Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde nemis nasisterining genosidtine úshyraghan evrey halqynyng mýshkil taghdyry әlem elderining ayaushylyghyn tudyrdy. Sóitip búdan 75 jyl búryn, atap aitqanda, 1948-jyly 14-mamyrda Palestina jerinde Izraili memleket qúryldy.

Evreylerding 2000 jyldan asqan bosqyn ómiri ayaqtaldy. Sol kezdegi Birikken Últtar Úiymynyng sheshimimen jan sany nebәri 30 payyzyn qúrasa da, Palestina jerining 60 payyzyna ie boldy. Manayyndaghy Arab elderi, әriyne, ol sheshimdi moyyndaghan joq. Sol sebepti de Arab memleketterimen Izrailiding әskery qaqtyghysy tolastaghan emes. Eng zoryn qazannyng jetisi kýni HAMAS jasady.

«Úshqan qús ta óte almaydy» degen Izraili territoriyasyna basa-kóktep kirip, 1400 Izraili azamatyn óltirip, 200-den astamyn barymtalady. Izraliding óz aumaghynda bolghan búl qandy oqigha әlemdegi evreylerdi týrshiktirip, óz ishterinde nemisterden keyingi «ekinshi genosiyd» dep atap, 70 payyzdan astamy oghan Iran men Hezbollany ghana baqylaugha alyp, «HAMAS-tan qauip joq» dep arqasyn kenge salghan  Biniyamin Netaniyahudy aiyptauda eken.

Songhy mәlimet boyynsha, Izraili tarabynyng HAMAS-tan kek alu operasiyasynan qaza bolghan Palestina beybit túrghyndarynyng sany 9500 adamnan asqan. Ár 10 minut sayyn bir bala qaza tauyp jatyr. Gazadaghy meshit, auruhana, mektep, bosqyndar túraghy, jedel jәrdem kóligi, jurnalister kózi qantalaghan evrey әskerlerining nysanasyna ainalghan. Býkil qala qirandy men ólikterge tolghan. Búl qandy fakt beybit sýigish әlem halyqtarynyng narazylyghyn tudyruda. Izraili zardap shegushiden basqynshygha ainaluda. Sonyng saldarynyna dýnie kóleminde evreylerge degen jekkóru sezimi qayta órshigen.

«Niu-York Tayms» gazetining mәlimetinshe, Angliyada songhy kezde evreylerge qarsy 805, Fransiyada 819, Germaniyada 202 shabuyl әreketi tirkelgen. Kóp aldynda sóilegen nemis kansleri Olaf Sholis: « Evreyler býginde basqa jerde emes, bizding jerimizde qorqynyshpen ómir sýrude. Búghan jol beruge bolmaydy. Bizding tarihy qatelikti qaytalaugha jol bermeytinimizdi kórsetetin uaqyt keldi», - degen.

Dýniyejýzilik ekinshi soghys kezinde AQSh-tyng bas saughalaghan evreylerding júmaghyna ainalghany belgili. Býginde olardyng úrpaqtary Amerikadaghy jilikti salalargha iyelik etip otyr. Olardyng Aq ýige qysym jasap, Izrailige әskery jaqtan kómek kórsetuge mәjbýrleui ózge amerikalyqtardyng narazylyghyn tudyrghan. Amerikanyng joghary oqu oryndarynda evreylerge qarsy әreket keninen etek alghan.

Senbi kýni Baydenning Izraili-HAMAS soghysyna ústanghan sayasatyna qarsy ereuilshiler, boqtyq sózder aityp, Aq ýige basyp kirmek bolghan. AQSh senaty qazir Amerikanyng «11-qyrkýiek oqighasynan» bergi eng qauipti shaqta túrghanyn aityp, dabyl qaqty.

Kýni keshe 60 jastan asqan el túrghynynyng Amerikadaghy eng ýlken Atom elektr stansiyasyna mashinasymen basa kóktep kirip, jaryp jibermek bolghany mәlim boldy. AQSh-taghy 3 jarym millionnan astam músylmandardyng birlesken úiymy Baydenge: «Kelesi jylghy saylauda saghan birde-bir dauys joq», - dep mәlimdedi.

Palestina júrtynyng ómirin shybyn qúrly kórmegen Izraili biyligining qandy josparynan keyin әlem júrtynyn, sayasattyng auany Palestina jaghyna audy. BÚÚ basshylyghy Izrailidi «Soghys qylmysyn ótkizdi, Gaza júrtyna genosid jasady» dep aiyptauda.

Qazir әlem júrty kezinde nemis fashisterining qolynan mert bolghan evrey balalarymen býginde Izraili әskerining ólermen shabuylynan ólgen kýnәsiz Palestina balalarynyng suretin qatar qongda.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz