Tayauda Qarakemer kenti 6654 әskery bóliminde qyzmettik itter men QR Últtyq úlanynyng kinologiya mamandary arasynda kópsayys úiymdastyryldy. Qyzu tartysqa toly syn-synaqta 3514 әskery bóliminin efreytory Mәulen Qayyrbaev «Ayza» atty qyzmettik iytimen izdestiru qyzmeti boyynsha birinshi oryndy jenip aldy. Sharshy topta «Shyghys» ónirlik qolbasshylyghynyng namysyn qorghaghan qyzmettik it jayynda bayan etpekpiz.  

Kurchatov aspany kýngirt. Kenes zamanynda salynghan bes qabatty ýilerding qúr sýlderi ghana qalghan. Ýnireygen terezelerinen azynaghan jelding guili qúlaqqa jetetindey. Qabyrghasyna syzat týsip, kelbeti qashqan eski ghimarattardyng syrtyna japsyrylghan jaltyraq bannerlerden jaramsymdylyq bayqalmaydy. Kóshe boyynda qaz-qatar boy kótergen kópqabatty ýilerding birinde kisi túrsa, ekinshisi iyen qalghan. Kenes zamanynda gýlzar baq ishinde atqylaghan subúrqaqtarda túralap qalghan. Subúrqaqtyng isten shyqqanyna talay uaqyt ótkendigin japyraqqa kómilgen qonyrayghan mýsinin kýn jep qoyghandyghynan angharu qiyn emes. Degenmen sarghayghan súlbasynyng ózimen de qala sәuletine kórik berip túrghanday әser qaldyrady. Birde bir baghdarmashy joq qalanyng baghdary ghylymda ekeni beseneden belgili. Elimizding asa manyzdy strategiyalyq aumaghynda «Shyghys» ónirlik qolbasshylyghynyng 3514 әskery bólimining tynys-tirshiligi qyz-qyz qaynap jatyr. Áskery bólimge tayaghan sayyn úrandaghan sarbazdar әnimen astasyp qyzmettik itterding dauysy da qúlaqqa talyp jetedi. Mine, iyisshil itter panalaghan valierlerding birinde tayauda ghana «Shyghys» ónirlik qolbasshylyghynyng aibynyn asyryp, namysyn qorghap kelgen «Ayza da» túr.  Itting ózin kórmesten búryn, iyesimen jolyqtyq. Áskery bólimdegi kinologiyalyq qyzmet tobynyng agha núsqaushysy, efreytor Mәulen Qayyrbaev әngimesin kinologiya qyzmetine kelu jolynan bastap ketti.

-  Men Shyghys Qazaqstan oblysy Kýrshim audany Burabay auylynyng tumasymyn. Auylda layka túqymdy iytim boldy. Óte aqyldy edi. Ásirese, daladan jayylyp kelgen tabyn maldyng ishinen bizding ýiding iriqaralaryn alystan-aq jazbay tanityn. Jazyqtan kelgen januardyng aldynan shyghyp,  ýy jaqqa qaray qayyryp әlek bolatyn da jýretin shәu-shәu etip. Al endi bóten maldy qora-qopsynyng manayyna da jolatpaytyn. IYtimning múnday qabiletke qashan, qalay ie bolghandyghy esimde joq, әiteuir, kórshi-qolang tórt ayaqty dosymnyng búl әreketine әrdayym qyzyghushylyq tanytatyn. Itterdin  múnday aqyldy bolatyndyghy uaqyt óte kele mening de tandanysymdy tughyzdy. Mólshermen, meni de kinologiya qyzmetine osy bir tandanys alyp kelgendey.

- Al, kinologiyalyq bilimdi osy әskery bólimnen iygerding be?

- Joq. Aldymen Qarakemerdegi oqu ortalyghynan  arnayy kinologiyalyq bilim aldym. Búdan keyin qyzmettik mindetime kiristim. Osy orayda әskery bólimdegi kinolog mamandardyng birazynan aqparat aldym. Tapsyrmalardy mýltiksiz oryndaugha mashyqtanbas búryn, itterding tabighatyn zerttep,  senimdiligine kiru qajet ekendigin úghyndym. 

- Ayzamen júmys jasauda ózindik qoldanatyn әdis-tәsildering bar ma? 

- Men ýshin itti janynnan artyq jaqsy kórmesen, olarmen etene júmys jasau qiyngha soghady. Men Ayzany kýshik kezinde «Shyghys» ónirlik qolbasshylyghyna qarasty 5511 әskery bóliminen alyp keldim. Itting arghy atalary da qyzmettik itter. Ámbe, qyzmet barysynda birtalay jetistikterge jetken. Ayzany kýshik kezinde ýide ósirdim. Sol uaqytta men túrmaq, mening otbasym, balalarym da belgiya ovcharkasyna bauyr basyp qalyp edi. Ayzany әskery bólimdegi valierge әketkenimde, qalay qimay qoshtasqanyn bilseniz ghoy. Áli kýnge deyin júmystan ýige kelgen uaqytta, Ayzanyng halin súrap, maghan qaray enteley jóneledi.

- Yaghni, Ayzanyng jenisine olar da tilekshi bolghan shyghar. Osy orayda sayys barysyna toqtalyp ótsen.

- Búl Ayzanyng alghashqy sayysy bolghandyqtan men ýshin әrbir qadam jauapkershilikke toly boldy. Áu basynda qyzmettik itting poyyzben  attanatyn úzaq sapardy qalay kóteredi degen sekem boldy. Árbir kidirgen razezd, stansiya sayyn arnayy torly jәshikke qamalghan Ayzany syrtqa shygharyp, boy jazyp, jýgirtip otyrdym. Karakemerge jetkende taghy da atmosferalyq qysym ornady. Árbir әskery bólimnen qanshama it qatysuda. Keybireuler itterine ie bolmay, abyr-sabyr ornaghan sәt.

Úiymdastyrushylardyng qyzmettik itterge qoyar syn-talaby da joghary eken. Mysaly, Ayza iz kesu bólimi boyynsha baghyn synady. Birinshi bólimde alyp aumaqta jasyrynugha arnalghan sharshy zattar qoyylghan. Qorshalghan jerdin  ishine adam jasyrynady. Qyzmettik it belgilengen uaqytta shartty jaudy tabu qajet. Jarystyng tizginin ústaghandar iyisshil itting dittegen maqsatynan adastyru ýshin týrli aila-sharshyghylar oilap tapqan. Olar shújyq etterin, tәtti taghamdardy әrbir búryshtargha shashyp qoyady. Shynymen de, adam izdeuge shyqqan it belgilengen aumaqta jatqan tamaqqa tynqiya toyyp alyp, jýktelgen tapsyrmagha enjarlyq tanytyp, sayystaghy belsendiliginen aiyrylyp qalady.

Al jarys erejesi boyynsha tórtayaqty jauynger tyghylghan kýdiktini belgili bir minut aralyghynda tabuy shart. Áytpese, kópsayystan shygharylady. Abyroy bolghanda, Ayza tәtti taghamdargha mәn bermey, tapsyrmany der kezinde oryndap shyqty. Yaghni, әskery bólimderinde búl jattyghulardy mýltiksiz oryndaghan qyzmettik itter Qarakemerde qatelikterge jol berip jatty.

Mysaly sayys bastalmasyn búryn ótken jyldyng jenimpazdary atanghan  5573 әskery bólimining qyzmettik itteri aiqyn favorit sanaldy. Al, sayysqa alghash qatysushy itter qatarynan bolghan Ayzagha tóreshiler de, qatysushy kinolog mamandar da o basta autsayderlik kózqaras tanytqan bolatyn. Alayda, mening tórt ayaqty serigim, aumaqta jasyrynghandy, odan qalsa, kólik ishine tyghylghandy jalpy shartty jau atalghandardyng izin kesip otyryp, dәlme-dәl uaqytynda ózge iyisshil itterding aldyn orap, búryn tauyp otyrdy. Belgili favoritterge senim artqan júrtshylyq ýshin Ayzanyng kez kelgen tapsyrmalardy jedel әli tiyanaqty oryndauy sensasiya bolghanday.      

- Al ózing she? Sen Ayzagha senimdi bolghan shygharsyn?

- Men be? Men, әriyne senimdi boldym. Biraq shyny kerek, qatarlastarymmen ýzengi qaghysyp kelip, jeniske iyq tirese jetemin degen oida boldym.  Óitkeni, ataghynan at ýrkigen qyzmettik itterding talayyn kózben kórmesek te,  syrtynan habardarmyn. Olarda Qarakemerdegi kópsayystyng kórkin qyzdyryp, talasqa týsti. Degenmen tórt kýnge sozylghan sayystyng әr  kýninde Ayza ghana ýzdik sanaldy. Negizi itting kóbi atys qaruynan oq atylghanda  jasqanyp qalyp, iyesine baghynbay abdyrap qalady. Mende de qorqynysh  boldy. Tapsyrma oryndau barysynda, atys qaruynan oq jaudyratyn  kezende tayap jetti. Ishimnen «mening iytim dauysqa  mәn bermese eken dep qúdaydan qalay dúgha tilep ketkenimdi ózim de bilmey qaldym. Sebebi osy bir syn ótkelden sýringen itter kóp boldy. Al mening azuyn aigha bilegen Ayzam ayanyp qalmady. Dәl jelke túsynan atylghan oqtan jasqanbay, ainalasyndaghy tosqauyldardy ysyryp tastap, jasyrynghan adamdy tabugha  úmtyldy. Nәtiyjesinde, izdestiru qyzmeti boyynsha Últtyq úlannyn  kinologiya mamandary arasynda ótkizilgen kópsayysynda birinshi oryndy jenip aldy. 

- Kinologiya mamandary arasynda ótken kópsayysqa dayyndyq qansha uaqytty qamtydy?

- Áskery bólimdegi tәjiriybeli kinologtardyng aqyl-kenesterin ijdaghattylyqpen tyndap, kózin endi ashqan kýshikting iyisshil itke ainalu jolynda birtalay jattyghulardy oryndadyq. Biz Ayzagha kýshik kezinen atys qaruynan jasqanbaudy ýirettik. Tórt ayaqty serigim sekem alyp qalmasyn dep, aldymen elu metrlik jerden qarumen atamyz. Múnday qashyqtyqtaghy oq dauysyna ýirene bastaghan uaqytta taghy da on metr jaqynday týstik. Mine, osylay baspaldaq satysyna kóterilgen sayyn, әrbir kýrdeli tapsyrmalardy jenil jattyghulardan bastap otyrdyq. Áriyne, sayysqa týsken atyshuly qyzmettik itter de óz әskery bólimderinde jarys jýiesine engizilgen synaqtardy joghary dengeyde oryndaghan. Alayda, búl jerding atmosferasy basqa. Úiymdastyrushylar synaqtardy qiyndatyp, týrli aila-tәsil qoldanady. Mening oiymsha, sayys kýrdeli bolghan sayyn, qyzmettik it te jauyngerlik mindetin oryndauda kez kelgen tosqauylgha tótep bere alatyn mýmkindikkke ie bolady. Yaghni, qúbarlandardy shyrghalangha týsirgen shara olardy kerisinshe shynday týsedi. Jalpy, qyzmettik itterding júmys isteu qabileti segiz jyl ýsh aidy qamtidy. Degenmen, jasyna qaramastan qyzmette belsendi bolsa, әrimen qaray da júmys jasay beredi.

- Ayzanyng ózge qyzmettik itterden aiyrmashylyghy nede?

- Ayza beligiya ovcharkasy –  malinua túqymdas iyti. Jalpy, tórtayaqtynyng búl týri kýn rayynyng qúbylmalyghyna mәn bermey, qyzmetin jalghastyra beredi. Jalpy malinua túqymdastary iz kesu júmystaryna júmyldyrylady. Itterding sezimtaldyghy adamdargha qaraghanda әldeqayda erekshe damyghan. Mysaly, Ayza mening valierge qanday kónil-kýimen kele jatqanymdy sezip túrady? Senesiz be? Qyzmettik itting búl týri iyisting 11 million týrin ajyrata alatyn kórinedi. Arnayy kinologiya ghylymynyng zertteulerinde, iyisshil it tastay qapas týnekte 100 metrge deyin kimyldaghan zatty bayqap, sonymen qatar 25 metr qashyqtyqtaghy dauysty ajyrata alady eken. Jalpy, itterding minez-qúlqy da tura adamdardikine úqsas.  Sangviniyk, melanholiyk, flegmatiyk, holerik siyaqty tórt tipten túrady. Al qyzmettik itting minezi melanholik pen holerikterden tandap alynady.  Itpen baylanys ornata  bilude, kóbine sabyrly itter qajet. Ayza holerikter tobyna jatady. Úrghashy it bolghandyqtan minezi túraqty, búiryqqa tez baghynyshty keledi. Al, kinologiya qyzmetinde itterding erkek  úrghashy bólinuin de jer men kóktey aiyrmashylyq bar. Qyzmetti atqaru  barysynda erkek it tayau manda úrghashyny kórse, oiy on saqqa bólinip,  jýktelgen tapsyrmany orynday almay qalady. Mening oiymsha, kinolog mamandyghyn psiholog mamandyghyna úqsatugha bolady. Tórt ayaqtynyng tilin  tabuda, qyzmettik itting aldymen senimine kiru qajet. Al, jattyghu  júmystaryna alghashynda nebary jarty saghat arnalsa, keyinirek bir jarym saghatqa deyin úlasady. Kýshik berilgen tapsyrmalardy oryndauda alghyrlyghymen erekshelense, ozyq toptaghy ittermen kýrdeli jattyghu týrlerin oryndaugha kóshedi. Tapsyrmalardy búljytpay oryndaghan tórt  ayaqtynyng qyzmeti  eskerilip, keybir itke  iyesi tәtti tagham berse, keybiri sýiikti oiynshyghyn úsynady. 

- Ayzanyng býgingi jetistiginen keyin, qyzmettik itke degen kózqaras әskery bólimde ózgergen bolar?  

- Ayza kópsayysta endi top jaryp kózge týskenimen Kurchatov qalasynyng túrghyndary ýshin ózindik bir mәrtebege iye. Sebebi qyzmettik it qaladaghy biraz qylmystyng betin ashugha  sebepker bolghan. Ásirese, úrlyq, tonau bolghan jaghdayda qylmyskerlerdin  izin suytpay anyqtau ýshin qyzmettik itting kómegine jýgingen oqighalar jii tirkeldi. Aghymdaghy jyldyng aqpan aiynda  qala shetindegi sayajayda kisi joghalady. Betalysy belgisiz jandy tabugha jedel izdestiru tobymen birge Ayza da attanady. IYisshil it nebary azdaghan uaqytta qasat qar astynda jatqan adamdy tauyp aldy.  

Az-kem súhbattan keyin, qyzmettik itti kinolog maman tәlimbaqqa alyp kelip, týrli jattyghular oryndaugha kiristi. Ayza qúddy dodagha týser dýldýldey  typyrshyp túr. Árbir qadamyn andap basatyn tórtayaqty jauynger iz kesu jýiesin jetik iygergen.

«Shyghys» ónirlik qolbasshylyghynda kinologiyalyq qyzmet qarqyndy damyp keledi. Oghan dәlel tayauda Qarakemerde ótken kópsayys. Jalpy komandalyq esepte birinshi oryngha ie bolghan ónirlik qolbasshylyq biyl әskery bólimderdi on itke toltyrdy. Jalpy, ónirlik qolbasshylyq kinologiya sayysyna jylda qatysyp, jeniske jarty qadam jetpey qalatyn. Birde senimdilik, birde bilim jetispey jatqan shaqtarda basymyzdan ótti. Biyl mine, baghymyz ben babymyz qatar kelgen kýn boldy. Meninshe, jahandanhan zaman qansha damyghanymen iyisshil itterding orynyn eshkim basa almaydy. Sebebi it degen ol ýy bórisi. Onyng boyynda  jyrtqyshtyq týisik bar. Al jyrtqyshtyq týisik jerge týsken izding qay jaqtan shyghyp, qalay qaray betalghanyn birden angharady, -  deydi «Shyghys» ónirlik qolbasshylyghynyng kinologiyalyq qyzmetining bastyghy podpolkovnik Jәnibek Qalybekov.

Qyzyghy men shyjyghy mol mamandyqtyng qalyng búqaragha etene tanys ekendigi belgisiz. Alayda el tynyshtyghyn kýzetude jauyngerlerden bólek, tórt ayaqty serikterding de aitarlyqtay ýlesi bar. Al itti kýshik kezinen baptap, bauluda, san synaqtardan ótkizude kinologtardyng úshan teniz enbegi zor. IYisshil itti damytu jolynda qarapayym elementterden bastap, óte kýrdeli jattyghulargha deyin tabandy qyzmet jasaytyn kinologtardyng qaryshty qadamdaryna aq jol tileymiz.

Rýstem Múhamet-Raqym

Kurchatov qalasy

Abai.kz