúrys. Sonda ghana keler úrpaq olar turaly tolyq maghlúmat alyp, shyn baghasyn bere almaqshy. Búl-әlemde әldeqashan әdetke ainala bastaghan ýrdis.

Tariyh-әr últtyng kýretamyry. Kýretamyryn qadirley bilmegen elde bolashaq ta joq. Jady joq elding aldynan qanday jarqyn ister kýtuge bolmaq!

Osy orayda eske týsedi, biz nege osy kýnge deyin qazaq topyraghyndaghy eski qalalar men qorghandar, Keseneler men mavzoleyler turaly jinaqtalghan, jýielengen hәm ghylymy túrghyda baghasy berilgen tanymdyq enbek jaza almay kelemiz?

Biz nege qazaq jerinde handyq ýstemdik etken tarihy kezenderge barynsha shúqshyp, sol dәuirlerding el men júrttyng úiysuyna, toptasuyna, tipti әrbirden song auyzbirshilikke keluine yqpal etkeni jayynda tolyqqandy sóz etpey otyrmyz?

Biz nege Alash ardaqtylarynyng tarihy enbegin jeke-jeke emes, tútas bir dәuir (tipti әlem) retinde jýiege týsirip, әngimeleuge kirise almay jatyrmyz?

Biz nege Tәuelsiz Qazaq elining ayaghynan tik túruyna barynsha enbek sinirip, ayanbay ter tókken últ qayratkerleri men ziyalylaryn óte siyrek atap, olardyng tarih aldyndaghy enbegine tiyisti bagha beruden qashqaqtay beremiz?

Demek, býgingi kýni es jinap, tól tarimyzdy týgendep, barlyq derekterge múqiyat boludy әrdayym este ústaghanymyz jón. Tipti qazirgi ómirimiz-erteng tarih ekenin de tereng týsingenimiz maqúl.

Osy izgi sharuagha bәrimiz bolyp júmyla bileyik, dostar!

Abai.kz