Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3959 0 pikir 16 Tamyz, 2013 saghat 08:06

Ilesbek Bayjanov. Tәuekel hannyng «jalghyzy»

Tәuekel Hannyng zamanynda El astanasy Samarqan shahary bolghan.
Múhammed Shaybany han Qyzylbastardyng qolynan qaza tauyp, dýniyeden ozghannan song búryn ekige bólinip ketken Qazaq taypalary qayta birigip, Alty Alashtan taraghandar men Qyzylbastar arasy «Qandy kekke» úlasyp, eki aradaghy qantógis soghys toqtamaydy. Qyzylbastardyng Sharaq degen Bahadýri Maruanaqyrdyng ainalasyn shulatyp, qantógiske ainaldyrady.
Han Tәuekelding bir qorqatyny, óte qauiptenetin dúshpany osy Sharaq Bahadýr eken. Sharaqtan qorqatyn sebebi, búl Bahadýr iysi músylman elderine aty shyqqan jәne ózin: «Múhammed payghambardyng jiyeninen taraghan úrpaqpyn!» - dep jar salady eken. Tәuekel Han Múhammed (Gh.S.) jiyeni bolghan úrpaqqa qarsy shyghugha: «Dinbasylar men iysi músylman halyqtarynyng nalasyna qalamyn ba?» - dep, qorqady eken.
Aqyr sony soghys Qazaq jerine qaray oiysady. Qyzylbastar men Qazaqtar arasyndaghy Múrynqaraq tauyna jaqyn jerdegi kezekti bir maydan aldynda eki elding Qolbasylary: «Jappay qyrghyn jasaghansha, Qolbasylar jekpe – jekke shyghayyq, jengen jaqtyng әskeri úryssyz beriledi!» - degen toqtamgha keledi. Qazaqtan Tәuekel Hannyng «Jalghyzy» Áz Gharab Alatau Batyr men Qyzylbastyng Sharaq Bahaduri maydan alanyna at oinatyp shyghady. Birinshi sóz bastaghan Sharaq Bahadýr:

Tәuekel Hannyng zamanynda El astanasy Samarqan shahary bolghan.
Múhammed Shaybany han Qyzylbastardyng qolynan qaza tauyp, dýniyeden ozghannan song búryn ekige bólinip ketken Qazaq taypalary qayta birigip, Alty Alashtan taraghandar men Qyzylbastar arasy «Qandy kekke» úlasyp, eki aradaghy qantógis soghys toqtamaydy. Qyzylbastardyng Sharaq degen Bahadýri Maruanaqyrdyng ainalasyn shulatyp, qantógiske ainaldyrady.
Han Tәuekelding bir qorqatyny, óte qauiptenetin dúshpany osy Sharaq Bahadýr eken. Sharaqtan qorqatyn sebebi, búl Bahadýr iysi músylman elderine aty shyqqan jәne ózin: «Múhammed payghambardyng jiyeninen taraghan úrpaqpyn!» - dep jar salady eken. Tәuekel Han Múhammed (Gh.S.) jiyeni bolghan úrpaqqa qarsy shyghugha: «Dinbasylar men iysi músylman halyqtarynyng nalasyna qalamyn ba?» - dep, qorqady eken.
Aqyr sony soghys Qazaq jerine qaray oiysady. Qyzylbastar men Qazaqtar arasyndaghy Múrynqaraq tauyna jaqyn jerdegi kezekti bir maydan aldynda eki elding Qolbasylary: «Jappay qyrghyn jasaghansha, Qolbasylar jekpe – jekke shyghayyq, jengen jaqtyng әskeri úryssyz beriledi!» - degen toqtamgha keledi. Qazaqtan Tәuekel Hannyng «Jalghyzy» Áz Gharab Alatau Batyr men Qyzylbastyng Sharaq Bahaduri maydan alanyna at oinatyp shyghady. Birinshi sóz bastaghan Sharaq Bahadýr:
- Úrysty bizding Elding dәstýrimen ótkizemiz! Qazaq halqy qonaghyn syilaghan, birinshi joldy bergen. Maghan kezekti beresin! Qarudy birinshi silteymin! Biraq qarsy aldynnan shabugha dәtim barar emes. Adamzattyng rendisi ekensin! At qúiryghyn jelkennen saldym! – dep, Sharyq Bahadýr semserin Alataudyng qaraqúsynan silteydi. Alayda onyng siltegen semseri dulyghadan ótpey ortasynan qaq bólinedi. Alataudyng dulyghasy «Zúlmart» qúimasynan jasalghan edi. Endigi kezek Alataugha kelgende, onyng qaq mandaydan qatty shapqany sonshalyqty, Qyzylbastyng basyn qaq aiyryp, qylyshy qazan tolardan asyp, segizkózin ekige bólip baryp toqtaydy. Sharyqtyng aty onyng aiqasqan eki bilegimen qaq bólingen denesin salaqtatyp, Qyzylbastardyng qolyna aparyp qosylady. Alatau Batyr qylyshyn siltegende, Sharyq Bahadýr eki bilegin aiqastyryp qalghan eken. Osy jekpe – jekting ayaghy Qyzylbastardyng úryssyz beriluimen ayaqtalady.
Áz Gharab Alatau Batyrdyng osy erligin shayyrlar:
- Eline shaqyrylmaghan qonaq keldi!
Yrysyndy tepkilep talap keldi!
Áz Gharab Alataudyng qayratyn – ai!
Sharaqty qaq mandaydan salghan kezde,
Qazan tolaryn aqtaryp
Segiz kózin aiyryp, eki - aq bóldi!
Salaqtap eki aiyrylghan denesimen,
Qyzylbastyng qaldy aiqasqan qos bilegi! - dep jyrlapty.

Týsindirme

Deshti Qypshaq Eli ekige bólinip, Shayban túqymy Ábilhayyrdyng nemeresi Múhammed Shaybany Han týstiktegi Maruanaqyrdy basyp alyp, Ámir Temir Kóregenning shashyrap ketken úrpaqtarynyng iyelikterin toz – toz etedi. Birneshe jyldyng ishinde Orta Aziyanyng úlan – ghayyr jerlerin basyp, talay eldi baghyndyrady. Aqyrynda Iran shahymen jekpe – jekte qaza tabady. Tarihta Iran shahy búl erjýrek Hannyng basynan sharap ishetin ydys istetken degen derekter de bar. Tarihtyng múnday búralany Deshti Qypshaq Elining qayta birigip, ortaq jau Qyzylbastargha qarsy bolghan soghys búrynghydan da órship ketedi. Osynday almaghayyp maydannyng birinde Alatau Batyr jekpe – jekte Qyzylbastardyng Bas Bahadýrin óltirgen song ghana eki arada kelisim – shartqa keluge jaghday tuady. Búl kezderi Qazaqtyng Tekti Maruanaqyra Bii Eskendir Múnshy bastaghan Úly Biyler men alymdar jana zaman talabyna say Úly Dala zany «Jeti Jarghyny» jazyp, talqylap bitken edi.
Osy soghystan keyin eki jaq kelisimge kelip, úzaqqa sozylghan «Qandy kek» toqtaydy. Úly Tәuekel Hannyng basshylyghymen alys – jaqyndaghy Qytay, Resey, Iran, Mysyr, Qazan, Qyrym jәne basqa da elderden elshiler shaqyrylyp, Alty Alashtyng Úly Qúryltay jiynynda «Jeti Jarghy» zany qabyldanyp, ony basqa elderge de moyyndatady. Biraq búl jiyngha shyghysta jatqan oirat, torghauyttar eli shaqyrylmay, múnyng arty jana soghystyng tútanuyna sebepshi bolady.
«Jalghyzy» - dep, Qazaq handarynyng Bas Batyrlaryn aitqan. «Zúlmart» - dep, asa berik, bolat qúima temirding asylyn aitqan.
«Jeti Jarghy» - zanyna deyin, Úly Dalada Amur Zәbur Dariya patsha dәuirinde qabyldanghan «Jasaq» - zany qoldanysta bolghan. Búl Úly Dala zanyn Edil patsha da, Kýltegin de, Qarahan patshalar men Shynghyshan, Ámir Temir Kóregen, Ayqaraq Kerey Handar da ózgertpegen.
«Múrynqaraq» tauy – búl tarihy jer Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Arys jәne Otyrar audandarynyng qiylysynda, Syrdariya ózenining sol jaghalauynan ary jynghyldy, toranghyldy toghayly jerde ornalasqan. Aynalasy qúmshauytty bolghan búl strategiyalyq biyikten sovet ýkimeti kezinde, mýmkin Alatau Batyr men Qazaqtyng Tektileri jerlengen kiyeli jerdi joiy maqsatynda bolar, qúrylysqa dep, úzaq jyldar ýlken – ýlken jayyn tastar alynyp kelgen.
Múhammed Shaybany Hannyng «Bayraqty Tu» tikken Ordasy Arys audanyny jerinde, Syrdariya ózenining sol jaghalauyndaghy Bayyrqúm eldi mekeninde ornalasqan. Qazir búl jer «Bayyrqúm tóbe» - dep atalady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322