Qazaqstan Respublikasynyng Ortalyq memlekettik arhiv (QR OMA) qorlarynda ghylymiy-tehnikalyq saraptamadan ótip, tizimdemeler jasalynyp, memlekettik saqtaugha alynyp jatqan halqymyzdyng mol múrasy, qymbat qazynasynyng bir bóligi – búl jeke tektik qújattar.

(Jazushy Janat Ahmadiyev. 2003j.QR OMA, 2310 qor, 1 tiz., 148-is)

Jeke tektik qújattar: әdebiyet, óner, aqyn-jazushylar, qogham men memleket qayratkerleri, ghylym men halyq sharuashylyghynyng barlyq salalarynda erekshe enbegimen tanylghan túlghalardyng ómir joldaryn beyneleytin qújattar.

Osynday elimizge tanymal túlghalardyng biri - Janat Ahmadiyev. Ol - kórnekti jazushy, halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng iyegeri, Almaty oblysy jәne Jambyl audanynyng Qúrmetti azamaty.

J. Ahmadiyev 1986-1996 jyldary kishi jәne agha ghylymy qyzmetker bolyp, qyzmet atqarghan Ortalyq arhiyvimizde jeke qory saqtaluda. 1958 – 2005 jyldar aralyghyn qamtityn 400 - den astam qor qújattary bar. Tizimdemelerge engen qújattardyng basym bóligi shygharmashylyq qújattarynan jәne qor iyesining әrtýrli kezdesulerde qalamgerlermen, tuystarymen týsken fotosuretterinen túrady. Mazmún, maghynasyna qaray: «Shygharmashylyq», «Ómirbayandyq», «Hattar», «Ol turaly qújattary», «Jinaq qújattary», «Fotosuretter»,- dep jeke bólimshelerge toptastyrylghan. Atalghan bólimsheler ishindegi «Ómirbayandyq» qújattaryn negizge ala otyryp, ol kisi turaly qysqasha toqtala ketsek.

(Jazushy Janat Ahmady jәne Esteu Nýsipbek. 1986 j. Esik qalasy, QR OMA, 2310 qor, 1 tiz., 148-is)

«Janat Ahmadiyev - 1943 jyly 15 qazanda, Shyghys Týrkistan ólkesi, Ile Qazaq Avtonomiyaly oblysynyn, Qorghas audanyna qarasty Mazy angharynda, kóshpeli qazaq auylynda dýniyege kelgen. Ol 1957 jyly 7-shi synypty ayaqtaghannan keyin, Qúlja qalasyndaghy malsharuashylyq dәrigerlik tehnikumyna oqugha týsip, ony 1961 jyly bitirgen. 1962 jyly Qytay Halyq Respublikasynan atamekeni Qazaqstangha oralyp, Taldyqorghan oblysy, Qapal audanynyng «Plamya revolusii» kolhozynda 1969 jylgha deyin kishi agha maldәrigerlik qyzmet atqarady.

Janat Ahmadiyevting 1972-1986 jyldar aralyqtaghy on tórt jyl uaqyty Qyzylorda oblysy, Janaqorghan audanynyng «Kelin-tóbe» kensharynda ótken. Keshki mektepting 11 jyldyghyn, 1974 jyly Kelin-tóbe kensharynyng orta mektebinde bitiredi» [1].

Kórnekti jazushy J. Ahmadiyevting shygharmashylyq ómirbayany: «Jazushy» baspasynan «Dýrbelen» romany jaryq kórgennen bastalady desek te bolady.

1987 jylghy 21 sәuir aiynda ótken №8 hattama boyynsha Proza kenesining kezekti jinalysynda J. Ahmadiyevting «Dýrbelen» atty romanynyng qoljazbasyn talqylau barysynda tarihshy, jazushy, qazaqtyng auyz әdebiyetin zertteushi ghalym Múhtar Maghauiyn: «Bizding anyqtap beretinimiz qoljazbanyng kórkemdik sapasy ghoy. Al, baspa josparyna ene me, joq pa, ony instansiya sheshe jatar. «Dýrbelen» myna túrysynda tәp-tәuir dýniye. Tili bar, boyauy bar. Kompozisiyasynda artyq auystar kezdesetin sekildi. Qolyna qalam alghan jas avtordyng birden tәuir roman jazyp ketui siyrek. Halyq ortasynan shyqqan avtor, halyq tilin boyyna mol sinirgen. Joldastar sózinde qoljazbanyng kemshiligine toqtala qoymaydy, taqyryp turaly aityp ketti. Jalpy bata sekildi sózder aityldy. Toqeteri әdebiyetke jana bir esim keldi dep quana aitamyz. Jas avtordyng qoljazbasyn qayta bir qarasyn. Biz keleshekte basugha bolady dep qauly qabyldayyq»,- dep pikir aitqan [2].

1990 jyly Jazushy baspasynan avtordyng «Dýrbelen» romanynan keyin, 1997 jyly osy tarihy roman-diologiyanyng ekinshi kitaby «Shyrghalan» romany jaryq kórgen. 2000 jyly «Qaynar» baspasynan «Jýrek qartaysa ajal andu salady» atty etnografiyalyq әngimeler jinaghy basylyp shyqty. 2001 jyly «Ólke» baspasynan «Zar-Zaruqa» degen atpen hikayat, әngimeler jinaghy jaryq kórdi. Al 2003 jyly «Qazaqparat» baspasynan taqyryptyq josparynda túrghan «Esengeldi bi» atty romany basylyp shyqqan.

(Janat Ahmady jәne aqyn-jazushylar Quat Qayranbaev, Toqtasyn Sýgirbekov. 2003j. QR OMA, 2310 qor, 1 tiz., 148-is)

J. Ahmadiyevting basty ereksheligi –  shygharmalarynda qazynaly qazaq tilining aghyl da tegil tasqyndap jatqan jәne qazaqtyng kóne túrmysyna qatysty salt-dәstýr, jón-joralghy, әdet-ghúryp, oiyn-sauyq, sheshendik óner, biyler aitysy tәrizdi san qily etnografiyalyq jәdigerlikterding tolassyz toghytylyp jatatyndyghy.

J. Ahmadiyevting jeke qor qújattarynyng ishinde, osydan 20 jyl búryn 60 jasqa tolghan mereytoyynda aitysker-aqyn Qayrat Qúlmúhamet aqynnyng «Toyynyz toygha úlassyn» atty mynanday jyr joldary da bar:

Keldik biz merey toygha qadam basyp,
Múratqa jetkizedi adal kәsip.
Armysyn, toygha kelgen tuystarym,
Alayyn aldymenen amandasyp.
Óstik biz babalardan múra tilep,
Múrasyn sol babanyng únatyp ek.
Jankýier bolyp kelgen jazushygha-
Tuystar barshanyzgha raqmet!
Alpysqa Janat agha, keldiniz be,
Enbekten elge jemis berdiniz be?..
Serkedey toy bastaghan aldymyzda
Jýriniz aqylshy bop endi bizge.
Múndayda eske alamyz ótkendi biz,
Bir mezgil tar shenberde shekteldiniz!..
«Dýrbelen», «Shyrghalandy» bastap keship,
Ómirding ótkelegin kóp kórdiniz.
El-júrtyn Janat agham jidy býgin,
Biz sonyng astyndamyz biliginin.
Roza jengemizben úzaq jasap,
Kóriniz perzentterding iygiligin.
Sezdiniz jýreginning auyrghanyn,
Sendiniz kórgen jerde auyl baryn.
Kóterer jýginizding auyr jaghyn,
Dinasyl, Dinislam bauyrlarym.
Janat agham qajymas nar sekildi,
Qalamy ózimenen bar sekildi.
Qazaqtyng tildik qory, sózdik qory,
Búl Janat aghamyzda bar sekildi.
Jetpiste alpysyndy saghynarsyn,
«El» degen azamattyng baghy jansyn.
Ininning izgi tilek-iltipatyn,
Qadirli jazushy agham qabyl alsyn.
Bilemin Janat agha, jayyndy anyq,
El bolyp bastan jaqty aiyrmady.
Samolet syilayyn dep jýz jasyna,
Men soghan jýrmin, agha, dayyndalyp [3].

15.10. 2003 j.

Ómirining biraz jylyn qiyndyqta ótkizgen taghdyry san qily qalamger tiri bolghanda, biyl 80 jasqa tolatyn edi...

Paydalanghan derekter tizimi

1. QR OMA, 2310 qor, 1 tiz., 120-is. 1-2 pp.
2. QR OMA, 2310 qor, 1 tiz., 110- is. 6-p.
3. QR OMA, 2310 qor, 2 tiz., 234-is. 1-p.
4. QR OMA, 2310 qor, 1 tiz., 148-is. 1-2 pp.

Ghaliya Menlibaeva,

Qazaqstan Respublikasynyng Ortalyq memlekettik arhiyvining qyzmetkeri

Abai.kz