Dәuren Quat. Nómiri birinshi әkim
Búqaralyq aqparat qúraldary men zertteu-saraptau ortalyqtary qoghamdyq pikir alanyna jýginip, toqsan sayyn oblys jәne qala әkimderining bet-bedelin, halyqqa tanymaldylyghyn anyqtap otyratyny bar. Ákimqaralargha qatysty kezekti baghalau synaghyn osy joly «Vremya» gazetinen sholyp qaldyq (1-suretti qaranyz. Keste "Vremya" gazetinen alyndy). Kóshbúidasyn әdettegidey Elordamyzdyng eren jýirik әkimi Imanghaly Tasmaghambetov jetegine alypty. Imanghaly Núrghaliyúlynan keyingi oryn Qazaqstandaghy eng iri megapolis – Almaty qalasyn alty jyldan beri basqaryp otyrghan Ahmetjan Esimovke tiyipti. Osy arada bir aita keterligi, «ekinshi oryn» - Esimov myrzanyng menshikti mekeni siyaqty: tómen týspeydi de, joghary kóterilmeydi de. Al, ýshinshi oryn auyspaly bola bastasa kerek. Ýshinshige kópten beri Shyghys Qazaqstan oblysynyng memleketshil әkimi Berdibek Mәshbekýly ie bolyp kelgen. Endi Saparbaevtay sanlaqtyng ornyna Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ýndemey jýrip ýlken istermen shúghyldanatyn, әbjil qimyldaytyn әkimi Asqar Myrzahmetov jayghasypty. Aldynghy ýshtikten keyingi oryn bólisu turaly bóle-jara ne deymiz, kestege kóz tiginiz. Áriyne, әkimderding búlaysha reyting «týzui» bireuge únap, bireuge únamauy әbden mýmkin. Mysaly, aqtóbelikter Arhiymed Múhambetovtyng әkimder «alamanynda» «shang qauyp» artta qala bergenimen kelispeydi.
Búqaralyq aqparat qúraldary men zertteu-saraptau ortalyqtary qoghamdyq pikir alanyna jýginip, toqsan sayyn oblys jәne qala әkimderining bet-bedelin, halyqqa tanymaldylyghyn anyqtap otyratyny bar. Ákimqaralargha qatysty kezekti baghalau synaghyn osy joly «Vremya» gazetinen sholyp qaldyq (1-suretti qaranyz. Keste "Vremya" gazetinen alyndy). Kóshbúidasyn әdettegidey Elordamyzdyng eren jýirik әkimi Imanghaly Tasmaghambetov jetegine alypty. Imanghaly Núrghaliyúlynan keyingi oryn Qazaqstandaghy eng iri megapolis – Almaty qalasyn alty jyldan beri basqaryp otyrghan Ahmetjan Esimovke tiyipti. Osy arada bir aita keterligi, «ekinshi oryn» - Esimov myrzanyng menshikti mekeni siyaqty: tómen týspeydi de, joghary kóterilmeydi de. Al, ýshinshi oryn auyspaly bola bastasa kerek. Ýshinshige kópten beri Shyghys Qazaqstan oblysynyng memleketshil әkimi Berdibek Mәshbekýly ie bolyp kelgen. Endi Saparbaevtay sanlaqtyng ornyna Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ýndemey jýrip ýlken istermen shúghyldanatyn, әbjil qimyldaytyn әkimi Asqar Myrzahmetov jayghasypty. Aldynghy ýshtikten keyingi oryn bólisu turaly bóle-jara ne deymiz, kestege kóz tiginiz. Áriyne, әkimderding búlaysha reyting «týzui» bireuge únap, bireuge únamauy әbden mýmkin. Mysaly, aqtóbelikter Arhiymed Múhambetovtyng әkimder «alamanynda» «shang qauyp» artta qala bergenimen kelispeydi. «Bizding Arhiymed Begejanúly oblysqa әkim taghayyndalghaly beri jaqsy isterding bastauynda jýr, júmysty da japyra jasaydy, kópting kónilinen shygha bilude» desedi. Qyzylordagha Qyrymbek Eleuúly barghaly Syr boyyndaghy tirlik búrq-sarq qaynap, enbek maydanynyng qyrmany qyzyp bastaghangha úqsaydy. Bayanauyl jaqta Erlan Aryn kazaktardyng atamandyghyn da qabyldap, Tәuelsiz el túrmysynan esken jyly lep pen janashyldyqty da synalap engizip jatyr. Sózding turasyna kóshsek, әr әkim ózining shekti mýmkindigining sheginde qimyldauda. Mine, biz bayandamaq әngimening ózegi de – osy. Bizding payymymyzda shekti mýmkindik – әkimderding biylik bólinisindegi atqaratyn mindeti men qyzmeti ghana emes, kerisinshe sol mindet pen qyzmetti kim qalay oryndauda degenge sayady. Mysaly, Imanghaly Tasmaghambetov... Búl kisining esimi atalghan ortada júrt «Á-ә, IYmekeng be?!.» dep ishtartyp, jadyrap shygha keledi. Mәseleni úzyn arqan keng túsaugha salmay, qiynnan qisynyn tabatyn, «elge bolsynshy» dep túratyn elgezek, isker azamatty kóre qalsa, býgingi qazaq ony Imanghaly Núrghaliyúlyna úqsatyp sóileydi. «IYmekeng siyaqty eken», «Tilinde IYmekenning sheshendigi, aitqyshtyghy bar eken», «Is-qimyly, adamgha iltifaty, parasat-payymy qúddy IYmeken»... osylaysha jalghasyp kete beredi. Kórdiniz be, Imanghaly Tasmaghambetov – qalyng búqara kónilindegi nómiri birinshi әkim. Sondyqtan Elorda әkimining reytingtik baghanada birinshi orynda túruy talassyz shyndyq. Alayda, «shyndyq qansha núrly bolghanymen adasqan aqylgha sәule týsire almaydy, uaqyttyng ózi soghan sebepker bolsa amal bar ma?» (Shoqan Uәlihanov), key-keyde Tasmaghambetovke de tasadan tas boratatyndar tabylyp jatady. Azamat erding ghaziz basyn qauesetting qara qazanyna salyp qaynatpaqqa tyrysady. Tipti ósire maqtap, esire dәriptep zamanauy Qazaqstan atty memleketting arhiytektory Nazarbaevqa sayasy bәsekeles etpek bop әurelenedi. Biraq sonyng bәrinde (til-kózimiz tasqa) Tasmaghambetovtyng mereyi ýstem shyghady. Oiymsha, qara qyldy qaq jaratyn kýsh-qayrat osy bir ótkir janarly, salqyn aqyldy әm minezdi azamattyng boyyn shiryqtyryp jiberetin bolsa kerek. Sonday jigerli, is dese janyp týsetin túlghany bek tanyghan Preziydent Nazarbaev ony memlekettik qyzmetting barlyq ótkeleginen ótkizip, kemeldene týsuine jaghday jasap baghuda. Búl ras jәne búnyng rastyghyn dәleldeu ýshin Tasmaghambetovtyng biografiyasyn aqtaryp otyrudyng qajeti joq, júrt biledi: Imanghaly Núrghaliyúly ministr lauazymyna bekidi, - toqsanynshy jyldardaghy toqyraudyng túsynda qoghamdy toghysharlyq jaylap ketpesin dep, memlekettilikting mәiegi mәdeniyette ekendigin dәleldep baqty; Atyrau oblysynyng әkimdigine taghayyndaldy, - múnayshylar qalasyn aldymen kón-qoqystan aryltyp, Ortalyq biyliktegi búlyqsyghan myrzalargha jer baylyghy el baylyghyn eseleuge tiyis ortaq ýles, ortaq sybagha degendi týsindirip, alpauyt investorlarmen teng otyryp sóilesuding mýmkindigin tudyryp attandy; Premier-ministr qyzmeti men Memlekettik hatshy missyasyn biyik abyroymen tәmamdady. Preziydent әkimshiligin basqardy. Almatynyng tynysyn ashyp, jolayyryqtar men kópirlerge toltyrdy. Qysqasy «jogharghy jaqtaghy» bedeldi qyzmetting bel-belesin Tasmaghambetovtey jorytqan adam kemde-kem. Mine, endi ol Elordamyzdy halyqaralyq "EKSPO-2017" kórmesining qarsanynda «Aqyldy qala» jasaudyng qamyna kirisip ketti. «Aqyldy qala» jayly әngime óz aldyna, sol «aqyly» kirip «esenge» bet alghan Elordamyzdyng qaydaghy bir «patiy-matiylerden» arylyp, әidik kóshelerining qarakózdenip qalghany kónildi jelpindiredi. Esinizde me, Elbasy astanajúrtyn Saryarqanyng tósine nege әkelip qondyrdy, Astana qalasynyng strategiyalyq manyzy men el ruhyn serpiltudegi roli qanday bolmaq degen oidan maqúrym «oyynshyq» әkimder osydan alty-jeti jyl búryn Elordany boyauy battasqan Brodveyge úqsatpaqqa tyrashtanyp «glamurlep» tastap edi ghoy, Tasmaghambetov bara sonyng bәrin sypyrdy. Astana qazir Saryarqanyng salqyn sabatyna shomylyp, sardaladan sarqylyp bitpes quat alyp, zau biyikke boylap barady. Ayaq artar qoghamdyq kólikteri de, kóshesi de qazaq tilinde sóileydi. Aqyldylyghynyng belgisi sol emes pe, jinaqy, tәrtipti, taza qalagha ainaldy. Ózge qalalarymyzdyng әkimderin bәlkim qazandyqtyng otyn-suy, qúbyrlardyng qyryq búrauy qúmbyl tolghandyratyn shyghar, al, Imanghaly Núrghaliyúly sonyng bәrimen birge Astananyng ruhany ómirine, aghartu salasyna, ziyaly qauymdy oilandyratyn mәselelerge, t.b. erekeshe mәn beredi. Óitpeske jәne amal kem. Óitkeni býgingi әkim tek sharuashylyq mәselesimen shektelip qalmauy kerek, mәdeniyetter almasuyndaghy jahandyq qúbylystardan últ kelbetin saqtap qalatyn eldik, memlekettik múratty istermen, әkimshilikting pәrmenin arttyratyn sayasy júmystarmen qat-qabat shúghyldanuy qajet. Ásirese, býgingi әlemning ozyq elderinin astanalarymen iyq tenestirip ýlgergen Astananyng әkimi... Sebebi Astana halqynyng jansany keyingi 15 jylda bes esege ósip 800 myngha jetti. Jyl sayyn 1,5 mln sharshy metr jerge kópqabatty ýiler salynuda, búl jyl sayyn Astanada 15 myng pәter paydalanugha beriledi degen sóz. Aldaghy jyldary elorda túrghyndarynyng qarasy 1-1,2 milliongha baryp qaluy yqtimal dep boljanuda.
Astanadaghy túrghyn ýilerde qansha lift, aulasynda qansha oryndyq bar ekendigin jatqa soghatyn әkim bir súhbatynda osy uaqytqa deyin Elordamyzdyng ainalasy men kóshelerine 40 myng týp aghash, 9 million gýl otyrghyzylghanyn aityp edi. Keyingi kýnderi "Smart Astana" - yaghni, túrmysqa ynghayly "ghajayyp qalanyn" qam-tirligine kirisip ketken sekildi, adamnyng óni týgili týsine kirmeytin keremetter turaly sóz bastady. Onyng bәrin aldaghy uaqytta kóre jatarmyz. Eng bastysy – Elorda el nazarynda, Elbasynyng alqauynda, elimizdegi nómiri birinshi әkimning basqaruynda.
Abai.kz