Múrat Sydyq: «Taghy da Oral qalasynyng tarihy turaly»
Batys Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Oral qalasynyng tarihy turaly az jazylyp jýrgen joq. Biraq jazylghan enbekterding deni búrynghy patsha zamany men kenes ókimetining kezindegi tarihshylar men zertteushilerding yrqymen kete barghan. Shynayy, býgingi kýnning tórinen múqiyat zerttelip jazylghany tym az, jútan. Búl baghyttaghy jazbalar ýzik maqala esebinde jýr. BQO tarih jәne arheologiya ortalyghynyng songhy on jyl ishinde Oralgha qatysty jazyp shygharghan kitaptary kópshilikke jete qoymaghan. Ghylymy ortanyng ghana qoldanysynda qalghan. Biz qala tarihyna qatysty ghalamtordy sharlaghanymyzda da qalagha qatysty túshymdy dýniyeler tappadyq, sosyn osy olqylyqtyng ornyn toltyra beru maqsatynda oblystyq tarih jәne arheologiya ortalyghynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Múrat Sydyqpen (surette) súqbat jýrgizudi oilastyrdyq.
Batys Qazaqstan oblysynyng ortalyghy Oral qalasynyng tarihy turaly az jazylyp jýrgen joq. Biraq jazylghan enbekterding deni búrynghy patsha zamany men kenes ókimetining kezindegi tarihshylar men zertteushilerding yrqymen kete barghan. Shynayy, býgingi kýnning tórinen múqiyat zerttelip jazylghany tym az, jútan. Búl baghyttaghy jazbalar ýzik maqala esebinde jýr. BQO tarih jәne arheologiya ortalyghynyng songhy on jyl ishinde Oralgha qatysty jazyp shygharghan kitaptary kópshilikke jete qoymaghan. Ghylymy ortanyng ghana qoldanysynda qalghan. Biz qala tarihyna qatysty ghalamtordy sharlaghanymyzda da qalagha qatysty túshymdy dýniyeler tappadyq, sosyn osy olqylyqtyng ornyn toltyra beru maqsatynda oblystyq tarih jәne arheologiya ortalyghynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Múrat Sydyqpen (surette) súqbat jýrgizudi oilastyrdyq.
- Oral qalasynyng tarihyna qatysty dau-damay oqtyn-oqtyn estilip qala beretin boldy. Biyl da qalagha «400 jyl boldy» degen әngime gulep ketti. Ókinishke oray, keybir oblysymyzdyng salmaqty sayttary bilmestik jasaydy ma, osy әngimege dem berip qoyatyndaryn andamaytyn siyaqty. Esimde, 2011 jyly BQO-nyng Astanada mәdeny kýnderi ótti. Sonda oblystyng jetistikteri jazylghan kórme úiymdastyryldy. Oblys ortalyghynyng tarihyn da qamtyghan eken. Sol túsqa «Oral qalasynyng irgesi 1613 jyly qalanghan» degen jazu túr eken. Múnday qatelikti nege jiberemiz? Sizding ortalyq bastaghan ghalymdar birshama jauabyn berip, kezindegi qatelikti dәleldep tastady emes pe?
- Oral qalasynyng tarihyn zertteu barysynda biz toponomika ghylymyna da sýienemiz. Mine, osy túrghydan alghanymzda qalamyzdyng ortalyghynda, qazirgi supermarket túrghan, qarsy betinde tis emdeu mekemesi ornalasqan, әmbebap dýkeninen sәl әrilegi tústa erterekte «basqaq kópiri» (basqúnshaq) bolghan. Ony júrtshylyq biledi. «Basqaq» sózi qay zamandarda úmyt boldy. Ol negizi sonau «Altyn Orda» dәuirinde payda bolghan nәrse. 13 ghasyrda basqaqtar alym-salyq jinaumen ainalysqan. Al 14 ghasyrda orys knyazdarynyng ózderi salyq jinaghan. Basqaqtar kerek bolmay qalghan. Handar ózderining qaramaghyndaghy halyqtan jinaghan. Knyazdar men handargha sol qyzmeti ýshin arnayy (yarlyk) Altyn Ordanyng belgisi berilgen. Búl sol kezendegi dúrys sayasat edi. Búrynghyday jasaq shygharyp, júrtty kýshtep, talan-tarajgha saludyng zamany ótip, osynday ýrdiske kóshu sol uaqyt ýshin ong sheshim boldy. Jәne bir esepten salyq jinalatyn aumaqtardyng birligi kýsheydi, syrtqy shabuldargha úshyramaytynday qorghanysta bolyp, ordanyng panasyn sezindi. Sonda, 15-16 ghgh. nege basqaqtar payda bolady? Múnyng sebebi, búl kezde noghay ordasynda basqaqtar payda bolady. Mine, sol noghaylyq basqaqtar biz aityp otyrghan «basqaq kópiri» manyna kelip, alym-salyq jinaghan. Sol ara alym-salyq jinaytyn oryn bolghan. Óstip, tarihy aqiqatqa kóz jetkizemiz, bәri oryn-ornyna kele qalady. Búl aqyl-oygha qonymdy. Endi nuezmatikagha sýienetin bolsaq, onda qazir bizding qolymyzda 1337 jyly soghylghan kóne tenge bar. Osyghan qarap ta Oral qalasynyng tarihyn anyqtay alamyz. Atalghan tenge Ózbek han túsynda soghylghan. Biz bәlkim búdan da әride soghylghan tengelerdi tabuymyz mýmkin ghoy, onda tipti jaqsy. Áytse de qoldaghy bardyng ózi sol 1337 jyly búl arada qalanyng bolghanyna tolyq dәlel! Ilki sózimizdegi «basqaq kópiri», «1337 jyl» degen jazuy bar tenge, osy syqyldy tarihy aighaqtar búl jerdegi qala mәdeniyeting tarihynyng qashannan beri bastau alghanyna kózimizdi jetkizer aqiqat derek. Osy qolda bardyng ózi kóne Jayyq qalasy men qazirgi Oraldyng arasynda ýzilmes baylanystyng baryna dәlel boluda. Ekeuin bóle jaryp qaray almaymyz. Endi búlargha kartografiyany qosynyz. Europalyq (gollandyq) jihangezder týsirgen kartada Edil-Jayyq ózenderi boyyndaghy kóne qalalar oryndary kórsetiledi. Bizding nazarymyzdy audaryp otyrghany qazylyp jatqan Jayyq qalashyghy, yaghny Shakafni, әlde Shakashni? Qazirgi Oral qalasy túrghan jerge ornalasqan. Sony anyqtauymyz kerek. Biz osy baghytty izdenip, júmys jýrgizudemiz.
- Zertteu úzaqqa sozylyp bara jatqan siyaqty. Uaqyt bolsa, onsha kýtpeydi. Keybir naqty mәlimetterdi jariyalaudyng merzimi pisip-jetilgen joq pa? Áytpese, jansaq tarih әli kópting auzynda jýr...
- Osyghan sheyin esh jerde resmy týrde qala tarihyna qatysty naqty mәlimetterdi bere qoyghanymyz joq, sebebi zertteu jalghasuda. Asyghystyqqa jol bergimiz kelmeydi. Ghylym men ghalymnyng minezi sonday. Ázirge biz osy aitylghandardy búltartpay dәleldeytin derekterimiz әli de az dep oilaymyz, biraq senimimiz zor, bastalghan isti ayaqsyz qaldyrmaymyz, birtindep aqiqattyng auylyna jaqyndap kele jatyrmyz. Sony sezinu basym. Kartografiyanyng da qúpiya syry ashylyp, bәri óz ornyna keletin kýn de alys emes. Mine, osynday tarihy derekterge sýiene otyryp, osyghan sheyin jansaqtyqpen aitylyp, jazylyp kelgen Oral qalasynyng negizi 1613 jylgha jatady deudi dogharyp, 14 ghasyrgha nazar audarghanymyz dúrys bolady emes pe?!. Biz búl arada arheologiya arqyly tikeley jәne janama, jan-jaqty tarihy dәleldermen osynday oilargha baghyt alyp otyrmyz emes pe? Al 1613 jyl turaly bir top delegasiyanyng jasaghan jalang sóz, qúrghaq qaghaz aryzynan basqa eshtene de joq qoy! Biz mynaghan basa mәn beruimiz kerek. Patsha ýkimeti kezi de, osyndaghy kazachestvoda aityp jýrgen kýndi toy qylyp atamaghan, onday tirkelgen eshbir qújat joq tipti. Olar 1613 jyldy Oraldyng negizi dep tanyghan emes. Sol sebepti de ol jylgha erekshe mәn bermegen. Biz múnday tújyrymgha qalay kelip otyrmyz degen saualgha jauap bereyin. Osy jerding gubernatorynyng esebine sýiendik. Ol osy jyldar ishinde onday bir de bir qújat toltyrmapty. 1880 jyldan bastap-au deymin, jyl sayyn istelgen júmystardyng esebin kórsetetin kýntizbe berip kelipti. Ol resmy qújat. Al 1613 jylgha qatysty eshqanday da derek joq, atymen joq. Ne sol zamannyng baspasózinde, ózge qújattarynda eshtene joq qoy. Sonda búl «1613 jyl» degen ózi qaydan shyqty? 1964 jyly kommunistik partiya úiymynyng múryndyq boluymen әlgi tarihy esh negizi joq, auadan alyna salynghan mәlimet payda bolghan. Qazir bizge búl ótirik qújatqa jipsiz baylanyp, sodan aiyrylmastay boludyng esh qajeti joq. Búl kýlkili ózi.
- Jalghan nәrse jargha jyghady. Múnday jansaq tarih osy júrtpen tamyr bolyp ketken jergilikti orys-kazaktargha da abyroy әpermeydi emes pe? Olar osyny týsinui, shyndyqqa qaray bet búruy kerek qoy!..
- IYә, oryndy pikir. Búl jaghday tipti, qalanyng da, kazachestvonyng da tarihyna núqsan keltiretin jaghday der edim. Mening búl pikirime qarsy adamdar da bolar, bolsyn. Men biraq búl arada kazachestvonyng tarihyn joqqa shygharyp otyrghanym joq qoy, bizge ony da zeritteytin kýn de kelip jetti dep oilaymyn. Búghan sheyingi jazylghandar bir bólek tóbe bolsyn. Endi Resey ghalymdaryn tarta otyryp, jazu kerekpiz. Sebebi, búl da el tarihynyng bir paraghy. Resey elining de tarihy. Zerttelui, qaytadan jazyluy kerek. Ol artyq etpeydi. Qayta paydasy bolady. Osy uaqytqa sheyingi júmbaq jayttardyng beti ashylady. Osyghan sheyin kimder jazdy? Jeleznov, Borodiyn, Rebiyn. Búl adamdar osy ortanyki. Meni kóbine-kóp Gordeevting jazghandary qyzyqtyrady. Ol kisining enbegi qazan tónkerisine deyin jazylghan. 1926 jyly basylyp shyqqan. Jaqsy enbek. Gordeev múqym kazachestvonyng tarihyn jazdy. Altyn Orda kýiregennen keyin kazachestvo payda boldy. Alghashqy kazak jasaqtary qalay dýniyege keldi? Altyn Orda ydyraghanda Mamaydyn, Toqtamystyn, Edigenin, Temirding әskeri de jan-jaqqa tarap ketti. Olardyng barlyghy da kәsiby sheber sarbazdar bolatyn. Osy uaqyttarda teniz qaraqshylary da payda bola ketti. Teniz ben qúrlyqta eki joyqyn kýsh ómir sýrdi. Memleket bolsa әlsiregen. Al ony qorshap nebir әskery kýsh túr... Esinizde bolar, kenester odaghy ydyraghanda jaldamaly әsker shyqty. Oghan kimder barmady? Kavkazdaghy janjal, qantógiste qanshama adamnyng ómiri qúrban boldy? Mine, osynday bosqyn, erkin, eshkimge baghynbay betimen ketken qaraqshylardan әskerikazak qúrylymdary jasaqtaldy. Bәri osyndaydan bastalghan. Sondyqtan qaytalap aitam, búny kózden tasa qaldyrmay zerttegen abzal. Búl arada әr týrli taypanyng taghdyry, adamdary qat-qabat jýr. Óte qyzyqty tariyh... Eger biz kazachestvonyng shynayy tarihyn zerttep, jazyp shyqsaq, senimdi týrde aita alamyn, ol da 1613 jyldy, yaghny Oraldy sol jyly payda boldy degendi joqqa shygharady. Búghan kýmәn keltiruding ózi artyq.
- Shaghyn súqbattyng ishinde Oraldyng arghy-bergi tarihyna qatysty qúndy mәlimetter berdiniz. Búl kópti oilantuy tiyis dep bilemin. Tarihymyz aqiqattan qúrylsa, keshegi kenes kezengi ótirikterden arylsaq, aryltsaq, bolashaghymyzgha nyq senimmen qadam jasaugha jol ashylary anyq. Áserli әngimenizge rahmet.
Súqbatty jýrgizgen – Múnaydar BALMOLDA
Oral qalasy.
(Súhbat Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining tapsyrysy boyynsha jariyalandy)
Abai.kz