Atomnyng azaby: Semey poligonyna qatysty derekter

Atomnyng azaby: Semey poligonyna qatysty derekter

• 1949 jyldyng 29 tamyzynan bastap, 1991 jyldyng 29 tamyzyna deyin Qazaqstannyng Semey ónirinde yadrolyq synaqtar jýrgizildi. Alghashqy synaq - 1949 jyldyng 29 tamyzy kýni tanghy saghat 8.00 jasaldy. Atom bombalaryn synaqtan ótkizu ýshin 18 myng 300 sharshy shaqyrym jer bólindi.

• 42 jyl boyyna 456 yadrolyq jarylys jasalsa, onyng 116-sy jer betinde bolghan. Atom bombalarynyng synaqtary jayly halyqqa 1953 jyldan keyin aityla bastady.
  

• Poligonnan BÚÚ-nyng esebi boyynsha, 1 millionnan astam adam azap shekti. Jәne poligon tudyrghan týrli aurular genetikalyq jolmen berilip, atom azabyn qazaq halqy әli kýnge tartyp keledi.

• Semey poligonynda әuede jәne jer betinde synaqtan ótkizilgen yadrolyq zaryadtardyng jalpy quaty 1945 jyly Hirosimagha tastalghan atom bombasynyng quatynan 2,5 myng ese kóp.

• 1953 jylghy 12 tamyzda Semey yadrolyq poligonyda RDS-2 sutegi bombasy synaqtan ótkizildi.  Onyng quaty 480 kilotonna edi. Jarylystan keyin payda bolghan radioaktivti gazdardyng sanyrauqúlaq sekildi búlty 16 kilometr biyiktikke kóterildi.

• 1955 jyly 22 qarashada TU-16A әskery bombalaghyshy Semey poligonynyng ýstinen úshyp bara jatyp, janadan jasalghan quaty 1,7 megatonna bolatyn, termoyadrolyq RDS-37 zaryadyn tastady. Bomba bir jarym kilometrlik biyiktikte jaryldy. Búl jarylystyng soqqy tolqyny men jer qabatynyng dirili býkil derlik Qazaqstan aumaghy men Reseyding kórshilis aimaqtarynda sezildi. 1962-1989 jyldar arasynda Semey poligonyndaghy Degeleng tauynyng jer astyndaghy shahtalarynda 340 jarylys jasaldy. Búl arada jyl sayyn 14-18 yadrolyq synaq ótkizilip túrdy.

• 1989 jyly 12 aqpanda kezekti josparly yadrolyq synaq ótkizdi. Ýngirlerding birinde quaty 70 kilotonnadan astam yadrolyq zaryad jaryldy. Sonyng saldarynan jer betinde sanylaular payda bolyp, olardan eki tәulik boyy radioaktivti gazdar shyghyp jatqan. Sodan payda bolghan radioaktivti búlt 30 mynnan astam adam túratyn aumaqty býrkedi. Búl aimaqta radiasiyalyq fon 3000-4000 mikrorentgenge jetti. Búl kórsetkish qalypty jaghdayda saghatyna 15-20 mikrorentgen bolatyn tabighy radiasiyalyq fonnan eki jýz ese asyp týsti.

• Semey poligony 1991 jyly 29 tamyzda resmy týrli jabyldy.

• Qazirgi kezde poligon aumaghynda lastanghan jekeley aumaqtar bar. Olar myndaghan jyldar boyy sol kýiinshe qala beredi.

• Býginge deyin poligonnan zardap shekken 260 myng adam tizimge alynghan. Búl tizim әli tolyq jasalyp bitpegen.

• 29 tamyz – halyqaralyq yadrolyq synaqtargha qarsy kýres kýni. Qazaqstanda búl kýn keng kólemde atalyp ótilmeydi.

Abai.kz

Ghabit Mýsirepov. Kózding әngimesi
     Aykony men sonadaydan tanydym. O da meni tanyp, kýtip túr. Ózge qyzdar mashinagha minip alypty. Japon qyzynda aighay salu әdeti joq, Ayko meni asyqtyryp, termos salghan torlamasyn búlghady.
        Men ózim de asyghyp kele jatqamyn. Býgin biz kórshiles bir poselkening mektebin jóndesip qaytugha baratynbyz, qarama-qarsy kele jatqan eki tramvay ortaq ayaldamasyna jaqynday bermegende men de kósheni kóldeneng kesip ótip ketetin edim.
         Tramvaylar ótisip ketken son, ózimizding mektepting baqshasyna qaray tezirek basyp kettim. Mektebimiz sol baqshanyng ishinde, tramvay ýni estilmeytin jerde bolatyn. Mashinagha minip qalghan qyzdar shulasyp óleng aita bastady. Ayko termos salyp alghan torlama dorbasyn tez-tez búlghap ketti. Termostyng jarqyraghan qaqpaghy kýnge shaghylysyp kýmis donghalaq jasay bastady. Aykonyng ylghy sóitetini bar. Erkeley biledi. Kýldire biledi. Jabyrqay bilmeydi.
         Oqigha meni osy arada ústay qaldy. Japon aspany jarylyp ketken shyghar dep edim. Tegi, ol jarylyp ketken mening qúlaghym-au deymin...
An-tan, aspangha qaradym. Aspan men qala arasyna aq qardan jasalghanday appak aq shulan, ot pen qardy aralastyryp jasaghanday ot shulan bir baghan ornap qalypty. Ot tógip túr, kózing qaray almas jaryq tógip túr. Jogharghy jaghy aq qalpaqtanyp, búrqyrap qaynap, keneyip barady. Tómengi jaghy qalanyng qay jerine qadalghanyn anday almadym. Juandyghy deysiz be, qalay desem eken?.. Bizding qalanyng orta túsynda kórme sarayy bolatyn. Dóngelekteu salynghan saray edi. Sonyng qanqasy әli qúlamay túr deydi... Baghannyng juandyghy maghan sol sarayday seziledi...
Sasqalaqtap mektep jaqqa qaradym.
- Ayko! Ayko!. - Óz dauysym ózime estilgen joq.
Ayko da joq. Maijna da joq, mektep te joq eken. Bәri de úshyp ketkendey. Qara kýiik bir dala elesteydi. Mektep týgil onyng ar jaghy da qara kýiik dala. Býkil dýnie qara kýiik dala...
        Baqshanyng men jaq shetki aghashtary kese keldeneng japyrylyp, jer bauyrlap, býksie berdi. Árirektegi aghashtar joq. Japyrylghan aghashtardan ystyq lep keledi. Kóilek týimeleri deneme shegedey kirip barady. Dóngelene bergenim esimde... Ar jaghy qaranghylyq...
        Sol qaranghylyqta men jiyrma jyl otyrmyn. Janaghy kórdim degenderim әdettegi týsinikterding balamasy. Onyng bir de birin kózben kóruge bolmaydy. Kónilinmen kóresin... Mening ot, jaryq, aq qar, aq shulan, ot shulan degenderimning bәri de ýstirt balamalar... Ol әli aty joq bәle, ol әli teneui joq bәle. Ózgesi bylay túrsyn, qyrghyn degenderding ózi soghan balamagha jaray alar ma eken!..
       Tas balqyp, temir erip degen sózder qay elde de bolu kerek. Al tas pen temir qas qaqqansha kýiip, kýl bolyp ketkenin nemenege teneymiz? Ýlken bir qala kózindi ashyp-júmghansha kýl bolyp aspangha úshyp ketkenin nemenege teneymiz?
        IYe, endi ol mening júmysym emes. Men jiyrma jyl qaranghyda otyrmyn. Qala óndelip, qalpyna keldi desedi. Búrynghysynan kórkem de bay desedi. Mendegi arman qalpyna kelgen qalany bir kóru bolar edi. Bir-aq ret! Sodan song kózimdi birjola júmyp alar edim!.. Júmyp alyp qaranghylyghyma qayta kósher edim.
        Osy armanymnan men әli ýmit ýzgim kelmeydi. Ýze almasam kerek... Auruhanada alghash esim jinalghannan keyin doktordan súraghanym da osy, kózimning jayy bolatyn.
- Jeneshejan, shynynyzdy aitynyzshy, kózim ne jayda? - degemin.
-  Qaraghym-au, onyng nesin súraysyn... Kózing jaynap túr! - dedi mýdirmesten.
-  Soqyr bolyp qalghan joqpyn ba, әiteuir?
-  Joq, joq!.. Kórmey qalghanyng ras. Úzamay kóretin bolasyn...
-  Bet-auzym ne jayda?
-  O, bet-auzynda eleuli esh nәrse de joq. Aq mramorday búrynghy qalpynda...
-  Shashym she?..
- Shashyndy aldyryp tastaugha tura keldi. Op-onay ósip ketetin shashty qoyshy, tәniri...
           Eki qol, eki ayaghym qayda? Bar ma, joq pa, ony men bilmeymin, sezinbeymin. Aldymen eki kózimdi, bet-auzymdy súrastyryp jatyrmyn. Kózderimdi sipap kórgim keledi. Eki qolym tanuly siyaqty. Mýmkin, kesilip te qalghan bolar, Ayaqtarym da sonday.
        Qalayda eki kózden ýmit ýze almaymyn. Kózderim qalpyna kelse, bet-auyzdy onay-aq ajarlap alamyn ghoy. Ajarlanbaytyn ne boldy deysin. Aq mramorday kalpynda demedi me? Mramor emes, aq qúba bolatynmyn. Japon qyzynyng kóbi aq qýúa ghoy. Ayko maghan kózine qyzyghamyn deushi edi: - Kó- zinning qarasy móp-móldir, aghy kógildir jarqyrap túrady. Kirpiktering qong, úsh jaghy azyraq qayqayyp túrady... - deytin.
        Jiyrma jyl boyy mening bólmeme kirgen bir adam meni myna qyz soqyr ma degen joq. Sonyng bәrine kim ýiretip qoydy deysin. Sondyqtan men betimdi ashyq ústaymyn. Dauys shyqqan jaqqa yghyspay qaraymyn. Amandasam, ezu tartam... Sizderge de sony istep otyrmyn. Eger mening kózderim aghyp ketkendey, qabaqtarym iynemen tigip tastaghanday jelimdenip túrsa, sizder de shoshynyp ketpes pe edinizder? Onyng ýstine bet-auzym ilbisin tyrnaghanday bilem-bilem bolsa, qasyma keler me edinizder!..
- Joq, joq, kózderiniz jarqyrap túr. Jat elding adamy retinde aitqan sypayylyghymyz emes, móldir qara kózinizding qalay kórmeytinine tang qalghandaymyz. Jat elding adamy retinde irkiludi layyq kóremiz, әitpese, osy bólmening jaryghynda sizding kózinizding edәuir enshisi bar der edik...
            Men qazir otyz beske shyqtym. Jaryq dýnie men tirshilikten airylghan kýni on beste bolatynmyn. Ózim aralaspaghan songhy jiyrma jyldy ómirge de sanaghym kelmeydi. Bayaghy on besimde jatyrmyn. Kózden ýmit ýzbeytinim de sondyqtan. Osy ýmit meni qartaytpay keledi.
      Kózim jazylghan kýni mektebime baram. Bayaghy japyrylyp qalghan aghashtar basyn kóterip, qaytadan әdemi baqsha bolyp ketti desedi. Búrynghy eki qabat mektepting ornyna bes qabat mektep salynypty. Fotograf kelip suretimdi týsirip әketken. Ony ýlken zalgha ilip qoyypty.
           Mektepti bitiruge bir-aq jylym qalyp edi. Eng aldymen sony bitirip alsam deymin. Tokio uniyversiytetining birinde jas balalar tamaghynyng fakuliteti ashylypty. Soghan týskim keledi.
Men bir kórip qalghan qara kýiik dýnie qaytadan kógerip, qala qayghysyn úmytqan desedi. Qayghyly qala, qara jamylghan qala jaqsy emes, әriyne, úmytqany jón. Biraq, adamdar beker úmytady. Kózim jazylsa, sol kýngi kórgenimdi jazu armany da bar... Men ony kózimdi berip kórdim ghoy! Kónilimde bәri sayrap túr. Alghashqy jyldary kónilim kýnde ýstemelep, anyqtay týsushi edi, songhy jyldarda key birdemeler kýngirttene bastady. Kózim tez jazylmasa, biraz nәrseler úmytyluy da mýmkin... Mende aighaylap aitar dauys joq. Aqyryn tizbektep qaghazgha týsirsem be dep edim...
        Hirosima tóbesinde atom bombasy jarylghannan keyin dýnie shulap qarsylyq bildiripti. Ol kezde men әl ýstinde edim. Qarsylyq qatal boldy ma, qorqu, yqtau aralasty ma, men ony bilmeymin. Sizding elder qaytty? Á, solay bolghan shyghar.
         Bizding qalanyng qaq jarty halqy eki sekundta qyrylyp qaldy. Janyp, kýl bolyp ketti. Kýl bolyp ketpegenderi qoldan órteldi. Búl soghystyq qala emes, qatyn-qalash, bala-shagha, kempir-shaldyng beybit qalasy bolatyn. Bireuge istegen zúlymdyghy da joq, әzirlep jatqan qauipi de joq, qyzyghary da joq qala edi. Mening balang oiym әli jetpeydi, biz ne jazdyq, kimge jazdyq? Erkek joqtyqtan kórshi poselkening mektebin jóndesuge ketip bara jatqan qyzdardyng jazyghy ne? Jiyrma eki qyz bir sәtte kýl boldy, tozangha ainalyp ketti. Jiyrma ýshinshi men ghana aman qaldym. Aman qaldym deymin-au, qay bir amandyq... Búltsyz kýni janbyr kýtken shermende.
          Ayko qanday edi! Tar ýishikterde ash-jalanash túratyn tórt-bes kempirding sýienishi bolatyn. Erke dauysymen, aq jarqyn minezimen sýienish bolyp túryp edi. Ayko bir týiir kýrish, bir uys jua, bir balyqtyng qúiryghynan bir ýige jetetin tamaq istey alatyn... Sen aityp bolghansha, ol istep ýlgiretin edi. Eki qolyndaghy on sausaghy on qolgha túratyn. Ol mening kózime qyzyqsa, men onyng sausaqtaryna qyzyghushy edim.
         Keyde japa kórgen oy jәbirshige qarghys aitqysy keledi. Dýnie jeli olay soghyp, búlay soghyp, bir tenbil shandy sonyng iship otyrghan shayyna aparyp týsirse qanday jaqsy bolar edi deydi. Ar jaghy belgili, o da sonday mýgedek... Tuatyn balasy qiqy-shoyqy, jarymjan... Balasynyng balasy taghy sonday...
        Joq, búl oidy men ósirgen emespin. Múnday oy kelmedi, kelmeydi desem, senbenizder. Talay keldi, bulyqtyra keldi. Biraz jyldar búqtyryp qoyyp jýrdim, osy kezde týgel óshirilip ketti. Qay elde de "búl jamandyqty jauyma da tilemeymin" deytin sóz bolu kerek. Ol bizde de bar. El japon qonaqjay, meyirimdi halyq. Men ol bәleni eshkimge de tilemeymin. Ásirese, toqsan qabat, jýz qabat ýilerding múnday apatqa úshyrauyn tilemeymin. Sol ýilerdegi kúmyrsqa iyleuindey yghy-jyghy túratyn adamdardyng ýiilip, órtenip jatqanyn tilemeymin. Dýnie jeli ersili-qarsyly soqqanda ónkey bir tanbaly shandardy, tenbil shandardy búrqyratyp jýruin tilemeymin. Sondaydy joq etetin kýshterding ósuin tileymin.
       Kóp adamdarmen jolygha bergen son, kep qaytalap aita bergen son, mýmkin, mening sózderim ózimdiki emes - ýiretindi, ózimdiki bolsa - jattandy kóriner. Oghan ister amalym joq.
       Mening tirshiligim ýmitimde. Ýmitim óz qolymda emes. Basqalardyng ýmiti nede, ony ózderi aitar...
Ay, kózim jazylsa eken, kózim!..
 
Arqanyng әngimesi
         Arqannan búlay týiip jibergendi bilgen emespin. Basym qayqayyp baryp óksheme tiydi bilem. Doghaday iyilip qaldym. Eger azdy-kópti sportsmen bolmasam, ne moynym ýzilip ketetin edi, ne bolmasa - belim.
        Búdan ýsh-tórt jyl búryn ózim de talay balany týiip qalghan boluym kerek. Óz sybaghamdy da alatynmyn. Al, myna týiis oqys ta orasan eken. Mashinagha tiyelgen krannyng túmsyghy týiip jiberdi me eken dep edim. Eger men emes bir mosqaldau adam bolsa, әsirese, ne әiel, ne bir jas bala bolsa, moyny ýzilip, basy kóshemen domalap bara jatar edi. Mýmkin, býgin talay bastar domalaghan da bolu kerek...
         Basym kilt qayqayyp shalqalay bergende týiip jibergendi kórip qalghym kelip, art jaghymdy sholyp ýlgirdim. Eshkim joq. Búl qas qaqqansha derlik, kóz ilespes sәtte bolghan oqigha. Biraq, adam oiy odan shaban emes eken, men de biraz nәrseni angharyp kaldym. Art jaghym iyq tiresken biyik tas ýiler edi. Úshyp ketkendey bireui qalmapty. Oryndary qara taqtaday. Ýlken órtterden, qalanyng opar-toparyn shygharatyn jer silkinisterinen, qara kýiik ýy qabyrghalary, sorayghan túrba, shang basqan aghashtar, qúlaghan ýilerding ýiindisi siyaqty apat belgileri qalushy edi ghoy, búl joly kelgen apat esh nәrse qaldyrmaghan, jalap ketipti. Aynalang typ-tipyl... Ásheyinde biyik ýilerding tasasynan kórine bermeytin jýndes taular órkesh-órkesh bolyp, ap-ayqyn kózime shalyndy. Taular ornynda eken.
         Aspannan qat-qabattasyp qalyqtap men kórip-bilmegen jalpaq taqtalar qúlap keledi. Jýzdegen ýilerding tóbeleri dýr etip birden aspangha úshyp, endi jerge qayta qúlap kele jatqanday. Áldeneler aspanda әli qalyqtap jýr.
Jalpaq taqtalardyng ara-arasynda qúlap kele jatqan adam deneleri tanylady. Olar da ýy tóbelerimen birge úshyp kelip, aspanda ajyrasyp, auyr-jenilge belinip, bólek-bólek qúlap keledi. Keybireuining qúlashy kerilip kireske úqsaydy. Endi birazyn adamgha tәn dene belgilerinen tanyrlyq. Taghy biraz adam aspangha endi kóterilip barady.
           Men búl apatty doghaday iyilip túryp kórdim. Basymdy kótere berip kórdim, túra berip kórdim, qúlay berip kórdim. Es pen sezimning apar-topar kezinde kórdim. Aqty qaraday, qarany aqtay sezingen kezimde kórdim. Qasyma týsken qara tas shoqtay qyp-qyzyl janyp jatqan kezinde kórdim. Ár jaghy qaranghylyq, әr jaghy menireulik... tylsym...
         Biyik tas ýileri iyq tiresken kvartaldardy men jana ghana kóldeneng kesip ótkemin. Qalanyng tar kósheli, bir qabat ýili shet jaghyna jetkenim osy. Japon qalalarynyng bir qabat ýili shet jaqtary adam túrugha әri jayly, әri kórkem keledi. Búl babalardyng babasy men әjelerding әjesining qoly tiygen ýiler. Múnday ýilerding aulasyndaghy әrbir búrshaqtay tasty adam qoly oiyp ornatqan. Ár ýiding shaghyn-shaghyn aulasynan japon geografiyasynyng bir alqabyn kórgendey bolasyn. Kishkene-kishkene taular kishkeneligine qaramay taugha úqsaydy. Alaqanday ghana kólder kólge úqsaydy... Ózender, kópirler. Alasa-alasa shie aghashtary, tyrbyq qaraghaylar, shatyr japyraqty aghashtar. Hrizantema gýlderi. Týkti kilemdey kók alan... Soghys kezeni qansha qyspaqqa alsa da japon әieli búl aulasyna shang júqtyrmay, kýtimdi ústaytyn.
          Japonnyng muzykasy da, әlemge tanys suret óneri de ózining jaratylys tabighatynan kóshirip alghanday. Sondyqtan bolu kerek, japon balasy bir bútany syndyrmaydy, japon kógaldaryn adam ayaghy taptamaydy.
        Aldynghy jaghymnan japonnyng múndy bir muzykasy estiledi. Abyroysyz soghysty basynan keshirgen japon búqarasy búl kezde ylghy múndy muzykany oinaytyn. Kýn ystyq, muzyka ýni әldekimning aulasynan keledi. Meni tap osy sekundta arqamnan týiip jiberdi. Bir qabat ýili kvartaldyng ne bolghanyn men anday alghanym joq. Búl kezde mening miym asty-ýstine kelip qaynap ketken...
        Oyandym ba, esimdi jidym ba, qay jerde, qanday kýide esimdi jidym, ony men osy kýnge deyin bilmeymin. Orauly, tanuly kýiimde jata berippin. Men ózimshe, birer kýn essiz bolghan siyaqtanamyn. Biraq, Amerika institutynyng adamdary, әsirese bir soghys doktory maghan eki ay boyy úrysyp jýripti.
- Ne degen qyrsyq adam, arqasynyng qalay kýigenin, bomba jarylghan epiysentrden qansha jerde kýigenin nege tezirek aitpaydy?! Soghys ghylymy ýshin onyng qanday manyzy barlyghyn týsinbey me eken! Joq, ol jaqsy týsinedi. Qasaqana aitpaydy. Namystanghan bolady, qorlanghan bolady!.. Eling jenilip, tize býgip, bas iygen shaqta múnyki qay qorlanu eken? Eling bas iydi, aqymaq japon, imperatoryng bas iydi, kýning bas iydi!..
          Búl kezde mening oiyma qorlanu kelgen joq-ty. Keyin keldi. Arqa kýiigining uyty bәsendey bergen kezde keldi. Mýmkin, arqa kýiiginen qorlanu kýiigi uyttyraq bolghan shyghar, biraq, keyin keldi. Amerika doktory maghan beker úrsypty... Beker renjipti.
       Men ol kezde neden tanuly jatqanymdy da bilgen emespin. Aylar boyynda oiymda jalghyz-aq eles jatty. Ol әlgi arqamnan týiip jibergende kórgenderim. Sonyng ózi nemene? Men ony da týsine alghan joqpyn. Keyin týsindim...
        Esim kirgennen keyin aq halat kiygen doktordan nege jatqanymdy súradym.
- Arqang Japoniyanyng geografiyalyq kartasynday, - dedi ol,- Ong jaq jauyrynyna Hokkaydo aralyn salypty... Úly Honsu týgelimen ong jaq jonynda... Myqynynda Simonoseky qyltasy... Sanynda Kusu... Qúdaygha shýkirlik et. Osynyng bәri sol jaghynda bolsa, oyanuyng qiyn bolatyn edi.
        Men múny neshe aidan keyin súradym, ony da bilmeymin. Talay kýnder әldeneni súraghym kelip, súraugha tilim kelmey jatqany esimde.
        Keler bir joly doktor mening arqamdy maqtanqyray surettedi:
- Arqang endi aita qalghanday... Bederli de búdyrly... Fudziama tauy da, Asahy tauy da bar. Tugoku, Kusu jotalary da bar. Hiro-sima, Nagasaky qalalary da óz oryndarynda... Soghys uaqytynda shyqqan bederli kartalardyng ishinde búdan әdemisi az bolar...
- Doktor, osynyng bәri neden bolghan ózi? Sony týsindirinizshi! - dedim.
Doktordyng kózildirigi jarylyp kete jazdady. Shatynap bara jatqanday kórindi. Japon ýlken kózdi el emes. Oily kózdi, az ghana múndy kózdi el. Maghan qaljyng aityp jýrgen doktordyng kózine edәuir kek qorlanghan eken, kózildirigin jaryp jibere jazdady.
- Taneka Uriko! - dep, esikke qaray tez búrylyp ketti. - Osy kýnge deyin aitpap pa ediniz?
       Orta jasty әiel Uriko-San keldi:
- Aytyp kórip edim. Úghyna almap edi.
IYe, úghyna almaghanym ras edi. Eki ýlken qalanyng qaq jarty halqy qas qaqqansha qyrylyp qaldy, joq bolyp ketti degen kezde miym taghy da qaynap jýre bergen. Endi andasam odan beri de on kýn ótken eken.
          Doktor az ghana basyn shayqap qasyma kelip otyrdy da:
-  Siz endi erkekke ylayyq shydammen tyndanyz. Bizding eki qalagha amerikanester atom bombasyn tastaghan,-dep bir toqtady. - Nege? - Shydammen tyndanyz demedim be? Tәjiriybe jasaghan kórinedi. Alghashqysy - tәjiriybe, ekinshisi-tәjiriybening dúrys ekendigin birjola anyqtau... Á? Ol turaly eki týrli joramal bar. Japoniya jenilip tize býkse de, onyng ar jaghynda birjola búqtyryp tastau bolsa kerek... Odan son, odaqtastarynyng ózin de yqtyryp alu... Soghys arty qashan da birdemeni bólisu, soghys atyn әrirek aparyp arqandaumen ayaqtalatyn әdeti bar emes pe... Júrt auzyndaghy joramaldar osy. Endi demal. Jat...
-  Mening sheshem bar edi, qaryndasym bar edi... Solarmen habarlasugha bolar ma eken?
-  Familiyang kim?.. Qay kóshede túrushy edinder?
-  "Jazghy tan" kvartalynda...
-  Ol kvartal qazir joq, kýnim...
-  Sheshem ortalyq baqshada qyzmet etetin edi...
-  Ortalyq baqshanyng orny ghana bar, kýnim... Al, endi demal, ýn shygharma...
           Doktor dúrys aitypty, ýn shygharmau kerek eken... Qorlanghan el ayanshaqtap, qayghy sarynyn qorek etip otyra berse, sary auru boludan basqa ne shyghady deysin!..
          Sodan beri, mine, jiyrma jyl ótti. Men auruhanagha on alty ret jatyp shyqtym. Arqamdy on alty ret jamattym. Bir elding bederli geografiyasyn arqalap jýre beru auyr boldy. Japon geografiyasynyng bir beti úly Múhit tenizi, bir beti Japon tenizi ghoy. Sol tenizder siyaqty, mening denemde de sau jer qalypty. Sodan tildirip alam da jamatam, tildirip alam da jamatam... Terisin tilip alghan jerlerde jana jaralar payda bolady...
           Qazir men aq qandy adammyn. Qyzyl qan azaya-azaya sarqylyp keledi. Jiyrma jyl jasau ýshin de az arpalysqanym joq. Áli de alysyp kóremin... Jasym әli qyryqqa jetken joq. Keyde ýilengim kelesi. Qiqy-shoyqy, shalajansar bir mýgedek tuyp jýrse qaytermiz?
       Teginde, doktor dúrys aitqan bolar. Erkekshe shydau kerek bolatyn shyghar...

Tastyng әngimesi
        Men qara mramor, qara taspyn. Adam qolynan ótken song ainadaymyn. Aldymdaghynyng bәrin kóremin, týgel kóremin. Adam kýnge qaray almaydy. Men qaray alamyn. Adam qyzygha qaraydy, quana qaraydy, qorqa qaraydy. Múnyng biri de dúrys kóru emes. Mende ondaydyng biri de joq, men anyq kóremin. Men týnde ghana kóre almaymyn.
        Men qara mramor, qara taspyn. Kórgenimdi ghana aita alamyn. Men adamnyng quanyshyn da sezinbeymin, qayghysyn da sezinbeymin. Mende kórgenimnen búzylar kónil de joq. Men qalay kórsem, solay ghana aita alamyn. Mening kuәligimnen adam ózi qanday qorytyndy jasar, ony adamnyng ózi bilsin.
        Ol meyram kýni emes-ti. Búl kezde búl elde meyramgha úqsar esh nәrse joq-ty. Soghys salmaghynan janshylyp, jenilis azasyn endi ghana sezine bastaghan el ezu tartugha úyalatyn. Mening aldymnan ylghy jabyrqau adamdar ótip jatty. Kópshiligi balghyn jastar, oqushylar, әielder men kәriler. Jemirilgen óksheler, jyrym-jyrym shalbar balaqtary ótip jatty. Qabaqtary týili, ýsti-bastaryna qara may, kógaljim, sarghylt boyaular júqqan, shalbar tizeleri búltiyp ketken júmyskerler mana, kýn shyqpay ótken.
        Soghystan búryn qyzdar mening túsymnan ótkende kózderi bir jarq etip qalushy edi, qazir ol da joq. Balalar moyny jinishkergen, әielder ensesi týsinki, barlyq adam kishireyip, shógip ketken. Biren-sarandaghan soghys mashinalary ýn shygharmay, úrlanyp qana ketip barady. Búghan deyingi keudem soq, әngi jýristing uaqyty ótip ketkendey.
     Aspan búltsyz, kýn shanqan ystyq edi. Qalanyng ortalyghyn týgel orap alghan ormandy taular ystyqtan balbyrap, mýlgip túr. Mening betime jibek kóilekting jelpigenindey de lep kelmeydi. Kóshe boyyndaghy aghash japyraqtary әldeqanday dybysqa tosa qoyghan qúlaqqa úqsap tynyp qalypty.
       Qala tóbesinen jarty kilometr biyikte әldene búrq etti de ot - jolaq, appaq baghana ornay qaldy: jogharghy jaghy búrqyrap qaynap, búiralanghan aq qalpaq týbi qalanyng dәl ortalyghyna qadalypty. Jan-jaqqa men kórip-bilmegen ot tasqyny, jaryq tasqyny gu ete týsti. Qala otqa týsken qaghazday býrisip bir qaldy da joq boldy. Temir janyp kýlge ainaldy. Ot pen jaryq súrapyly kózindi ashyp-júmghansha qalany tozangha ainaldyrdy da ýlken bir ónesh barlyq shan-tozandy suyryp-soryp aspangha úshyryp әketti. Qala ornynda kedir-búdyrly qara kýiik qaldy. Men, qúlaghym bolsa, aspannyng jarylghanyn estidim der edim. Sodan sanyrau bolyp qaldym der edim. Biraq, men qara taspyn, esh nәrseni estigenim joq.
           Aspannan jerge nayzaday qadalghan ot tasqyny mening aldyma әkelip bir top adamdy ýiip tastady. Bәri de atylyp kelip týsti. Bәri de zenbirek óneshinen atylghanday pәrmendep kelip soghylyp jatyr. Ayaq-qoldar ýzilip ketipti. Bastar mylja-mylja... Adam basy tasqa kelip soghylmaugha kerek eken de... Mening betime shúbatylghan adam ishekteri kelip jabysty, adam qany shashyrady. Ishekter jabysa berip kýiip ketti, qan shashyray berip kýiip ketti. Aua otqa ainaldy.
       Tramvay ayaldamasynda yghy-jyghy adam. Ishi-tysy tolghan adam, tramvay ornynan qozghala berdi de lap etti. Tramvaydyng temir qanqasy bir sәtke ghana kózge ilekti de joq boldy. Yghy-jyghy bolyp túrghan adamdar da ghayyp boldy. Adam kýigenin sezingen joq, ólgenin sezingen joq. Eger jetpis bes myng adamnyng kýigenin sezinip, auyrsynyp ynyranghanyn estiseng ne bolar edin?!
     Myndaghan jas balalardyng móldiregen qara kózderi kýiip jatqanyn kórseng ne bolar edin?! Myndaghan mektep qyzdarynyng kiyimderi lyp etip ketip, jalanash qalghan balghyn denening quyrdaqtay shyjyldap quyrylyp jatqanyn kórseng ne bolar edin?! Áyteuir men sony kórgen joqpyn. Jylan tili jylt etkendey ghana uaqyt ótti, qala joq boldy. Ilezde qala orny kedir-búdyr qara kýiik dala bolyp japyraqtary júlqyna búiralanyp alay-týley boldy da, kýzdi kýni toptalghan qara torghay siyaqtanyp búrq etip úshyp ketti. Tau bókterinde myndaghan pil ólikteri jatqanday.
          Qalany órtep, shan-tozangha ainaldyryp, úshyryp әketken bәleni túra qughanday jel anyrap ketti. Jolynda jenil ýiler kezdesse bú da júlyp әketetin. Qúiyndatyp, úiytqyp soghady. Qalany talay kezgen jel, qala baqshalaryn talay iyiskegen jel býgin qara kýiikti iyiskelep jýr. Qara kýiik tym ýlken, býkil bir elding basyna qara jamylugha jetetin.
          Qara kýiikting alau-jalauy basyla bergende tirshilik qozghalysy belgi berdi. Aldymen an-tang alaqtaghan balalar kórindi. An-tang bolmasqa amal joq. Bala týgil ýlkenning oiyna múnday apat barlyghy kelgen emes. Búl dýniyege birinshi ret kelgen apat. Adam jasaghan, adamnyng ózin qyru ýshin jasaghan apat.
           Balalardan keyin qara kýiikting manayyna әielder, shaldar keldi. Aynala qaranady, qalany izdeydi. Taba almay jýr. Tanys dýniyesin tany almay qalypty. Taba almassyng da, tany almassyn. Adam, sen ony izdeme, qara týnek qaydan qoparylyp ketti, sony izde! Zúlymdyq ordasyn órte!
        Qara kýiikting qaq ortasynda bir-aq ýiding qanqasy kórinedi. Aynalasy typ-tipyl. Búl bes qabat, tóbesi kiyiz ýy siyaqty kók kýmbez, dóngelenip bitetin ýy bolatyn. Ózi de dóngelenip salynghan ýi. Ot nayzalar tura qadalmady ma, әlde dóngelene salynghan ýige soghylghan ot topany eki jaghynan susyp ketti me, әiteuir sol ýiding qanqasy aman qalghan.
         Qara kýiikte qybyr-qybyr tirshilik bastaldy. Byt-shyt bolghan, quyrylyp qalghan adam denelerin órtep jýr. Adam órtengen úyasynyng ornyn tazalap jýr. Bireuding qolyn, bireuding basyn, endi bireuding әldenemenesin tauyp alyp, shómelelep, ýiip órteydi. Mende estir qúlaq bolsa, eng auyr azap osy boldy der edim.
        Úzamay mening qarsy aldyma birneshe jazuly taqtaylar payda boldy. Apat otynyng ystyqtyghy ýsh jýz myng gradus eken. Apat oghy qadalghan jerding ainalasy bir kilometr kóleminde jandy-jansyz týgel joghalypty. Odan әrirekte apat kýshi bәsensigen. Tas pen temir balqyp baryp, esin jinaghan. Jan iyesi búl manayda da týgel qyrylghan.
         Men qara mramor, qara taspyn. Aylar ótti, jyldar ótti, men ony sanay almaymyn. Mәngilik uaqytty ghana bilemin.
       Qazir bayaghy qala qayta ornyna týsti. Búrynghysynan biyik te kórkem, kósheleri ken. Qara kýiikten iz qalghan joq. Adamdar jabyldy, taular jabyldy, sular jabyldy. Baqshalar tirildi. Búl jóninde adam enbegin jyr qylyp aitugha bolar edi. Biraq, mening aitayyn degenim ol emes, anau súrapyl apat jayy. Temir órtengen kýn, tas órtengen kýn jayy. Úmytpa demekpin. Saqtan demekpin.
       Apat topany qadalghan, qalanyng qaq ortasynda qazir biyik tas eskertkish túr. Ong qolyn joghary kóterip, súq sausaghymen aspandy menzegen adam mýsini. Eki kózi júmuly, endi aspannan apat kelmeuin tilep otyrghanday.
        Mening aitarym da osy ghana. Ol ýshin ne shara bar, ony adam tastan súramas deymin...