Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 4006 0 pikir 10 Qyrkýiek, 2013 saghat 11:15

Lama Shәripting Buddagha qatysy joq!

Qayrat Lama Shәrip aghamyz Qazaqstan Respublikasy Din isteri komiytetining basyna kelgeli ol kisining ata-tegine qatysty bilip-bilmey aitylghan qanqu sóz kóbeydi. Keybireuler ishterinde bir óshi bar siyaqty, kek ala almay jýrgendey jala jauyp, «Budda shariyf» dep mazaqtaghanyn da kórdik.

Áriyne, kópshilik qauym bilmestikten qatelesetin shyghar. Biraq, arab tilin biletinderding ózi keyde әdeyi óreskel sóz aityp, júrtty adastyratyny bar. Sonyng nәtiyjesinde «Lama Sharif – týsiniksiz túlgha, lama – Budda dinining «moldasy», endeshe, Lama Sharif te músylman emes, basqa din ókili, islamnyng jauy» degen pikir qalyptastyru – ol toptyng maqsatyna ainalghanday.

Shyndyghynda múnyng bәri – naghyz ghaybat, ósek, jala. Múny shygharyp, órbitip taratyp jýrgen dinbúzar músylmandar, tereng oilamaytyn essizder, ergish jastar dep oilaymyn. Osy maqalany jazuyma da sebep bolghan – Qayrat aghamyzdy «lama» dep kemsitip sóilegen keybir moldekenderding sózi.

Óz basym Lama Sharif familiyasyn baspasóz betterinen alghash kórgenimde «kim qoysa da atasyna tereng maghynaly esim qoyypty, mýmkin atalary din ústaghan tereng taqua molda bolghan shyghar, iya bolmasa ghalym músylman taqualarmen jaqyn aralasqan kisilerding úrpaghy ghoy dep qatty quandym. Búl quanyshty jay. Óitkeni «Lama Shariyf» – tereng maghynaly úghym. Lama Sharifti kóp adam týsine bermeydi ghoy.

Qayrat Lama Shәrip aghamyz Qazaqstan Respublikasy Din isteri komiytetining basyna kelgeli ol kisining ata-tegine qatysty bilip-bilmey aitylghan qanqu sóz kóbeydi. Keybireuler ishterinde bir óshi bar siyaqty, kek ala almay jýrgendey jala jauyp, «Budda shariyf» dep mazaqtaghanyn da kórdik.

Áriyne, kópshilik qauym bilmestikten qatelesetin shyghar. Biraq, arab tilin biletinderding ózi keyde әdeyi óreskel sóz aityp, júrtty adastyratyny bar. Sonyng nәtiyjesinde «Lama Sharif – týsiniksiz túlgha, lama – Budda dinining «moldasy», endeshe, Lama Sharif te músylman emes, basqa din ókili, islamnyng jauy» degen pikir qalyptastyru – ol toptyng maqsatyna ainalghanday.

Shyndyghynda múnyng bәri – naghyz ghaybat, ósek, jala. Múny shygharyp, órbitip taratyp jýrgen dinbúzar músylmandar, tereng oilamaytyn essizder, ergish jastar dep oilaymyn. Osy maqalany jazuyma da sebep bolghan – Qayrat aghamyzdy «lama» dep kemsitip sóilegen keybir moldekenderding sózi.

Óz basym Lama Sharif familiyasyn baspasóz betterinen alghash kórgenimde «kim qoysa da atasyna tereng maghynaly esim qoyypty, mýmkin atalary din ústaghan tereng taqua molda bolghan shyghar, iya bolmasa ghalym músylman taqualarmen jaqyn aralasqan kisilerding úrpaghy ghoy dep qatty quandym. Búl quanyshty jay. Óitkeni «Lama Shariyf» – tereng maghynaly úghym. Lama Sharifti kóp adam týsine bermeydi ghoy.

Sonymen, Lama Sharifting negizgi maghynasyna keleyik. «Lama» sózi – arabtyng «lama'a» (ﻟﻤﻊ, ﻟﻤﻌﻪ) sózining qazaqshalanghan týri. «Lama'a» – arab tilinen audarghanda «jarqyrau», «jaltyldau» degen maghynany bildiredi. Búl sózding birneshe sinoniymi bar: allakun – ashyq; barrakun – jaltyr, jaltyl, jaltyraq; uamidun – núr, núr shashu, sәule, shúghyla, tamasha, keremet, kóz shaghylystyratyn; al «shariyf» sózining maghynasy – ataqty, izgi, meyirban, taza degendi bildiredi.

Sonda, Lama Sharif – Núr Sharif degen sóz eken. Dәstýrli islamdyq diny týsinigimizde eng әueli Payghambarymyz Múhammed s:gh.s.-nyng núry jaratylghany aitylady. Basqa jaratylys sodan órbigen. Mine, sondyqtan bizding qazaq tanymynda Núr sharif degende eng aldymen asa qúrmetti Payghambarymyz eske týsedi. Sonda, Lama Sharif esimining maghynasy – eng ataqty núr, eng ataqty sәule degen maghyna bolyp shyqty.

Bizding ata-babalarymyzdyng ishinde Islam dinining túnyq búlaghynan susyndaghan, óte tereng ruhany syrlargha jetken ghúlamalar kóp bolghan ghoy. Arab júrtshylyghynyng ózi de týgel syryn týsine bermeytin «Lama Shariyf» esimining qazaq arasynda kezdesui osyghan dәlel emes pe?

Bir qyzyghy, bizding jana muftiyimiz Erjan qajy Mayamerovting aty-jóni de kelmey jatyp keybireulerding talqysyna týsip ketti. Shynynda da, qazaq arasynda kezdesip qalatyn Mayemer esimining týp-tórkini – arabtyng Múghammar (ﻣﻌﻤﺮ) – «úzaq ómir sýretin», yaghny bizding tilge jaqyn «Kópjasar» degen kisi aty bolsa kerek. Múghammar – Qúran Kәrimde kezdesetin sóz, Syr ónirinde ótken ataqty Qaljan ahunnyng da Múghammar esimdi úly bolghan. Liviyanyng taqtan taydyrylyp, óltirilgen kósemi Kaddafiyding esimi de Muammar edi.

Nadandyq – búl bir dert qoy bizge jetken,

Danalargha tynym bermey tentiretken.

Tarihta nadandardyng kesirinen

Músa Mәdiangha qashyp, Isa kókke ketken...

Endeshe, taza ruhani, islamy tereng maghyna beretin Lama Sharif esimin búrmalamayyq, ony ózgege telimeyik degim keledi.

S.ESENTEMIR,

Aqtóbe qalasy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006