Jaqsy qyzmettegi azamat alpysqa tolyp, dastarhangha shaqyrdy. Keldik. Shyrttay kiyingen, tap-túinaqtay meymandar. Jastargha jýrip-túrudy osylardan ýiren dese de bolady. Toptasyp, әr jerde әngime qúryp túr. Kóz tanystaryma qaray búryldym.                   

- Egemendikti Elsinning aqylsyzdyghynan kýl tegin aldyq qoy. Búghan ter tókken eshkim joq. Solay emes pe? Tәuelsizdik - bir Qúday, sonan song Núrekenning enbegining arqasynda keldi. Solay emes pe? Biz osyny jastargha kýn sayyn, joq, saghat sayyn týsindirip otyruymyz qajet. Solay emes pe? - degen etjendi, jap-jas jigit  ózgelerdi maqúldamasyna qoymay bas shúlghytyp túr.- Yadrolyq qarudan alghash bas tartqan Núrekeng ghoy. Solay emes pe?

...Oyyma 1992 jyly  qytaydaghy (QHR) bir oqigha týsti. Sol tústa qytay qay jaghynan alyp qarasang da bizden eng kemi jiyrma jyl artta edi. Temir joldaghy lastyq adam shoshytady. Avtokólikteri men joldary zәrendi alady. Emhanalaryna kiruge qorqasyn. Myjyrayghan ýiler, toqal tamdar... Kerzi etik kiyip, shekpen jamylghan sol qytay sodan bergi jiyrma jylda bizden qansha jylgha algha ozyp ketedi dep kim oilaghan. Vagon ishi qolqany atatyn iyis. Jer kóreyik dep poezgha ayaqartqan ózimiz edik. Audarmashylarymyz bar bes-alty adam jalpy vagonnan oryn tiyip, әngimelesip otyrghanbyz. Janymyzdan ótip bara jatqan beytanys kidirip:

Jaqsy qyzmettegi azamat alpysqa tolyp, dastarhangha shaqyrdy. Keldik. Shyrttay kiyingen, tap-túinaqtay meymandar. Jastargha jýrip-túrudy osylardan ýiren dese de bolady. Toptasyp, әr jerde әngime qúryp túr. Kóz tanystaryma qaray búryldym.                   

- Egemendikti Elsinning aqylsyzdyghynan kýl tegin aldyq qoy. Búghan ter tókken eshkim joq. Solay emes pe? Tәuelsizdik - bir Qúday, sonan song Núrekenning enbegining arqasynda keldi. Solay emes pe? Biz osyny jastargha kýn sayyn, joq, saghat sayyn týsindirip otyruymyz qajet. Solay emes pe? - degen etjendi, jap-jas jigit  ózgelerdi maqúldamasyna qoymay bas shúlghytyp túr.- Yadrolyq qarudan alghash bas tartqan Núrekeng ghoy. Solay emes pe?

...Oyyma 1992 jyly  qytaydaghy (QHR) bir oqigha týsti. Sol tústa qytay qay jaghynan alyp qarasang da bizden eng kemi jiyrma jyl artta edi. Temir joldaghy lastyq adam shoshytady. Avtokólikteri men joldary zәrendi alady. Emhanalaryna kiruge qorqasyn. Myjyrayghan ýiler, toqal tamdar... Kerzi etik kiyip, shekpen jamylghan sol qytay sodan bergi jiyrma jylda bizden qansha jylgha algha ozyp ketedi dep kim oilaghan. Vagon ishi qolqany atatyn iyis. Jer kóreyik dep poezgha ayaqartqan ózimiz edik. Audarmashylarymyz bar bes-alty adam jalpy vagonnan oryn tiyip, әngimelesip otyrghanbyz. Janymyzdan ótip bara jatqan beytanys kidirip:

- Salamaghaleykum! Qay qazaqsyzdar?- degen saual tastady.

Aramyzdaghy ýlkeni men edim, jónimizdi aittym. Qazaqshasy taza bolghanymen amandasuy bólekshe estildi. Biz «Assalaumaghaleykum» deymiz ghoy. Ózining kim ekenin súradym.

            - Búrotalanyng úighyrymyn. Qazaq mektebin bitirgenmin. Otyrsam bola ma?

            Saparlas ekenbiz. Biz de qytaydyng kóne astanasy, jer astyndaghy qalyng әsker qazylyp alynyp jatqan Siyani qalasyna betalghanbyz. Jattyghy joq jigit kórindi. Shýiirkelese kettik. Ol súrap, biz súrap, alma kezek jauap berisip otyrmyz. Álden song poezd bir beketke toqtady. Audarmashy, jolbasshylarymyz shay-su әkelemekke syrtqa bettedi. Jaydary otyrghan úighyrym qolma-qol iyghy salbyrap, iyini týsti.

            - Qayran qazaq qaryndastar- ai, bir oq shygharmay, bastaryndy bәigege tikpey azattyq aldyndar- au! Ne arman bar senderde?- dep, tyghylyp qaldy.

            Kómeyine keptelip, lyqsyp túrghan qalghan sózin aita almay, qos qaytara jútyna berdi. Áu degende janym ashyp, júbata jazdadym. Úighyr men qazaq  týrkining bir qarnynan ekenimiz ras-aq. Bir jarym milliard halyqtan on milliongha jeter-jetpes úighyr qalay bólinsin. Shama da joq, amal da joq. Osyny aita almay egilip otyr ghoy. Biraq múnyna uayym qospadym.

            - Nege olay deysin? Qazaqtyng egemendigi bir kýnde kelgen joq. Sender azattyqtan, tu basta, eline qytay kirgende aiyrylghansyndar. Túyaq seriptinder me? Onan song qalmaq bir-aq tarpyp bauyryna basty. Oshang etken kiming shyqty? Ras, o jer, bú jerden sharualar kóterilgen bolyp edi, tez ainydy isterinen. Tabandap túryp, qanyn sorghalatyp, qay batyryng aiqasty? 

            Al biz she? «Aqtaban shúbyryndyda...» qansha qyrghyngha týstik. Qalmaq halqymyzdyng ýshten ekisin joyyp,  jerimizding teng jarymyn basyp aldy. Biraq qazaq odan sayyn órshelenip, aibatyn janydy. Jarasy janyna batqan sayyn tisin qayrap, oqqa qarsy shapty. Jau qylyshyna - jalang qolyn, nayzasyna - keudesin tósedi. Osylay arpalysyp jýrip, qalmaqty әbden tityqtatyp, aqyry talqanyn shyghardyq.

 Orys patshasymen qansha aiqastyq, kenes ókimeti túsynda alghash bas kótergen de bizbiz. Sózing qate. Qazaq egemendigi ýshin «qazaq» atanghan kýninen bastap, bir tolassyz kýresip keledi. Býgingi azattyq sonau alysta qalghan jyldardyng jemisi, dalamyzda ózen bolyp aqqan ata-baba qandarynyng óteui. Qansha qaharmandarymyz aqsýiek bolyp, kómusiz qaldy, - dep, basqa da mysal keltirip, úighyr saparlasqa tәuelsizdikting tamyry terende ekenin úqtyrdym.

Ghajaby, úighyr jigiti tez týsindi.

-   Onynyz da ras eken. Men sayaz jýrippin. Sonsha qan tókkenderinizdi bilmeppin,- dep keshirim ótingen synay tanytty.

...Myna býiregi toq jigit aspannan týskendey sóilep túr. Qytaydaghy úighyr bilmese bilmes, biraq elde ósip, bilim alghan azamat eng bolmasa Jeltoqsandy úmytpauy kerek qoy. Keremeti - sózine sonsha senimdi.  Jinalghandar da sóz qosar synay tanytpady. Bir adam tyrs etseshi.

Egemendik eshkimning aqymaqtyghymen, eshkimning «qaharmandyq enbegimen» kelgen joq. Qúdaydyng qalauy osynday boldy. Babalarymyzdyng qaysarlyghy negizin qalap ketti. Áytpese, SSSR býlingende Tәuelsizdigin eng sonynan jariyalaghan biz boldyq qoy.  Tamyzdan jeltoqsangha deyin, ne soqqanyn qaydam, Mәskeuge qarap, jaltaqtaumen otyrdyq. Aqyry SSSR- ynda japa-jalghyz sostiyp qaldyq. Sonan song ghana jar saldyq. Ras, tap osy kezde eshkim ter tókken joq. Al aldymyzdaghy ata-babalarymyzdyng ghasyrlar boyy maydan dalasynda ter ghana emes, qan tókkenin myna jigitting kórineu elemey túrghany janyma batty.

«Kýl tegin...» deydi. Shymkentten alpys shaqyrymday jerde Ýlken Tora, Kishi Tora degen egiz qyrat bar. Sonyng bir shaty «Sadyr qamalghan» atalady. M. Tynyshbaevtyng jazuyna, anyzdargha qaraghanda, qalmaq qapiyada bas salypty. El týp kóterilip, kóshe almay qalsa kerek. Sonda ataqty Sadyr Jomart Batyr jaudy bógeuding jalghyz amaly dep aldarynan «Jekpe-jek! Jekpe- jek!» dep kóldenendey shauypty. Ol kezde salt solay. Dúshpan da bolsa ayaldap, batyryn saylapty. Jomart batyrdyng er jetken toghyz úly bar eken. Eli úzap ketui ýshin osy toghyz úldy kezegimen jekpe-jekke jiberip túrypty. Birinshi kýni bes úly arystanday alysyp, qayta- qayta shyghyp jýrip maydan ýstinde mert bolady. Ekinshi kýni de әr úly әldeneshe retten jekpe- jekke shyghyp, olar da jau qolynan óledi. Sóitip, eki kýn jaudy bógegen Sadyr Jomart batyr, eng sonynda maydan ortasyna ózi shyghyp, ol da óledi.

Súmdyq qoy! Toghyz úl kóz aldynda qylyshqa týsip, nayzagha týirelip ólip jatyr. Áke qan jylasa da, qasqayyp qarap túr. Ne degen shydam? Ne  degen tasjýrektik dep oilaysyng әu basta. Biraq, Sadyr Jomart batyr toghyz úlyn halqy ýshin qúrbandyqqa shalyp, olardy qazaqtyng toghyz jauyngeri dep jekpe- jekke attandyryp túrghanyn sonan song týsinesin. Al mynau «kýl tegin» keldi deydi egemendik.

Yadrolyq qarudan 1991 jylghy 24 tamyzda alghash bas tartqan Ukraina edi. Osy kýni Tәuelsizdigin jariya etken Respublika sol saltananttyng ýstinde yadrolyq qarudan bas tartqany jóninde Deklarasiya qabyldaghan. Sóitip kýlli әlemge úitqy bolghan. Myna jigit lagha sóileydi.

Amal joq sózge aralasyp, qytaydaghy úighyrdyng armanyn, Sadyr Jomart batyrdyng toghyz úlymen qalay opat bolghanyn, Ukrainanyng bastamasyn ainytpay aityp berdim. Biraq jigitim qyng demedi. Qayta tarpa bas saldy.

 - Oi, siz qyzyq ekensiz! Atam zamandaghy bir soghysty aityp. Qalmaq qayda, biz qayda? Odan beri ne zaman? Sodan qazaq azaydy ma? Al, ana... qaysy edi,  óldi de qaldy. Ne týsti? Ne ýshin soghysty? Shekara joq, memleket joq ol kezde. Solay emes pe? Núraghamyz aitty emes pe? Siz ózi patriot emes ekensiz. Ukrainany... Qoyshy solardy...Qaydaghy bir soghysty sóz qylyp...

 Etjendim bir-jar dosymen bizden bóline berdi. Ózge jigitter, tәuba, ilese qoymady.

Qanym basyma shapty. Qúlaghym tas keren, kózim kór qaranghy. Týk estimeymin, týk kórmeymin. Auzyma «әken» týsip, úmtyla berip edim, jigitter ústap jibermedi. Asaba shaqyrypty. Keyin bildim. Esengirep, boyymdy әzer jidym. Meyramhanadaghy beledi stolgha jayghasty әlgi miyghúla. Shalqayyp, qorazdanyp otyrdy. Mәngýrt neme ata- babalarymyzben qosyp, bәrimizdi tabalap ketkenine dәn riza kórindi.

Ótkendegi әkim-qaralardyng «emtihanynan» song ol bir saty ósipti. Osyny estip shoshynyp otyrmyn. «Atandy auyzgha alma» deytin uaqapshylar qazaqty ishten iritip, tómennen býldirip jatqany az edi. Endi mynalar jogharydan kijindep, ata- baba qaharmandyqtaryn, býgingi kýn ýshin jan qighan erlerimizdi qadirlep-qasterleuding ornyna, «óldi de qaldy» dep otyrsa, ne súmdyqqa tap bolghanbyz? Qazaqtyng biregey aqsaqaly Geraghan- G. Beligerdi aitamyn,- «Songhy jiyrma jyl ishinde elimizde jaghympazdardyn, jaltaqtardyn, mәngýrtterdin, keudemsoqtardyng tútastay bir buyny payda boldy» degeni bar edi. Qalay tap basqan!? «Qazaq memleketi, shekarasy bolghan emes» dep tarihymyzdy kópe-kórneu qorlaudyng ayaghy jetkizgen jeri, mine, osy. Myna etjendi әli kýshik. Biraq әlden-aq qazaqty balaqtan aldy. Erteng it bolghanda qayter eken? Úyalastary ne isteydi?

Abai.kz