Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 5682 0 pikir 9 Qyrkýiek, 2013 saghat 07:49

Túrsyn JÚRTBAY. Jalghan men jalghyzdyq jyrshysy

Oralhan Bókey – qazaq sóz ónerine emeuringe toly yrghaqty, sentiymentalizmmen astarlasyp jatqan romantikalyq saryndy әkelgen, psihologiyalyq oy aghymyna qúrylghan lirikalyq   jelini kórkem jýie retinde ústanyp, shygharmalary arqyly mýldem tosyn kórkem әlemdi qalyptastyrghan jana túrpatty (novator) jazushy. Kórkem shygharmadaghy kenistik pen uaqyt kategoriyasyn tabighy túrghyda emin-erkin almastyra paydalanyp, sony kórkem yrghaq pen emeuringe úiytqan, sol arqyly shygharmalaryna zamanauilyq әri zamandyq sypat bergen, sonymen qatar ózi ómir sýrgen uaqyttyng kónil-kýiin keshegi zamannyng auanymen әldiylegen, eki dýniyeni teng ekshep, ekiúshty sezim arqyly qiyalyndy terbep, oiyndy bauraghan, qalayda, kóniline mazasyzdyq  әkeletin kórkem jýie – onyng basty shygharmashylyq ústanymy boldy. Zaman yghyna jyghylmay, tasada yqtamay, yqtasynnan atyp shyghyp, oqystan keudesin jelge tósep túra qalatyn, oqystan aghysqa qarsy jýzetin, oqystan seng men kóshkinge qaray úmtylatyn minezdi keyipkerler әlemi onyng ózining de jazushylyq minezin tanytatyn. 

Oralhan Bókey – qazaq sóz ónerine emeuringe toly yrghaqty, sentiymentalizmmen astarlasyp jatqan romantikalyq saryndy әkelgen, psihologiyalyq oy aghymyna qúrylghan lirikalyq   jelini kórkem jýie retinde ústanyp, shygharmalary arqyly mýldem tosyn kórkem әlemdi qalyptastyrghan jana túrpatty (novator) jazushy. Kórkem shygharmadaghy kenistik pen uaqyt kategoriyasyn tabighy túrghyda emin-erkin almastyra paydalanyp, sony kórkem yrghaq pen emeuringe úiytqan, sol arqyly shygharmalaryna zamanauilyq әri zamandyq sypat bergen, sonymen qatar ózi ómir sýrgen uaqyttyng kónil-kýiin keshegi zamannyng auanymen әldiylegen, eki dýniyeni teng ekshep, ekiúshty sezim arqyly qiyalyndy terbep, oiyndy bauraghan, qalayda, kóniline mazasyzdyq  әkeletin kórkem jýie – onyng basty shygharmashylyq ústanymy boldy. Zaman yghyna jyghylmay, tasada yqtamay, yqtasynnan atyp shyghyp, oqystan keudesin jelge tósep túra qalatyn, oqystan aghysqa qarsy jýzetin, oqystan seng men kóshkinge qaray úmtylatyn minezdi keyipkerler әlemi onyng ózining de jazushylyq minezin tanytatyn. 

Oralhan Bókeyding bas asauy basylmaghan ór minezi, ýnemi búlqynysty qimyl jaghdayynda beynelengen kórkem әlemi, tylsymy men tynysyn ishinde ústap, bulyghyp, qiyaldanyp jýretin kórkem keyipkerleri aqyry ony jan «Ayqayyna» alyp keldi. Jazushynyng zaman sarynyn, kórkem týisigi men uaqyt shyndyghyn «kókirek kózimen» (Abay) kóre bilgeni sonday, «Ayqay» men «Atau-kere» hikayattaryndaghy bostandyq ruhy erkin elding tizginin ústaugha úlasty. Ýnemi bulyghyp, jan bostandyghy men bas bostandyghyna ansaytyn Aqpan («Múztau»), Núrjan («Qar qyzy»), Tasjan («Mynau appaq dýniye»), Aqan («Bәri de maydan»), Tasjan («Jetim bota»), Taghan («Atau-kere»), Ospan («Óz otyndy óshirme...») beynelerining basty ansary da ruhany tәuelsizdik bolatyn. 

Jazushynyng shygharmalaryndaghy osynau bir ýzilmeytin ansardyng astaryn óz ortasy da, sheteldik әdeby qauym da, oqyrman da ýnsiz týsindi. Sondyqtan da bolar, Oralhan Bókey, óz túsyndaghy qazaq qalamgerlerining ishindegi shygharmalary shet tiline eng kóp audarylghan әri sol tústaghy әdeby ansargha ózinshe baghdar bergen nysanaly jazushy boldy. Onyng shygharmashylyq ómirbayanynyng bastalghanyna jarty ghasyr, dýniyeden ozghanyna jiyrma jyl ótse de, qazaq әdebiyetinde sol ansardyng orynyn toltyrghan qúbylysty kórkem әlem әli nyshan tanytqan joq. Mýmkin, ol әlem, jazushynyng mynau «appaq dýniyedegi» óz oryny siyaqty oisyrap túruy da mýmkin. Sonysymen de Oralhan ayauly, sonysymen de Oralhan sóz ónerindegi jasynnyng suymen suarylghan qúdiretti talant iyesi bolyp qala beredi. 

Talanttyng qyry men syny, syry men symbaty, yaghni, dýniyeni kórkem qabyldau әserining qalyptasuy, kórkem payymdauy (kózqarasy), kórkem beyneleui – suretkerlik minez arqyly tanylady. Oralhannyng ózi de, shygharmalary da minezdi edi. Ózining kidi minezi әkege tartsa da, onyng kórkem shygharmalarynyng minezi – tabighatynan egilip tughan esil sózding iyesi Kýliya anasynyng jandýniyesimen jalghasyp jatatyn. Egilip, esilip, shalyqtap, sharyqtap, qiyal men qiyalidyng arasynda ózi aitqanday «lәuhi» bop ómir sýrgen, saghymday múnarlanghan keyipkerlerding tolghanysy – kýlip otyryp jylap jiberetin, jylap otyryp kýlip jiberetin, ozan dauysty, múnly saryndy Kýliya sheshesining aghynan jarylghan aghysty әldiyining әuenin eske salatyn. Tipti onyng ýlken әdebiyettegi minezi de ózining talant túsauyn kesken, Semeydegi shyghys óniri jas jazushylarynyng seminaryna kórkemdik jetekshi bolyp kelip, eshkimge belgisiz Oralhan Bókeev atty búla jigitting talantyn әuelete asqaqtatyp, «Ghayni» degen shaghyn әngimesin «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalaghan Sәken serige (Jýnisovke) úqsap ketetin bas asau tústary az emes edi. Sol shaghyn shygharma «Shúghyla» men «Saryarqanyng janbyrynyn» jolyn ashty. Ol sol ýsh әngimesimen әdebiyetke ekpindep kirdi de, qashan kózi júmylghansha aryny basylghan joq.

Ol – jalpy әdebiyet әlemine roman­tikalyq-sentiymentalidik aghymdy realizmge teligen, Antuan sent de Ekzuperi, Yasunary Kavabata, Djerom Selindjer siyaqty biregey suretkerler qataryndaghy talant minezining bir ashylghan, bir qyry qúpiya kýiin saqtap qalghan túghyrly da, tylsym túlgha bolyp sanalady. Onyng adamdyq minezi de, qalamgerlik qyry da, ózi eng jaqyn tartqan etbauyrlaryna da tolyq әdibin jazbay ketti. Oralhannyng jaqyn da jat, keyde ystyq, keyde jatbauyr keyipkerlerining ishki әlemi sol qyrtysy tegistelmegen kýii býgingi kýnnen attap, ertengi kýnge bel asyp barady. Múnda Oralhangha teatr fakulitetining tabaldyryghyn attatqan akterlik qabiletining de sybaghasy bar. 

Onyng kórkem әlemi – mәngilik ansarly әlem. Ekenpery – aspan әlemin, Kavabata – Fudziyamany, Djerom Selindjer – bozbalalar әlemin qalay dýnie oqyrmandarynyng ansaryna ainaldyrsa, Oralhan Bókey – Altaydy, Ór Altaydy sonday nysanalyq beynege ainaldyrdy. Onyng shygharmalaryndaghy Altay – tek alystan agharandap, bir shókim búlt qúsap búlandaghan Aqsóre (Múztau) ghana emes, ol – iman men adamgershiliktin, pәktik pen tazalyqtyn, jiger men erliktin, órlik pen erkindikting Aqsóresi – ólshemi boldy. Onyng barlyq keyipkerleri ýnemi sol shyngha úmtylu, jetu jolyndaghy arpalysta suretteluining astary sonda. Tipti qúm men teniz turaly tuyndylarynyng ózinen de Altay men Aqsórening ruhy tanylyp, keyipkerleri biyikke úmtylyp túrady. Ol ózining jeke ómirinde de, shygharmalarynda da Altaydy jyrlap ótti jәne sanasy men keudesin kergen Altaygha degen sol saghynyshy basylmay ketti. Altay – Oralhan Bókeyúlynyng jalghyz ghashyghy, jalghyz jәne eng basty keyipkeri bolyp qaldy. 

Altaydyng asqaq Aqsóresi (Múztau) – ol ýshin mәngilik múrat pen ansar nysanasyna úmtylghan, aspandaghy búltqa saual qoyghan múnly әri qiyalilau, sanasy men sezimi qosarlana bulyqtyrghan shaqta qúmyghyp baryp tosyn qimylgha baratyn, Búqtyrmamen, yaghni, zaman aghysymen salyndy bolyp ketpey, órge úmtylghan sharasyz momyndardyng ruhany mәresi. Onyng alghashqy әngimesindegi qayau kónildi Ghayny ghana tau qoynyna tyghylyp úyatyna úya tabady. Al qalghan tuyndylarynyng barlyghyndaghy jeli tabighattyn, yaghni, Altaydyng baurynan bastalyp, zaman angharymen Aqsórege – Múztaugha qaray bet alyp bara jatyp, órge órshelene úmtylyp, kóktemde ózendi boylap baryp, uyldyryghyn shashyp, mert bolatyn kókserke qúsap, ne nayzaghaydan, ne borannan, ne sennen, ne selden, ne kóshkinnen, ne ózen tasqynynan tosqauylgha úshyraydy. Búl tek taghdyr men tabighattyng ghana tosqauyly emes, zamannyng tosqauyly bolatyn. 

Oralhannyng emeurinsiz, astarsyz, ótken zaman men óz túsyndaghy qysymy basym kenistik pen ómirdi salystyra menzemegen: Terisaqqan nege teris aghady? Terisaqqan Esilge qúyady. Esil qayda qúyady. Shirkin, Esil Terisaqqangha qúisashy – degen ispetti ekiúshty oigha qaldyrmaytyn bir de bir shygharmasy joq. Ol osy ekiúshty kórkem emeurinimen de qazaq prozasyna sony betbúrys әkelgen «Saryarqanyng samaly», «Qamshyger», «Bura», «Ardaq» siyaqty alghashqy әngimelerimen shygharmashylyq daralyqqa ie boldy. Múndaghy sentiy­mentalidi-romantikalyq saryn men sebepsiz shalyq (pafos) astasa kele sózsiz, ymmen ghana qazaq últynyng tauqymetti, keyde ýmitsiz taghdyry turaly múnly sezim tatyn túshyndyratyn. Rasynda da, nege Terisaqqan? Teris aghyp túrghan zaman aghysy emes pe. Esil – Obiqa, Obi – múhiytqa qúyady. Demek, Terisaqqannyng susyrap jatqan qazaq saqarasyna tamshysy tambaytynyn menzep otyr ma? Bura poezgha kelip soghylyp óledi. «Zaman qarayghyry dalanyng burasyn taptap ketip barady» – deydi. Sonda Bura – qazaq últy da, poezd – otarshyl imperiya ma. Kýnәsiz, qiyanattan habary joq, jany da, tәni de pәk Ardaq qyz nege qara kýshting qúrbandyghyna shalynady. Myna qamshyger sosializm zamanynda neghyp shekara attap jýr. Qaruyn nege izdeydi. Nege: Bәrin de «ótkenning sadaghasy» – dep myna zamangha jerine qaraydy? 

IYen dalada kiyesinen aiyrylyp, iyesiz aghyp jatqan Terisaqqan, iyesi men kiyesinen qosa aiyrylyp, yzadan bulyghyp, ketip bara jatqan poezdy soqqan Bura, mysy men mekeninen adalanghan, qamshysynyng úshymen kiyesin qaytarghysy kelip jýrgen Qamshyger (keyipkerding atynyng ózinen sayasy emeurindi astar izdegen baspa redaktory onyng esimin Sadaqbay dep ózgerttirgen), kiyesinen de, esinen de aiyrylghan, tәnin tilgilep ketken jauyzdyqtyng ne ekenin bilmegen Marqakólding Ardaghy (múnda Jýsipbek Aymauytovtyng Aqbilegining úzyn saryny bar), elinen de, jerinen de, balasynan da aiyrylyp, Ay men dala ghana júbatqan, aidalada anyrap qalghan Aypara beynelerindegi anyrau saryny «Kerbúghy» arqyly kórkem tújyrymyn tapty. Úly dalanyng úly saryny, kenistik yrghaghy, uaqyt әueni qúlaq kýiin keltirgen shygharmashylyq ansar Altaydyng anghary men qaptalyna kelip qúndaqtaldy. Alayda zamana auany men zaman yrghaghynyng ozan әldii Oralhan shygharmalarynyng úzyna boyyndaghy búrau jelisi bolyp qaldy. 

Endi ol kónil-kýy «Jasyn», «Ýrker», «Jylymyq», «Qasqyr úlyghan týn» arqyly «Qar qyzy», «Múztau» hikayattaryna úlasyp, ondaghy oqigha saryny uaqyttyq sypatta kórinip, óz zamanynyng pernesin bas­ty. «Qysy úzaq» qar basqan, yzgharly «mynau appaq dýniyeni» zaman yzghary retinde emeuirin etip alyp, sol yzghyryqta ómir sýrgen, qiyal men qiyaly ómirding arasynda ýskirikke úshyraghan jandardyng jan qysymy – ómirden tys shenberde, qiyan qúzda, shyghan shynda, alys asuda, kóshkindi qyspaqta oqshau suretteldi. 

Jalghyzdyq – Oralhan Bókeyding shyghar­malaryndaghy basty jeli, kórkem týisikting tereninde úilyqqan kónil auany, pendege tiyesili jazmyshtyng syiy dengeyinde shendestirilgen kórkem beyneleu jýiesining jiyntyghy, iyirilgen oidyng shýikesi mindetin atqardy. Tipti «Óz otyndy óshirme...», «Atau-kere» siyaqty irgeli, kesek te kólemdi, әrtýrli tartystyng tamyrlary toghysatyn romandarynyng ózinde keyipkerler jalghyz­dyqpen jii betpe-bet qalady. Múnyng bas­ty sebebi, ol shygharmalaryna oqighany jeli etip aludan boyyn aulaq saldy. Barlyq keyipkerleri tek ishki tolghanys arqyly túlghalandy. Tipti publisistikalyq tuyndylarynyng ózinde ol adamnyng ishki oy iyirimin basty nysana etip aldy. Búl rette Oralhan Bókey jurnalistika salasynda lirikalyq keyipkerdi ocherk janrynyng bir qyry esebinde ornyqtyrghan qalamger. 

Oralhannyng shygharmalaryndaghy sol jalghyzdyqty sezindiretin de jәne sol jalghyzdyqtan qútqaratyn da tabighat bolatyn. «Qar qyzyndaghy», «Qúm minezindegi», «Jetim botadaghy» – әn salatyn shaghyldar, әn aitatyn, jylaytyn qúm tóbeler, «kýrsinetin, óksiytin, ózine shaqyryp kýletin tolqyndar» jalghyzdyqtan keudesi sartap bolyp zaryqqan jalghyzdyng jýregin әldiyleydi. Qoghamnan týnilgen keyipkerler tabighattyng tosyn da mylqau qúbylysymen ghana syrlasa alady jәne odan jauap alady. Múnday tylsym ýilesimderding keyipkerding ishki әlemimen astasyp ketetini sonday, oqyrmanyn «bota jetektegen qyzdyn» tolqyndy keship, kýnge qaray bet alyp bara jatqanyna ilandyrady. Ony ilandyrtyp túrghan – tek qana Oralhannyng jazu mәnerine ghana tәn, kórkem әsering men oiyndy joghary-tómendi, ilgerindi-keyindi, ondy-soldy shayqaytyn lyqsymaly shalyqtaular (pafos). 

Onyng búl tәsildi – oqyrmannyng ózin keyipkerding kónil kýiimen ýndestirip jiberetin pafosty sheber mengergeni sonday, Oralhannyng oqyrmandary (iyә, Oralhannyng óz oqyrmany boldy) «ay astyndaghy aidynda bota jetektegen qyzben birge teniz keship ketkisi» keletin. Búl rette ol óz kezenindegi «kulittik» sipattaghy jazushy boldy. Onyng shygharmalary oqyghan adamdy eshqashan da bey-jay qaldyrghan emes. Ýnemi sana men kónil tolqynyn shayqap otyrdy. Bir sәt kónilindi aspangha úshyryp, esh týsiniksiz «bәri de ótkenning sadaghasy» dep keyipkerin jerge qaray laqtyra salu, sodan keyin әldebir emeurin arqyly júbata salu, qayryp ózining kónil auanyna týsiru – sol jalghyzdyqty júbatqan jazushylyq әldii siyaqty әser qaldyratyn.

Mine, osynday lyqsymaly sha­lyq­taular – ishki yrghaqpen, josylyp túrghan kórkem tilmen, tabighat suretimen astasqanda, keyipkerding sharasyzdyqtan tuyndaghan jandýniyesi asa quatty әserge bóledi. Qarama-qarsy kórkem tәsilderding aghystary men yrghaghynyng osylay lirikalyq әuenmen sharpysa ýilesim tabuy onyng kórkem әlemin qúbylysqa ainaldyrdy. Ádebiyetting eshqanday teoriyasyna baghynbaytyn, ólshemge simaytyn. Óz túsyndaghy әdebiyet synshylaryn bylay qoyghanda, qisynmen (teoriyamen) qarulanghan zertteushilerding de osy kýnge deyin onyng shygharmalarynyng ereksheligin tap basyp tany almay jýrgendigi de sondyqtan. Óitkeni, onyng tuyndylarynda kenistik pen uaqyt kategoriyasy әr sóilemde, әr abzasta alma-kezek almasyp jatatyn. Al búl tәsil «Ayqay» («Shaytan kópir»), «Atau-kere» hikayattarynda ózining sharyqtau shegine jetti. Osy eki hikayattaghy Dauys, Aspan, Ayqay kim, iyә, kim? Qazirgi uaqytqa, ótken zamangha qaharyn tógip túrghan kimning dauysy, kimning aiqayy, qay aspan? 

Oralhan Bókeyding tuyndylaryndaghy kenistik pen uaqyt kategoriyalarynyng klassikalyq sarynyn kenestik batys jazushylary, shet el qauymy tez týsindi. Japatarmaghay jedeldete audaryldy. Óitkeni búl eki úghym – dýniyeni, sol arqyly adam janyn týsinuding sanalyq sypatyn, yaghni, әueli sana, sodan keyin bolmys degen qisyndy tanytatyn. Ókinishke oray, adamnyng sanasyn bolmysqa baghyndyrghan kenestik kórkem óner teoriyasy, kórkem kenistik pen uaqytty tek tarihy uaqyt túrghysynan qarastyrdy. Al tarihy uaqytqa tek taptyq, partiyalyq, últsyzdyq (internasionalidyq) túrghysynan bagha berildi. «Atau-keredegi» túqymy azghan egde әielding beynesin bolmystyq tarihy uaqyt túrghysynan taldau mýmkin be? Mýmkin emes. 

Kenes túsynda búl kategoriyalar yrghaq, әuen, buyn, ekiúshty jeli, ekiesti sharyqtaular retinde qarastyrylyp, onyng tegin psihologiyalyq kórkem taldaulardan taratty. Búl – «amalsyzdyng amaly» ekenin kórkemóner teoretikteri týsindi, Sh.Aytmatovtyng «Janghyryq» pen M.Bulgakovtyng «Sheber men shaytan» (әdebiyet synshylary «Master men Margaritanyn» týpki mәnin osylay tәmsildeuge yqtiyarly) shygharmalaryn taldau arqyly kenistik pen uaqyt mәselesin esh qauly-qararsyz, oqulyqsyz sheship aldy. Al qazaq әdeby qauymy onyng jigin ajyrata almay qaldy. Sonyng nәtiyjesinde Oralhannyng tuyndylary psihologiyalyq kórkem taldau, әsireәfsanalyq (miftik) saryn, pafostyq sharyqtau degen teoriyalyq túrghydan týpki tegi negizdelmegen qisyndarmen qisyndyra taldanyp keledi. 

Kórkem shygharmanyng mәiegi – kórkem týisik. Al tarihy uaqyt onyng syrtqy qabyghy. Demek, Oralhan Bókey shygharmalarynyng syrtqy jyltyraq qabyghyn qyzyqtaytyn uaqyt ótip ketti. «Atau-kere» men «Shaytan kópirdegi» kórkem kenistik pen kórkem uaqytty «tarihy uaqyttyn» qabyrshaghynan shygharyp alyp qarastyrghanda ghana jazushynyng naqty týpki kórkem ansaryn asha alamyz.

Oralhannyng qalamynan shyqqan jәne qalypty realistik qasang suretteu túrghysynda jazylghan shygharmasy – «Óz otyndy óshirme» romany. Ádeby qauym tuyndynyng kórkemdik sypatynan kóri jazushynyng janryn ózgertkenine jatyrqay qarady. Sol salqyn qabaq oqyrmannyng da rayyna iz saldy. Ádeby pikirding ýnsizdigi jazushyny qatty alandatty. Tipti ózining qalamyna degen senimsizdikti de oyatty. Qalamgerding búrynghy jazu mәnerin ózgertkenine oqyrman qauymnyng ishi ashyghanday, ózderining ruhany әlemin jyrlaghan jazushydan kóz jazyp qalatynday sezindi. Búl eshqanday negizsiz jәne әdiletsiz payymdau edi. «Óz otyndy óshirme» romany – HH ghasyrdaghy qazaq romandarynyng belortasynan oryn alatyn túlghaly tuyndynyng biri bolyp әdebiyet tarihynda qaldy.

Osy tústa ol ózining realistik yryqqa yqtaghan qalamyn suytqysy kelgen synay tanytyp, sahnalyq shygharmalar jazdy. «Qúlynym menin» piesasy sahnagha qoyylghanda әdeby qauymnyng da, oqyrmandardyng da beti beri qarap, bayaghy «jalghyzdyq» pen «jalghyzdardyn» jyrshysymen qayta tabysqanday boldy. Búdan keyin sahnagha jol tartqan «Teketires»,«Men sizden qorqamyn», «Jeltoqsan jeli», «Qar qyzy», «Zymyraydy poezdar» atty shygharmalary jazushynyng kezekti tuyndysy retinde salqyn qabyldandy. Múnyng basty sebebi, búl piesalardyng deni búryn jariyalanghan kórkem shygharmalarynyng sahnalyq núsqasy ekendiginde bolsa kerek. Onyng esesine, «Qara sózben jyrlayyn» jәne «Tortay mingen aqboz at» atty shaghyn toptamalary onyng realistik jazu mәneri men jazushylyq sheberligin qanyq-tanyq anyqtap berdi.

Ózining sýiikti janryna qayyrylyp oralghanda jazylghan «Bәri de maydan», «Shaytan kópir», «Atau-kere» hikayattary Oralhan Bókeyding shygharmashylyq ónerining atoyly asuy bolyp tabylady. Jospar kýiinde qalghan «Aldanghan úrpaq» trilogiyalyq romanyn qanday shygharmashylyq taghdyr kýtip túrdy, ony endi boljau mýmkin emes. 

Qalay degenmen de, qazaq kórkem sóz ónerine óshpes tanba, ólmes tuyndy qaldyrghan Oralhan Bókeyding shygharmashylyq joly qashanda tughan elining ziyaly qauymynyng nazarynda, zerek oqyrmannyng oiynda, zerdeli әdebiyettanushylardyng alghauynda bolary anyq.

"Týrkistan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006