Alash ardaqtylary bilim alghan oqu ornyna – 110 jyl
Býginde respublikamyzdaghy irgeli oqu ornyna ainalyp otyrghan M.O.Áuezov atyndaghy pedagogikalyq kolledjining irgetasynyng qalanghanyna biyl 110 jyl tolyp otyr. Halyq aghartu ministrligi 1902 jyly 1 jeltoqsanda Semeyde múghalimder seminariyasyn ashu turaly sheshim shygharyp, ol boyynsha oqu orny 1903 jyly 1 shildede óz júmysyn bastauy tiyisti boldy. 1903 jyly 23 qyrkýiekte Semey múghalimder seminariyasy ashyldy.
Býginde respublikamyzdaghy irgeli oqu ornyna ainalyp otyrghan M.O.Áuezov atyndaghy pedagogikalyq kolledjining irgetasynyng qalanghanyna biyl 110 jyl tolyp otyr. Halyq aghartu ministrligi 1902 jyly 1 jeltoqsanda Semeyde múghalimder seminariyasyn ashu turaly sheshim shygharyp, ol boyynsha oqu orny 1903 jyly 1 shildede óz júmysyn bastauy tiyisti boldy. 1903 jyly 23 qyrkýiekte Semey múghalimder seminariyasy ashyldy.
Ghasyrdan asqan tariyh
Alghashqyda oqu ornynda ýsh negizgi jәne bir dayyndyq synyby ashyldy. Múnda oqugha týsemin degender Tomby, Toboli, Voronej, Orlov, Viylensk guberniyalarynan jәne Semey, Jetisu oblystarynan keldi. Qazaqstanda alghash ashylghan kәsiby arnauly pedagogikalyq oqu orny ólkemizge ghana emes, Batys Sibir aimaqtaryna bastauysh mektepter ýshin múghalimder dayarlady. 1904 jyly bes synyptyq jýyege auysyp, tórt synyp – negizgi, bir synyp dayyndyq toby boldy.
Seminariyanyng oqu jospary boyynsha din sabaghy jәne shirkeu – slavyan oquy, orys jәne shirkeu slavyan tili, pedagogika, arifmetika, geometriya, tariyh, jaratylystanu jәne auyl sharuashylyghy, fiyziyka, kórkem jazu, suret jәne syzu, әn, giymnastika jәne deneshynyqtyru, praktikalyq sabaqtar jәne enbek sabaghy oqytylghan. Alghashqy jyldary seminariyanyng jeke ghimaratynyng bolmauyna baylanysty oqu ýderisin jaldamaly oryndarda ótkizuge tura keldi. Seminariyanyng jana ghimaratyn salugha qazynadan 90 myng rubli qarajat bólindi. 1906 jyly 5 qazanda múghalimder seminariyasynyng jana ghimaraty saltanatty týrde ashyldy. 1905 jyly 1 shildeden bastap seminariyada qyrghyz (qazaq) tili pәni oqytyla bastady. 1905 jyly 1 tamyzdan bastap osy qyzmetke belgili qogham qayratkeri, pedagog Núrghaly Qúljanov ornalasyp, jemisti júmys atqardy. 1906 jyly jeltoqsan aiynan bastap fransuz jәne latyn tilderinen, keyinirek nemis tilinen sabaq engizildi. Olardy әrkim óz qalauy boyynsha sabaqtan tys uaqytta oqugha tiyis boldy.
Semey múghalimder seminariyasynyng túnghysh diyrektory bolyp 1903 jyly 1 shildede Peterburg uniyversiytetining týlegi Aleksandr Vladimirovich Belyy taghayyndaldy. Ol 1906 jylghy 5 tamyzgha deyin oqu ornyn basqaryp, seminariyanyng qalyptasuy men jana oqu ghimaratyn saluda eleuli enbek etti. 1906 jyly 2 qyrkýiekten bastap 1918 jylgha deyin múghalimder seminariyasynyng diyrektory bolyp Miyhail Nikolaevich Bereznikov júmys atqardy. Ol Sankt-Peterburgtegi iymperatorlyq instituttyng tariyh-filologiya fakulitetin bitirgen ziyaly, bilimdi túlgha edi.
Seminariyada qazaq tilinen erli-zayypty Núrghaly men Nәzipa Qúljanovtar, Á.Z.Sәtbaev t.b. sabaq jýrgizdi. Seminariyada sabaq bergen oqytushylar Reseyding tandauly joghary oqu oryndaryn bitirgen, progressivti ústanymdaghy pedagogter edi. 1906 jyly mausymda múghalimder semiynariyasy alghashqy 15 týlegin shygharyp, olargha «Bastauysh uchiliyshesining múghalimi» degen kuәlik berildi. 1916 jyly seminariyadaghy tәrbiyelenushilerding sany 107 bolsa, eki synyptyq uchiliyshedegi oqushy sany 104 boldy.
Semeyding múghalimder seminariyasy shәkirtterine jan-jaqty bilim berumen qatar, qaladaghy týrli mәdeny sharalardy, onyng ishinde últtyq oiyn-sauyqtardy úiymdastyrudyng úiytqysy boldy. 1914 jyly Abaydyng qaytys bolghanyna 10 jyl toluyna arnalghan әdebi-etnografiyalyq, muzykalyq óner keshi, 1915 jylghy «Birjan-Sara» aitysynyng sahnalyq kórinisi t.b. seminariya múghalimderi Nәzipa men Núrghaly Qúljanovtardyng jәne seminariyada oqityn qazaq jastarynyng úiytqy boluymen ótkizildi. Seminariyanyng bilim berudegi dengeyi, ústazdardyng ýlgi-ónegesi turasynda oqu ornynyng qazaq pedagogiykalyq tehnikumy túsyndaghy týlegi, ghalym Álkey Marghúlan: «Búl seminariya qyr okrugindegi oqu oryndarynyng bir tәuiri bolatyn. Keyin revolusiyagha qatynasqan qazaq jastarynyng kóbi osy seminariyadan oqyp shyqty. Seminariyada qazaq balalaryna bilim berudi shyn jýregimen maqsat etken birneshe progresshil, sanlaq adamdar boldy. Olardyng ishinde, әsirese oqushy jastargha olar әdebiyetten, tarihtan, geografiyadan osy kýngi pedinstituttar kóleminde bilim berip, olardyng oi-sanasyn asa bayytyp shygharatyn» dey kele, oqytushylardyng Tomskiden, Ombydan, Qazan uniyversiytetinen, Leningradtan kelgen shetinen oqymysty, kileng tilge jýirik ústazdar bolghanyn eske alady.
1920 jyldyng 1 qyrkýieginde seminariya Semeyding halyq aghartu instituty bolyp qayta qúryldy. 1922 jyly osy oqu ornynyng bazasynda orys jәne qazaq pedagogikalyq tehnikumdary ashyldy. 1922 jyldyng 1 jeltoqsanynan 1927 jyldyng sonyna deyin Semey qazaq pedtehnikumynyng diyrektory bolyp kórnekti aghartushy, Alash ardaqtysy Á.Z.Sәtbaev júmys atqardy. Oqu ornynyng auyrtpashylyghyn moynymen kóterip, pedtehniykumnyng aldynghy qatarly oqu ornyna ainaluyna bar kýsh-jigerin júmsady. Oqu ornyna Á.Z.Sәtbaev basshylyq jasaghan jyldary Leningrad uniyversiytetindegi oquynan M.O.Áuezov pedtehnikumgha oqytushylyqqa shaqyryldy. Qazaq pedagogiykalyq tehnikumynda kórnekti Alash qayratkeri Halel Ghabbasov, pedagog, jurnalist Seyitbattal Mústafiyn, pedagog, jazushy, dramaturg Tayyr Jomartbaev, ústazdyq qyzmetpen qosa, teatr ónerining damuyna eleuli ýles qosqan Ghaliaqpar Tórebaev, aghartushy-jurnalist, pedagog Mәnnan Túrghanbaev, bilikti ústazdar B.Gerasimov, N.Belosludov t.b. jemisti enbek etti. 1937 jyly eki pedtehnikum bazasynda eki peduchiliyshe qúryldy. Qazaq pedagogikalyq uchiliyshesine úly oishyl, aqyn Abaydyng esimi berilse, orys pedagogiykalyq uchiliyshesine 1945 jyly úly pedagog K.D.Ushinskiyding esimi berildi.
1953 jyly eki peduchiliyshe biriktirilip, K.D.Ushinskiy atyndaghy peduchiliyshe dep atalady. 1957-1963 jyldary oqu orny uaqytsha jabylyp, N.K.Krupskaya atyndaghy pedagogikalyq instituttyng bastauysh mektep múghalimderin dayarlau fakuliteti retinde júmys istedi. 1963 jyly peduchiyliyshe qayta ashylyp, 1967 jyly jeltoqsan aiynda oqu ornyna zamanymyzdyng zanghar jazushysy, oqu ornynyng týlegi M.O.Áuezov esimi berildi. 1992 jyly peduchiliyshe pedagogikalyq kolledj bolyp qayta qúryldy. 2003 jyly oqu ornynyng 100 jyldyq mereytoyy saltanatty týrde atalyp ótildi.
Pedtehnikumda bilim alghan alash arystary
Tughan halqy aldyndaghy perzenttik paryzyn eleuli atqarghan ziyalylarymyz, Alashtyng arystary – M.O.Áuezov, Q.IY.Sәtbaev, J.Aymauytov, Á.Marghúlan syndy últymyzdyng ruhany dingegine ainalghan túlghalarymyz osy shanyraqtan bilim alyp, ýlken ómir jolyna attandy. M.O.Áuezov osy oqu ornynda oqyghan 1912-1919 jyldary belsendi әdebi, ghylymi, shygharmashylyq júmyspen shúghyldanghan. 1917 jyly «Enlik-Kebek» piesasyn jazyp, sahnalasa, 1918 jyly J.Aymauytovpen birge «Abay» jurnalyn shygharyp, halqymyzdyng tarihy men mәdeniyeti turaly keleli oy qozghady. «Ekeu» degen býrkenshik atpen, «Abaydyng ómiri jәne qyzmeti» («Abay», 1918, №2), «Abaydan keyingi aqyndar» («Abay», 1918, №3) degen maqalalar jazdy. Últtyq oi-sanany oyatu isine bel sheshe kirisip, «Saryarqa», «Qazaq tili» gazetterine maqalalaryn ýzbey jariyalap túrdy.
Últymyzdyng úly túlghalarynyng biri, ayauly arysymyz Jýsipbek Aymauytov osy seminariyada oqyghan 1914-1919 jyldary qoghamdyq-shygharmashylyq júmystarmen belsendi ainalysyp, «Eski tәrtippen bala oqytu», «Rәbigha» t.b. piesalaryn jazyp, sahnalap, publisistikalyq jәne syny maqalalaryn gazet-jurnal betterinde ýnemi jariyalap otyrdy. 1915 jyldyng 13 aqpanynda Semeyde ótken «Qazaqtardyng әdebiy-muzykalyq qayyrymdylyq keshinde» Birjan men Sara aitysyn úiymdastyryp, Birjannyng rólin oryndaghan әnshi әri dombyrashy, besaspap óner iyesi de oqushy J.Aymauytov edi. Onyng Alash partiyasynyng isine aralasatyny da osy uaqyt.
Oqu ornynyng jarqyn bir beti – Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng túnghysh preziydenti asa kórnekti ghalym, akademik Q.IY.Sәtbaevtyng esimimen tikeley baylanysty. Q.IY.Sәtbaev seminariyada oqyghan 1914-1919 jyldary zamandastary Múhtarmen, Jýsipbekpen tanysty.
Semey múghalimder seminariyasynyng kórnekti týlekterining taghy biri, Alash qayratkeri – Qazy Núrmúhametúly. Seminariyada oqyp jýrip Alash milisiyasynda qyzmet etedi. Ol qyzmette alghyrlyghymen, tapqyrlyghymen, batyldyghymen el nazaryna iligip, Alashtyng atty milisiyasyna basshy etip taghayyndalady. 1918 jyly
6 nauryzda qyzyl әskerlerding qolynan qapyda qaza tabady. Qandy oqigha turaly «Saryarqa» gazetinde (1918 j. nauryzdyng 18-i kýngi sanynda) «Túnghysh qúrban» dep atalatyn kólemdi maqala jariyalanady (avtory B.Mayliyn). Seminarist Qazynyng ólimi turaly gazet betterinde jariyalanghan materialda: «Qazynyng denesin qabirge qoyyp, Qúran oqylyp bolghan son, Shәkәrim qajy: – Áleumet! Myna jatqan kim, bilesinder me? Búl – últy ýshin shybyn janyn qúrban qylghan Alash azamatynyng túnghyshy. Múny óldi demender, búl ólgen joq. Búl býgingi jәne múnan songhy «últym» degen azamattargha, «myna men siyaqty bolyp, últym dender» dep ózining últshyldyghyn sózben emes, ispen kórsetti. Marqúmnyng aty da Qazy edi, Qazy – by degen sóz. Qazy biyligin aityp ketti. Qaraghym Qazy! Ólimine ókinbe! Armanyng joq. Qúday aldynda da, júrt aldynda da sening ornyng bólek. Oqyghandar! Jastar! Mynau joldastaryndy úmyta kórmender. Múnyng ýi-ishining mindeti senderding moyyndarynda. Bir kishkentay kózining qarashyghy (bir jasar úl balasy) qalypty, sony tәrbiyelep adam qylu – bәrinnin, barlyq Alashtyng moynyna paryz. Jәne ózdering de búl oqighagha qajymandar. Qúday taghala Alashqa shyn úl bergenine býgin ghana kózim jetti. 60 jasqa kelgende, múnday últy ýshin janyn qiyp, qúrban bolghan bozdaqty kóremin degen ýmitim joq edi. Kórdim. Endi býgin ólsem de, armanym joq. Qaraghym, Qazyjan! Qadirindi bilip, qúrmettey almasaq, keshu qyl, qosh! Qabiring núrly bolsyn!» – dep tebirenip sóilegen edi».
Mirjaqyp «Mynau kim jatqan, әleumet, jas qabirdi jamylyp?» dep joqtau ólenin oqidy. Búlardan keyin Rayymjan Mәrsekúly, Janghaly qajy, Mústaqym Maldybaev, Jýsipbek Aymauytov sóz sóiledi.
Pedtehnikum tәlimgerliginen ministr taghyna deyin
Semey qazaq pedtehnikumynan oqyp, tәlim-tәrbie alghan kórnekti qayratkerlerden: akademik Álkey Marghúlandy, tarih ghylymynyng doktory, professor Músatay Aqynjanovty, 1941-1955 jyldary Qazaq SSR oqu ministri bolghan, pedagogika ghylymynyng doktory Ábdihamit Sembaevty, Qazaq SSR Ishki ister ministri Shyraqbek Qabylbaevty, belgili jurnalist Ghaysa Sarmúrzindy, talantty aqyn, jurnalist, pedagog Túrlyhan Qasenúlyn, Sosialistik Enbek Eri Jaqiya Shayjýnisovti t.b. atap ótuge bolady.
Asa kórnekti ghalym, akademik Álkey Marghúlan pedtehnikumda oqyghan 1922-1925 jyldary, ýzdik oqushy bolumen qatar, qalanyng mәdeniy-ruhany ómirine belsene qatynasty. Semey tehnikumynda oqyghan kezin, ústazdaryn eske alghan Á.Marghúlan:
– Ústazdarymyz jaqsy boldy. Jas kezimde, Semeyde Á.Sәtbaev, Sirotkiyn, Viynohodovtan sabaq tyndadym. Vinohodov geografiyadan sabaq beretin. Magellan búghazynyng qay jerde ekenin, Marko Polonyng jýrgen jolyn kartadan kórsetudi súraghanda: «Magellanday bol» dep taghlym aityp otyratyn, – deydi.
Týrli salada sanlaqqa ainalghan tehnikum týlekteri
Últymyzdyng teatr, kino óneri tariyhynda ólmes iygilikter jasap ketken úly akter Shәken Aymanov qazaq pedtehniykumynda oqyp, 1933 jyly Gh.Mýsirepovtyng shaqyruymen Almatydaghy últtyq drama teatryna akter bolyp auysady. Ádebiyetimizding úly klassiygi Shәkәrim Qúdayberdiyevting úly, әkesining әdeby múrasyn jinaqtap, keyingi úrpaqqa tabystaushy, kóp jyldar Abay múrajayynyng shyraqshysy bolghan aqyn, ústaz Ahat Qúdayberdiyev te Qazaq pedtehnikumnyng týlegi.
Úly Otan soghysynyng otty jyldarynda oqu ornynan kóptegen týlekter maydangha attanyp, Otanymyzdy jaudan qorghap, janqiyarlyq erlikter kórsetti. Kenester Odaghynyng Batyry ataghyn alghan I.Aytyqov, V.A.Shulyatnikov, V.Buntovskih esimderin býgingi izbasarlary qúrmetpen eske alady. Oqu ornynyng týlekteri – 30 jylday Kókpekti balalar ýiining diyrektory bolghan, Sosialistik Enbek Eri, Qazaq KSR-ning enbek sinirgen múghalimi J.Shәijýnisovti, Sosialistik Enbek Erleri D.M.Pariy, M.A.Nosovany maqtan tútady. Halqyna qalamymen ter tógip, enbek etken Qazaqstannyng halyq jazushysy Ázilhan Núrshayyqov ta osy bilim ordasynan ýlken ómirge qanat qaqty. Tughan halqyn әsem sazymen terbetken, әueni әr úrpaqtyng jadynda jattalghan belgili sazger Beken Jamaqaev ta osy oqu ornynda bilim alyp, óner baspaldaghyna órlegen.
Újym tarihynyng jarqyn bir beti –oqu ornynyng 25 jylday basshysy bolghan Asylhan Tabyldyúly Bekbaevtyng enbegine airyqsha toqtalyp ótu abzal. 1987 jyly M.O.Áuezovting 90 jyldyq mereytoyy qarsanynda bayyrghy ghimaratqa qatarlas oqu ornynyng jana korpusynyng paydalanugha berilui – Asylhan Tabyldyúly Bekbaevting tabandy da qajyrly enbegining arqasynda jýzege asty.
Pedtehnikumnyng býgini
Býginde respublikamyzgha tanymal irgeli bilim ordasynda 120-dan astam múghalim júmys isteydi. Olardyng 40-y joghary sanatty, bilikti ústazdar, bir ghylym kandiydaty, bir Y.Altynsarin atyndaghy medali iyegeri, bes «Qazaqstan Respubliykasy bilim beru isining ýzdigi», ýsh «Qazaqstan Respubliykasy bilim beru isining qúrmetti qyzmetkeri» belgisining iyegeri.
Býgingi kýni oqu ornyn filologiya ghylymynyng kandidaty, Qazaqstan Respublikasy Bilim beru isining ozyq qyzmetkeri, isker úiymdastyrushy Shaghangýl Aldamjarqyzy Janaeva basqaryp otyr. Oqu ornynyng 110 jyldyq mereytoyy qarsanynda oqu korpustary men jataqhanany kýrdeli jóndeuden ótkizip, oqu ornynyng materialdyq-tehnikalyq bazasyn janghyrtu baghytynda jemisti enbek etude.
Qazir kolledjde kýndizgi jәne syrttay oqu bólimderinde toghyz mamandyq boyynsha (bastauysh bilim beru, dene tәrbiyesi jәne sport pәnining múghalimi, qazaq tili jәne әdebiyeti pәnining múghalimi, ózin-ózi tanu pәnining múghalimi, audarmashy, beyneleu óneri men syzu pәnining múghalimi, mektepke deyingi újymdardyng tәrbiyeshisi, tehnologiya, sazdyq bilim beru) 1289 oqushy bilim aluda. Kolledj tórt oqu ghiymaratynan túrady. Negizgi pәndik kabiynetter qazirgi zamanghy tehnikalyq qúraldarmen jabdyqtalghan. 53 361 dana kitap qory bar kitaphanasy men oqu zaly, internet jýiesine qosylghan bes kompiuterlik synyby, ýsh lingofondy kabiynet, interaktivti taqtaly 20 oqu bólmesi, eki mulitiymediyalyq kabiynet, ýsh sportzaly bar. Kolledjdegi 32 oqu kabiynetine oqu ornynyng aituly týlekteri men oqytushylardyng esimi berilgen. El bolashaghyna enbegin arnaghan últjandy azamattardyn, belgili kәsipker – mesenattardyng qarjylandyruymen oqu ornynyng tarihynda túnghysh ret alty atauly oqu kabiyneti demeushilikpen ashyldy. Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining deputaty Ramazan Qúmarbekúly Sarpekov, «Aqshyn» korporasiyasynyng preziydenti, oblystyq mәsliyhattyng deputaty Marat Serikjanúly Qúrmanbaev, Shayjýnisovter әuletining atynan – el aghasy Mәrken Jaqiyaúly Shayjýnisov pen isker basshy Toqan Jaqiyaúly Shayjýnisov, «Silikat» AQ preziydenti, oblystyq mәslihattyng deputaty Boris Timofeevich Adianov, el tarihyn qúrmet tútqan azamat Baghlan Saliyhúly Shegedekovterding demeushiligimen ashylghan, zamanauy talaptargha say jabdyqtalghan oqu kabiynetteri bolashaq mamandardyng sapaly bilim men tәrbie aluyna zor ýlesin qosuda.
Kolledjde M.O.Áuezovting ómiri men shygharmashylyghyna jәne kolledj tariyhyna arnalghan múrajay júmys isteydi. Jyl sayyn oqushylar arasynda «Áuezov syny» bayqauy ótkizilse, eng ýzdik oqushygha «Áuezov stiypendiaty» taghayyndalyp, arnayy tósbelgi men kuәlik tabystalady. Oqu ornynyng dәstýrli әuezovshiler qataryna qabyldau merekesinde eng tandauly oqushylargha «Ýzdik әuezovshi» qúrmetti ataghy berilip, qarjylay syilyq taghayyndalady.
Oblys әkimdigi úiymdastyrghan «Bilim úyasy» bayqauynda kolledj aldynghy qatarly oqu orny retinde arnayy diplommen marapattaldy. 2007 jyly ótken oblystyq ghylymiy-әdistemelik júmystardyng úiymdastyryluy bayqauynda kolledjding N.S.Týmenbaevanyng basshylyq jasaytyn әdistemelik júmysy «Ádistemelik júmysty jinaqtau jәne taratu» atalymy boyynsha arnayy diplommen marapattaldy. 2008 jyly oblystyq bayqauda kolledjding tәrbie júmysy jýldeli I oryndy iyelenip, respublikalyq dengeyde nasiyhattau men taratu turaly sheshim qabyldandy.
K. T. MÚQANOV, әleumettik-ekonomikalyq pәnder birlestigining jetekshisi, G. E. DULATOVA, jaratylystanu-matematikalyq pәnder birlestigining jetekshisi.
"Alash ainasy" gazeti