Bala kezimizde týrli ertekter oqyp óssek, sәl es jiya kele әdeby kitaptargha qúlash úrasyn. Sóitip prozadan poeziyagha, poeziyadan publisistikagha oiysasyn. Bәlkim jas shamasy ya  ishki izdenisting súrauy bolar, qiyal-ghajayypty balalyq shaqqa qaldyryp, kórkem әdebiyetti uaqytsha kidirtip, shynayy ómirding ózi beynelengen dýniyelerge qúnygha bastaysyn. Búl túrghyda Uaqyt ta ózining úsynystaryn úsynudan tolastamaydy. Tek sharshap qalmasang boldy, oqy ber, izdene ber. Osynday izdeniske toly jandardyng әiteuir adam janyna aqparatyn da, tәlimin de qosa beretin maghynaly shygharmalaryn, jazbalaryn kórsem sýisine oqitynym bar.
Osylaysha oida joqta belgili jurnalist Qaly Sәrsenbaydyng «Óner-ómir» atty kitaby qolyma týsti. Búl kitap talghap oqityn oqyrmannyng syn-tarazysynan sýrinbey-aq ótetin dýniye. Ásirese, qazaqtyng mandayyna bitken talanttaryn tәptishtep jazyp, olardyng taghdyryna, ónerine ýniltip, birauyq ótkenimiz ben ketkenimizdi týgendeuge shaqyrady. Tiri talantty barynda qadirlep, qúrmetteuge, al dýniyeden ótkenderin ardaqtauymyzgha ne kedergi degen saualdy kóldeneng tastaydy.

Bala kezimizde týrli ertekter oqyp óssek, sәl es jiya kele әdeby kitaptargha qúlash úrasyn. Sóitip prozadan poeziyagha, poeziyadan publisistikagha oiysasyn. Bәlkim jas shamasy ya  ishki izdenisting súrauy bolar, qiyal-ghajayypty balalyq shaqqa qaldyryp, kórkem әdebiyetti uaqytsha kidirtip, shynayy ómirding ózi beynelengen dýniyelerge qúnygha bastaysyn. Búl túrghyda Uaqyt ta ózining úsynystaryn úsynudan tolastamaydy. Tek sharshap qalmasang boldy, oqy ber, izdene ber. Osynday izdeniske toly jandardyng әiteuir adam janyna aqparatyn da, tәlimin de qosa beretin maghynaly shygharmalaryn, jazbalaryn kórsem sýisine oqitynym bar.
Osylaysha oida joqta belgili jurnalist Qaly Sәrsenbaydyng «Óner-ómir» atty kitaby qolyma týsti. Búl kitap talghap oqityn oqyrmannyng syn-tarazysynan sýrinbey-aq ótetin dýniye. Ásirese, qazaqtyng mandayyna bitken talanttaryn tәptishtep jazyp, olardyng taghdyryna, ónerine ýniltip, birauyq ótkenimiz ben ketkenimizdi týgendeuge shaqyrady. Tiri talantty barynda qadirlep, qúrmetteuge, al dýniyeden ótkenderin ardaqtauymyzgha ne kedergi degen saualdy kóldeneng tastaydy.
Kitapty oqyp otyryp, últyn osynshama sýietin, riyasyz jýregimen jany ashityn, el talanttarynyng ózine layyq baghasyna ie bolghanyn qalaytyn jannyng baryn kórip qayran qaldym. «Osy qazaqta onyng ishinde jurnalistika әleminde talanty men tarlanyn, jaqsysy men jaysanyn jankeshtilikpen izdegen jan bar ma?» dep bireu alda-jalda súray qalsa, men oilanbastan Qaly Sәrsenbay der edim.
Janalyghy sәt sayyn janaryp jatqan tústa qalamyng múqalmay, (búl ónerding barlyq týrine qatysty) ómirsheng tuyndylar әkelip, uaqyttyng qay kezeninde de úly ónermen mәngi jasap qaludy ras, Jaratushy talantqa ghana búiyrady. Onyng tapsyrmasy da sol, ishtegi ónerin óltirmeu, syrtqa shygharu. Al, baghalau – zerdeli jandardyng ghana isi bolsa kerek. Sebebi, óre, talgham, ólshem degen úghymdar túrghysynan kelsek, qalyng búqaragha «ónerdi óbektep, talantyndy ayalamadyn» dep ókpeleu artyq siyaqty.
«Óner-ómir» maghan nesimen únady? Shynayylyghymen. Múnda aghanyng әr jyldary jazghan jazbalary jurnalistikanyng talay-talay taramdalghan joldarynan ótkenin, últymyzda qanday qaymaqtar bolghanyn, olardyng talanty men taghdyry qalay ótkendigin bayandaydy. Kitapty oqyp otyryp, qanshama aqparatqa qanyq boldym. Men bilmeytin talanttardyng kóptigimen qatar, olardyng salghan kartinalary, jazghan dýniyeleri, salghan әnderin shynymen bir tyndap, kórip shyqsam eken degen oy keldi. Olar kim? Rasynda olar nege elenbegen? Óz basym Iliya Jaqanovty tek kompozitor ghana dep bilip kelippin. Sóitsem ol kisining «Edil-Jayyq», «Ásel», «Jaylaukól keshteri», «Saltanat», «Saghynysh» t.b. әnderinen basqa birneshe povesteri men әngimeleri, «Yqylas» atty romany bar eken.
Búdan basqa, Yqylas kýishi men qúndy jәdiger sanalatyn qobyzdy saqtap kelgen kýishining kelini Rәziya turaly, kóp jyl ózbekterding arasynda bolyp, elge oralghan suretshi Oral Tansyqbaev, kýishi Qaly Jantileuov, sahnager Qapan Badyrovtyng akterlik qyrynan basqa qalamgerlik qarymy, «Ýilenu onay, ýy bolu qiyn», «júmyla kótergen jýk jenil» degen kýndelikti auyzeki qoldanysqa enip ketken sózding iyesi aqyn Múzafar Álimbay ekenin, ózining de, talay jurnalist aghalardyng ústazy bolghan professor Tauman Amandosov, «Qara kempir» әnine arqau bolghan Qaly apa, Qazaqstandaghy kәsiby skripka mektebining negizin salghan skripkashy Áytkesh Tolghanbaev, suretshi Moldahmet Kenbaev, «Beu, qyzdar-aydaghy» Serke rólimen qazaq kórermenderining mәngi jadynda qalghan akter Esbolghan Jaysanbaev, akter Ánuar Moldabekov, marqúm suretshi Sәken Ghúmarov, marqúm akter Meyirman Núrekeev turaly, onyng «Roliding ýlken-kishisi joq qoy. Keybir әriptesterimning boyynda mynaday birjaqty úshqary pikir bar. Kóbine orta tústaghy, bas keyipkerlerdi oinaghysy keledi. Áriyne, onday roliderdi kim armandamaydy deysiz. Biraq kiyimning әrkimge pishilui әrqily ghoy. Mysaly, men Romeo men Qobylandyny oinay almas edim. Oinarmyn-au, biraq dәl oilaghanday bola ma? Sebebi mening jan-dýniyeme búl keyipkerler kelispeydi» dep aghynan jaryla moyyndauyn erlikpen parapar der edim. Sebebi, songhy jyldary neshe týrli filimder týsirilip ketti. Onyng kórkemdik dengeyin sóz etuden búryn, sol kartinagha rejisserding akter-aktrisa tandaudaghy kóregendiligi men әrtisterding de ózine layyq rolide oinauyna kelisim berip jatuy óte siyrek qúbylysqa ainaldy. Arzanqol filimning ghúmyry da arzangha baghalanady. Jәne ol jyl ótpey jatyp úmytyla bastasa kimge ókpeleysiz? Bir qyzyghy, ne nәrse bolsa da jylt etip kórinip qalugha qúmar jandardyng talpynysy, sol «jylt etpeden» asyp ketpeytinin týsingisi kelmeytini ókinishti. Qysqasy, kóp óner maytalmandarynyng «mynau maghan arnalmaghan» dep aita alatyn batyldyghy bolsa eken deysin. Áriyne, kýnkóris degen ózekti mәsele bar, biraq ónerdi biyik baghalaytyn parasatty jandar qashanda qarapayym, óz biyiginde qalmaq. Sonday jannyng birin Qaly agha opera әnshisi, «sahnada segiz jyl ghana «ghúmyr keshken» Amankeldi Sembiyn» deydi. Ánshi turaly oqyp otyryp rasynda onyng sahnagha qayta oralghanyn, «Qarghash» atty әnin shyrqaghanyn tyndaghyng kelip ketedi.
Búdan bólek, «Kishkentay generaldar» atty kitaptyng avtory, jazushy Pernebay Dýisenbiyn, «Aqtaban shúbyryndy» kartinasynyng avtory suretshi Maghauiya Amanjolov, «Qoldy bolghan ýsh tuyndy» atty maqalasynda suretshi Toqtar Beysenbinov turaly jazghan maqalalary da oqyrmanyn beyjay qaldyrmaydy. Toqtardyng aqyn Múqaghalidyng portretin berudegi ózgeshe stiylin bylay jetkizedi: «Osynau psihologiyalyq kartinanyng ón boyy kýreske toly edi. Qoghamnyng bar derti men keselin jýreginen ótkizgen, әbden kisikiyiktenip, jalghyz qalghan Múqaghaly bar edi onda. Múqaghaly arqyly ol barsha talanttyng taghdyryn jazyp edi. Áriyne, suretshi jengeyge renjigen joq... Ol kisi basqa Múqaghalidy kórgisi kelgen shyghar» dep topshylaydy. Búdan keyin suretshi Toqtar akter Kenenbay Qojabekovting portretin salghysy keledi. Jurnalist Qaly aghanyng osy sәtti qalay jetkizetinin oqyp kóriniz: «Appaq әlem, Aspan men jerding arasy. Múqaghaly men Kenenbay. Ekeui kógildir kenistikte qalqyp kele jatyr. Akter arbasynda shalqaya týsip otyr. Arbany úly aqyn iyterip keledi. Ghajayyp bir jarasym.
Suretshi sóilep otyr. Kartinanyng qaryndashpen salynghan nobayyn Kenekenning aldyna tastay berdi. Ol oilanyp qaldy.
– Múqaghaliymen bir suretke týssem deushi edim. Sol armanymdy sen jýzege asyrdyn, ainalayyn. Úly aqyn mening arbamdy iyterip kele jatsa odan artyq ne kerek. Mynau ózi bir qútty kýn boldy-au, Múqa, - dep aldynda túrghan esik pen tórdey kartinagha kýlimsirey qarady.
...Ókinishke oray, onyng bitkenin Kenekeng kóre almay ketti» dep jazady. Ýshinshi kartinasyna nysana etip suretshi akter Ánuar Moldabekovty alghan. Bir ókinishtisi, búl ýsh tuyndy da qoldy bolypty. Odan basqa, «Jansebil» filimining rejisseri Ayaghan Shәjimbaev pen osy filimde basty roldi somdaghan akter Qasym Jәkibaev, mamandyghy himik bola túra kýy tyndaytyn rektor, búrynghy Parlament deputaty Júmaghaly Nauryzbaydy: «Ádette ýlken intellektual, biyik óre iyesi turaly qalam terbeu qiyndau is. Onyng ýstine ústaz bolsa...
Qay qiyrgha salsang da akademiyalyq, ensiklopediyalyq bilim óresin bayqatyp ketip otyratyn, kósilip bir ketkende aldyna jýz at salsang da toqtauy mýmkin emes kýige enip, ózing turaly ózinnen «artyq» bilip otyrsa, onday azamat jóninde basqanyng da bilip, oilana jýrui ýshin qalam ústadym» deydi. Dúrys ústaghansyz agha dedim oqyp otyryp. Sodan kitap dýkenine barghan kezde kezdeysoq Júmaghaly Nauryzbaydyn, aqyn Oljas Sýleymenovting Qadyr Myrza Ály audarghan óleng kitabyn, jazushy Tәken Álimqúlovtyng kýy turaly jazghan kitaptaryn satyp alyp oquyma týrtki boldy. Aghanyng izdengish qasiyeti oqyrmanyn da eriksiz jeteletip qoyatyn siqyry bar eken. Sonday-aq, ózimizge emes, shetke tanymal Angliyada túratyn aghayyndy muzykanttar Elivira, Alifiya, Elenora Naqypbekovalar, Reseyde túratyn opera jәne balet teatrynyng biyshisi Altynay Asylmúratova t.b. túlghalar turaly jazghandary jeterlik. Men múnda kózi tirisi bar, dýniyeden ótkenderi bar, elge esimderi onsha tanys emes, aghanyng kitabyn oqyghannan keyin ghana baryp bilgenderimdi atap ótuge tyrystym.
Kitaptyng songhy bólimi súhbattar men eltanugha arnalypty. Jaqsy jinaqtyng útymdylyghy sol, oqyrmanyna bos әueze, lepirme, kópirme әngimeler úsynbaghan. Ne nәrse jazsa da tiyanaqty, túshymdy jetkize bilgen. Sóz saptauy, stiyli ózi aitpaqshy qonyr kýy shertip túrghanday. Oiladym, adam óz ómirin tek jaqsy adamdargha arnap, solar turaly jaqsy dýniyeler jazyp, oiyn da, maqsatyn da tek aq niyetke búrsa, sol adam sol әdemi ómirdi keship kelgendigi bolmaq. Biraz jyldar ótken song artyna qaraylaghan kezde, ómirinning kóp bólshegin kil jaysandar men jaqsylargha arnaghanyn, olar turaly izdengen uaqytyna razy bolatynyng qanday ghaniybet. Jinaqqa da, onyng avtoryna da sýisingen sebebim osy.
Ekinshi bir sýisingenim, qay maqalasyn alyp qarasang da jýregine jaqyn, jyly jazady, kópke deyin esinde qalady. Publisistikagha degen mahabbatyndy arttyra týsip, qalam iyelerine degen qúrmetindi kýsheyte týsedi. Áytpese, Qaly aghany bylay ómirde kórip, jýzdesip súhbattasqan kisim emes. Biletinim, tek syrttay ghana. Onyng ýstine, qaybir jyldary aghanyng «Jas qazaq» gazetine (avtory A.Mantaeva) bergen súhbatyndaghy myna sózi de kókeyime dóp týsti. «Ruhany túrghyda jetilmegen adam últyna eshqanday payda әkelmeydi. Ózining qaraqan basynyng kýiin kýitteytin adamnan ne kýtuge bolady? Áriyne, eshtene. Mysaly, maghan bireu ózbekәlishilsin, sәbitshilsing (Orazbaev), asanәlishilsin, aqseleushilsing dese, quanar edim. Tarihty túlghalar jasaydy. Olar – qazaqtyng mәdeniyeti men ónerin damytqan dara túlghalar, bar qazaqqa ortaq túlghalar.   
Bәri әlippeden bastalady. Múhtar Maghauinnyng «Qazaq tarihynyng әlippesi» atty kitaby bar. Osy kitapty mektep baghdarlamasyna әldeqashan engizu kerek edi. Bizding tarihshylar kitapty kýrdeli tilmen jazady. Onyng ózine bir týsindirmeshi kerek. Al Maghauinnyng kitaby balanyng úghymyna say tilmen jazylghan. Balanyng bilimdi, parasatty, oily adam boluy oqulyqqa baylanysty. Oqulyq týzelmey, úrpaq týzelmeydi»- deydi. Dәl aitady. Osy joldardy oqyp otyryp aghamen pikirles ekenime quanyp qaldym. Óitkeni, mektep pen JOO-da oqyp jýrgen jyldary «óz tarihyndy oqy ghoy» dep úsynghan oqulyqtargha mening de qarnym qatty ashatyn.
Qazir kól-kósir úzaq jazylghan maqalany kóbisining oqyghysy kelmeytini ras. Áriyne, eger jazghany tapsyrystyng ayasynda bolsa, kinәlining kim ekenin izdep jatu da, sonshama qarajat ketken basylymdy da, oghan ketken boyau men tehnikalyq shyghyndardy aityp jatudyng ózi artyq. Oqylatyn dýnie jazu, jurnalistikadaghy ólermendik, oqyrmangha degen adaldyq kóbimizge jetise bermeydi. Al múnday kemshilikterdi Qaly aghanyng jazghandarynan kezdestirgem joq. Kezdestirgim kelmeydi de. Onsyz da býgingining oqyrmany qysqa jazylghan aqparatpen susyndap, kórermenderi serialdar men týrli tok-shoulardy tamashalaudyng jeteginde ketip otyr. Aqparattyng búl aghymynan qashan shyghamyz dep kýtu qisynsyz. Óitkeni, massmedia jyldamdyqty ýiretumen qatar, qúndylyqtardy da saraptaugha alyp keldi. «Nening jaqsy, nening jaman ekenin aiyra almasang ózinnen kór. Oghan jedel damyp bara jatqan aqparat aghysy kinәli emes» degen qaghida sanamyzgha kýn sayyn sinip kele jatqany talassyz shyndyq.        
Naghyz jurnalist nemese naghyz publisist atanu bir kýnning enshisimen sheshilmeydi. Enshileu ýshin de eseli enbek kerek. Qaly aghany qanjyghasyna qazynany toltyra alghan,  últ  jauharlary men marjandaryn talmay nasihattap kele jatqan dauylpaz jurnalist desem, maghan úryspaytyn shyghar. Artyq sózderim bolsa, aitar synynyzdy kóteremin.
Hosh, ýshinshi sýisinisimdi aghanyng kitaptaghy keybir óz sózderimen týiindesem dúrys bolar. Múny agha ekeumizding birlesip aitqan dueti dep qabyldasanyz da óziniz bilesiz. Jәne múnym avtordyng sózderine jarmasuym emes, aghalar osylay aitty dep maqtan kóruim. Sonymen: «Talant – últ baylyghy, maqtanyshy». «Qoghamdy kemeldendiretin de, memleket mәrtebesin kóteretin de – daryndy adamdar». «Maqtau taudan qúlaghan tasqyn sekildi, oghan tótep beru de onay emes». «Talant – kólenkede ósken gýl sekildi. Oghan birde kýn týsedi, birde týspeydi. Gýlge bap kerek». «Bizdegi eng ýlken әbestik – basshylar talantty ózine qyzmet etuge paydalanady». «Talant jas-kәri talghamaydy. Mәselening bәrin ataqpen shekteu – keri ketuding joly. Ataq – baqtyng isi». «Auyrmaudyng joly ardaqtylarymyzdyng asyl sózge sarang bolmauy. Búl dertti býgingi, keler úrpaq, sen qaytalamaugha tiyissin. Marat Omarovty, Seken Túrysbekovti bilgening de dúrys, al Shәmshilerdi bilu – mindetin». «Aqan Qamyskóldi panalasa, Shәmshi de «kisikiyiktenip», dini de, dili de bólek ózge júrttyng arasyna qashady. Búl – talanttyng keudesin janshyp, janyn júlynqúrttay jegidey jep bara jatqan kózge kórinbeytin totalitarizm túzaghynan qashuy, tirek tappauy. Sondyqtan da pәlenshekene arnap әn jazbady», «Qaskóy emes, darigha talanttar ghana bir-birin týsine alghan». «Minezsiz darynnan óner de tumaydy», «Shyn talant keyde asau, keyde anghal, keyde úrynshaq keledi».\

Abai.kz