Men múny ÚQK-ne arnap aityp otyrmyn. Múnyng aty Últtyq Qauipsizdik Komiyteti bolghanymen, zaty – Últqa Kauipti Komiytet! Kezinde «Qazaq mýddesin» tu etip kóterip, sonyng arqasynda, 1990-shy jyldardyng ortasynda, jalpyúlttyq syasy kýshke ainala alghan «Azat» qoghamdyq qozghalysyn (qazirgi «Azat» partiyasymen shatastyrmau kerek) ishten iritip, toz-tozyn shygharghan osylar. Eger búl qozghalys taghy bir bes-on jyl «ómir sýrgende» qazaqtyng jaghdayy býgingidey auyr bolmas edi!
Mine, sodan beri ÚQK qazaqqa bas kótertpey keledi. Ol ýshin búlar әueli últtyng «Menmin!» degen myqty, adal, kóshbasshy azamattaryn (mysaly M. Shahanov, H. Qoja–Ahmet jәne t.b.) el ishinde ósek taratyp qaralaydy, kýie jaghady jәne mindetti týrde bir–birine aidap salyp, bitispestey jau etedi. Osy uaqytqa deyin qazaq últshyldarynyng birige almauynyng basty sebebterining biri osy.

Men múny ÚQK-ne arnap aityp otyrmyn. Múnyng aty Últtyq Qauipsizdik Komiyteti bolghanymen, zaty – Últqa Kauipti Komiytet! Kezinde «Qazaq mýddesin» tu etip kóterip, sonyng arqasynda, 1990-shy jyldardyng ortasynda, jalpyúlttyq syasy kýshke ainala alghan «Azat» qoghamdyq qozghalysyn (qazirgi «Azat» partiyasymen shatastyrmau kerek) ishten iritip, toz-tozyn shygharghan osylar. Eger búl qozghalys taghy bir bes-on jyl «ómir sýrgende» qazaqtyng jaghdayy býgingidey auyr bolmas edi!
Mine, sodan beri ÚQK qazaqqa bas kótertpey keledi. Ol ýshin búlar әueli últtyng «Menmin!» degen myqty, adal, kóshbasshy azamattaryn (mysaly M. Shahanov, H. Qoja–Ahmet jәne t.b.) el ishinde ósek taratyp qaralaydy, kýie jaghady jәne mindetti týrde bir–birine aidap salyp, bitispestey jau etedi. Osy uaqytqa deyin qazaq últshyldarynyng birige almauynyng basty sebebterining biri osy.
Býgingi biylik ýshin eng qauipti nәrse, eldegi keng etek jayyp ýlgirgen, biraq zardabyn tek qarapayym halyq qana tartyp otyrghan, diny ekstremizm, terrorizm, yaky esirtki, bolmasa korrupsiya emes, qazaqtyng birikkeni! Qazaq «es jiyp», bas qosyp qay kýni «Bizding ata–babalarymyzdyng úrpaqtaryna qaldyrghan amanaty – el baylyghy qayda?» dese, sol kýni búl biylikting «ólgeni». Sondyqtan ÚQK–ning basty tikeley mindeti – memleket qauipsizdigin qamtamasyz etu (mysaly «Arqankergen» shekara beketindegi oryn alghan qayghyly oqigha, satylyp alynghan әskery qaru–jaraqtyng sapasy, úshaq apaty, ózi–ózine qol saluy, t. t.) emes, últtyng basyn qalayda qospau!
Degenmen, qoghamda songhy bir–er jylda jana tolqyn últshyl kóshbasshy azamattar payda bola bastady. Biraq, taghy da ÚQK, olardy orgha jyqpaq. Tәsilderi bayaghy – qara jarnama, bir–birine aidap salu. Týpki maqsaty taghy da sol, qazaqty – bólshekteu, basyn qospau!
Múnyng dәleli: Juyqta shyqqan Rahat Áliyevtyng feysbuk paraqshasyndaghy Múhtar Tayjan men Aydos Sarym turaly qaralau, kýie jaghu aqparaty. Búl ÚQK – Últqa Qauipti Komiytetting tirligi!
Shamasy, sol qaralau aqparatynda aitylghanday, M. Áblyazovty әleumettik jeli signaldary arqyly qolgha týsirgendikten, R. Áliyev ózining feysbuk paraqshasymen de júmysy bolmay, syrt ómirmen býkil baylanysyn ýzip tastasa kerek. Osy jaghdaydy ÚQK sheber paydalanyp otyr, sirә.
ÚQK–ti múnday qaralau tәsiline nege bardy? Endi osyghan toqtalayyq. Tayjan men Sarym, aldymyzdaghy qazan aiynda ótetin, Ghabiyden Jәkey, Maqsat Iliyasúly jәne Bolatbek Bilәl múryndyq bolyp otyrghan «Últshyl qazaqtar, biriginder!» atty qúryltaygha qatyspaytyndaryn mәlimdegen edi. Al búl jaghday ÚQK– ne únamady. Sebebi atalmysh «qúryltay» solardyng (ÚQK –nin) jobasy bolatyn.
Biylik ýshin, kýnnen–kýnge qarqynyn úlghaytyp kele jatqan últshyldardy «bir qoragha qamap», «jem–suyn berip» otyru – qauipsizdikting eng dúrys kepildigi. Múnday jaghday bizding tәuelsiz tarihymyzda bolghan. Jogharyda aitylghan «Azat» qozghalysyn joyghannan keyin, «dalada qalghan» últshyl azamattardyng kóbisi, sol kezde «qoldan» jasalynyp jatqan kóptegen sayasy partiyalardyng mýsheligine ótip ketkendi. Biylikting qolynan «jem jegen» búl partiyalar halyqty on–on bes jylday bosqa basyn qatyryp kelipti. Ony býgin anyq týsindik.
Men Ghabiyden, Maqsat, Bolatbekting eshqaysysyna da renishim, ókpem joq. Mening ústanymym: Ár qazaq mening jalghyzym! Biraq búlardyng eng bolmaghanda bireui ÚQK–men ymyragha kelgen degen oidamyn. Sebebi, búryndary últ mýddesimen ainalyspaghan, tipten qara kóbeytu ýshin bolsa da, últshyldyrdyng arasynda jýrmegen, kópshilikke belgisiz, búl ýshtik ózara ghana sóz baylasyp «Qazaq qúryltayyn» ótkizemiz deui – aqymaqtyq bolar edi! Búlar týgili, últtyq mýdde ýshin talmay kýresip jýrgen, sondyqtan da elge azdy–kópti belgili bolyp qalghan rejisser – Erkin Raqyshev, qogham qayratkeri – Múhtar Tayjan, politolog – Aydos Sarymdardyng ózderi osylaysha «jar salugha» jýreksinip jýrgen bolatyn. Endi mine, әni–mini dep jýrgende keshikti, ÚQK–ti aldaryn orap ketti.
Komiytetting qamqorlyghyndaghy búl «qúryltaydyn» ótpey qaluy da yqtimal. Búl jaghday eldegi belgili últshyldardyng deni «qatysudan bas tartyp», qojayyndary (ÚQK) «tiyimsiz» dep tapqanda, oryn alady. Onda bastamashy ýshtik, qoldanylyp bolghan zat siyaqty, ne qojayynyng aldynda, ne el ishinde abyroysyz kýide qalady. Búl bireuge tәueldi boludyng zardaby. Múny olar esterinde myqtap ústaulary tiyis. Al eger, bәribir ótetin bolsa, onda ol uaqytqa deyin «Qúryltaygha qatyspaymyn» degenderding bәrin ÚQK–ti Tayjan, Sarym, Saparghaly siyaqty etip, basylym betterinde qaralap, Amantay qajygha qosaqtaytyn bolar. Osynday «aqparattyq aghyndardan» miy su bolyp, «Qúryltaygha» týkti úqpay, «anyghyna jeteyikshi» dep, kelgen adamdar, sol týkti úqpaghan kýii keri qaytary anyq dýniye.
Sonda «Qúryltaydy» shaqyrudaghy maqsat ne? Shyn mәninde búl ózi, o bastan–aq, últ ýshin eshqanday maqsatsyz, al komiytet ýshin ýlken maqsatta josparlanghan qúryltay! Eger, últtyng basyn biriktiru iydeyasy, bastamashyl toptyng ózderining jan dýniyesinen shyqqan shyn niyeti bolghanda, onda olar, «tyghylyp jýrip» ýsheui ghana sheshim shygharmay, eng әueli eldegi ýlkendi–kishili, osy uaqytqa deyin shyryldap jýrgen últshyldardyng basyn qosyp jinalys ótkizip, sol jerde úiymdastyru tobyn qúrar edi. Onday bolghan joq. Endeshe, osy qylyqtarynyng ózi–aq búl ýshtikke jalpyúlttyq jinalys – Qúryltaydy ótkizuge moralidyq qúqyq bermeydi! Al negizinde, búl ýshtik sening moralidyq qúqyghyndy «úryp qoyghany» bar! Óitkeni búlardyng kókesi – ÚQK!
Qúryltaydan keyin biylikting kóptegen aqparat qúraldary: «Últshyl jastar – Ghabiyden, Maqsat, Bolatbekter qazaqtyng basyn biriktirdi! Al qoldarynan týk kelmeytinder olardy kýndep, qosylmay qisyq tartyp jatyr» degen siyaqty, «ertegiler» taratuy bek mýmkin. Onda shynynda da últtyng odan әri bólshektenui oryn almaq. Sosyn qazaq taghy da shiyrek ghasyr bir–birimen daulasyp jýrse, biylik ýshin keremet jaghday saqtalyp, olar ózderining sýiikti tirligi – úrlyghyn jalghastyra bereri sózsiz!
Búl «Qúryltaydyn» jasyryn jatqan týpki maqsaty bar. Ol – qazaqty bólshekteu, jaru! Júrt dәlelin, fakting qayda der. ÚQK–tining isine qarsy dәlel yaky fakty eshqashan da bolmaydy! Múny tek seze, kóre bilu kerek. Ár nәrsening jóni, jýiesi bolady. Al endi jónsiz jerde, asyghys, «taban astynan» jәne jýiesin búzyp, «qúpiya» sheshim qabyldap, shaqyrylmaq búl «Qúryltaygha» kez kelgen últjandy azamattyng (men ózim de) kýdikpen qarauy – zandy qúbylys. Biraq úiymdastyrushy azamattardyng aityp jýrgenindey olardy «bolmay jatyp kóre almay, kýndep» jýrgen eshkim joq. Mysaly, mening uayymym: endi–endi es jiyp kele jatqan qazaqty, osynday is–sharalardyng saldarynan, taghyda úzaq jyldargha mәngirtip almauymyz.
ÚQK–ti oiynshyq emes! Sondyqtan, el taghdyryna baylanysty mәselelerde búlar jaqyndaghan jerde asa ýlken, óte múqiyat saqtyq kerek! Mәselen men, osy yntaly toptaghy ýsh azamattyng sezimtaldylyghy, aqyl–parasaty ÚQK–tin paydalanyp últtyng basyn biriktiredi dep emes, kerisinshe ÚQK–ti búlardy óte sheber paydalanyp, últy bólshekteuge qol jetkizedi dep oilaymyn. Dúrysy «Bizde qazaqpyz. Senen artyq últshylmyz» dese de, búl organ ókilderimen eshqanday ymyragha kelmegen jón. Óitkeni olardyng eldegi sayasy túraqtylyqty saqtau ýshin dep jasap jatqan is–әreketteri «shash al dese, bas alatyngha» sayyp, qazaqty ózin–ózi qorghay alatyn últ retindegi qabiletinen mýldem aiyryp tastau qaupi orasan basym bolyp túr! Ásirese biznesi bar, bolmasa armany sheneunik bolu, ataq qúmar adamdardy búlardyng óz «aytqanyna kóndirip, aidauyna jýrgizui» týkke túrmaytyn nәrse.
Meni bireuler «laghyp ketipsin» dep sóger. Layym solay bolghay! Biraq men ÚQK–tin zerttep jýrgen adammyn. Ómir mәjbýrledi. Búlardyng ailasynda shek joq!
Mәselen, olar óz qarsylastaryn búrynghyday qaltarystan shygha kelip soqqygha jyghu, kisendep qamau, atu, óltiru tәsilderin siyrek qoldanatyn boldy. Qaytsin endi, halyqtyng bәrin qyrsyn ba? Onyng ornyna qarsylastaryn zanmen qorqytyp–ýrkitip, odan bolmasa kelisimmen, tipten bolmasa aragha adam salyp ózderine odaqtas etuge kóshken. Keyde qarsylasynyng qasyna ózderining jansyzdaryn engizip te qoyady. Osy amaldardyng birimen kez kelgen adamdy basqaryp otyrugha bolady!
Qazir ÚQK–ning sayasatta bas súqpaghan jeri joq! Mysaly, әleumettik jeli – internette bir emes, birneshe sayttary bar. Qoghamdyq qorlar, úiymdar, ortalyqtardy, Almatyda ghana emes, ózge kóptegen aimaqtarda da tirkep tastaghan. Telearnalarda kórsetilip túratyn tok–shoular men olardyng jýrgizushilerinde osy úiym qadaghalaydy. Mysaly, «Habar» arnasynda Aydos Sarym tórt–aq ret efirge shyqty. Sosyn toqtatty. Sebebi, Aydos komiytet «syzyp» bergen ramkagha «syimay» qoydy.
ÚQK–ti últshyldardyng ishindegi kóshbasshylyqqa jaraydy–au degen barlyq azamattardy bayqap kórdi. Áueli Tayjan men Sarymdy, óz sayttarynda birde maqtap, birde dattap, «tamyrlaryn basyp kórip» odaqtas bolmaytyndaryna anyq kózderi jetken son, qaralaudy bastady. «Qúryltaygha» deyin, bir aiday uaqyt bolsa, әli talayymyzdy «halyq jauy» etetin shyghar, búl sabazdaryn.
P.S. Men múny bastamashyl ýshtikke el, sonday–aq ózderining keler úrpaqtarynyng aldynda da abyroysyz qalmasyn, al ÚQK–ne «eldegi sayasy tynyshtyqty qamtamasyz etemiz» degen oimen, qazaqty óz qoldarynmen qorghansyz, bishara últ etip almandar dep jazyp otyrmyn. Senderde sol últtyng bir úldary emessinder me?!

Abai.kz