Qazaqta «eki qoshqardyng basy bir qazangha syimaydy» degen sóz bar. E.Heminguey (1899j. — 1961j.) men U.Folkner (1897j. — 1962j.) tirisinde dәl solay bir-birimen til tabysa almaghan túlghalar boldy. Jay ghana úsaq-týiek sózden bastalghan tartys sonynda eki jazushynyng ómirimen sabaqtasyp, shygharmashylyq ghúmyrymen birge órilip ketti. Qaqtyghystyng súlbasynan biz eki túlghanyng әdebiyet turaly talgham-tarazysy, ústanymy, oilau zandylyghy,  pendelik qasiyetimen úshyrasamyz. Odan da manyzdysy — búl teke-tires ekeuining ónerdegi qaytalanbaytyn dara bolmysyn  anyq kórsetedi.

Qazaqta «eki qoshqardyng basy bir qazangha syimaydy» degen sóz bar. E.Heminguey (1899j. — 1961j.) men U.Folkner (1897j. — 1962j.) tirisinde dәl solay bir-birimen til tabysa almaghan túlghalar boldy. Jay ghana úsaq-týiek sózden bastalghan tartys sonynda eki jazushynyng ómirimen sabaqtasyp, shygharmashylyq ghúmyrymen birge órilip ketti. Qaqtyghystyng súlbasynan biz eki túlghanyng әdebiyet turaly talgham-tarazysy, ústanymy, oilau zandylyghy,  pendelik qasiyetimen úshyrasamyz. Odan da manyzdysy — búl teke-tires ekeuining ónerdegi qaytalanbaytyn dara bolmysyn  anyq kórsetedi.

Ádeby ortada E.Hemingueyding danqy erte shyqty. Onyng daqpyrtyn alysqa jibergen Parijde  jaryq kórgen «Bizding dәuirimizde» (1924j.) atty әngime jinaghy men alghashqy romany «Kýn de kóteriledi» (1926j.) edi. Soghan deyingi ýsh әngime jәne on ólennen túratyn toptamasyn synshylar men oqyrman jyly qabyldaghan bolatyn. Ásirese, AQSh-tyng әigili әdebiyet synshysy E.Uelison, Parijde túryp jatqan әiel jazushy Seynderding jana tughan sholpan júldyzynday jarqyrap shyqqan talanyt turaly aitqan sózderi júrttyng esinde qaldy. E.Hemingueyding әngimeleri sóilemderi yqsham, bas-ayaghy jinaqy, dәldikke boy úrghan, dialogqa jete mәn beretin ereksheligimen birden kózge týsetin edi. Búl qasiyet synshylardyng nazarynan tys qalghan joq. E.Uelison «ol (Heminguey) bolattyng betine oiyp jazghanday jazady», «shygharmalarynda talantty suretshilerding qoltanbasyna tәn qasiyet bar», «qashanda súlulyqqa boy úryp, ónerge tәn sәule izdeydi», «shaghyn bolghanyna qaramastan búl shygharmalar óner túrghysynan soghys turaly jazylghan býgingi shygharmalardyng qay-qaysysynan da ozyp túr» dep jazghan. E.Heminguey turaly jazylghan ghúmyrnamalyq enbekterdi oqyp otyrsaq, onyng 1925 jyly («Kýn de kóteriledi» romany jaryq kórdi) әdeby ortada tanylyp, 1929 jyly («Qosh bol, qaruym» romany jaryq kórdi) su jana klassik bolyp moyyndalghanyn bayqaymyz. Búndaghy basty sebep — jazushynyng qalamynyng ózgeshe órnek salyp, ónerde jana talgham әkelip, prozanyng tyng mýmkindigin ashqanynan deuge bolady. E.Heminguey әdebiyet tarihynda moyyndalghan әngime jazudyng sheberi. Onyng romandarynan kemshilik tabugha bolar, biraq, әngimelerining deni qaytalanbaytyn has ónerding tuyndysy. E.Heminguey әngime janyrynda soghan deyingi shygharmalarda anyq kórinis tabatyn oqighany, sujetti alyp tastap, olardy kino tiline úqsas montajdap beruding tәsilin shygharmashylyqqa kirgizgen birinshi jazushy. Keyin búl tәsildi ol múhittaghy múztaudyn(aysbekriktin) bolmysymen týsindirdi. «Eger ózing jaqsy biletin dýniyeni alyp tastasan, shygharmang jandana týsedi. Al ózing anyq bilmeytin dýniyeni alyp tastasan, onday shygharmany jazghannan, jazbaghan dúrys», «múhittaghy  múztaudyng aibatty kórinetin sebebi —  onyng segizden biri bóligi ghana su betine shyghyp túrady, qalghan bóligi kórinbeydi. Sen ózing jaqsy biletin dýniyelerdi qysqartqan sayyn múztaudyng tasadaghy bóligi qalynday týsedi», — degen E.Heminguey.

Prozagha tәn bayandau tәsilinde ýsh týrli jaghday oryn alady. Onyng birinshisi — әngimeni bayandaushy jaqtyng (avtordyn) biletini oqyrmannan kóp bolady. Dәstýrli shygharmalardyng deni osy ýlgide jazylghan. Aytalyq, qazaq әdebiyetinde M.Áuezovting «Qaraly súlu», «Kinәmshil boyjetken» siyaqty әngimelerinde avtor oqyrmanyna aitugha tiyistini dýniyeni erkin kósilip syrtqy kórinisten ishki jan dýniyege deyin bara otyryp, sarqyp aitugha tyrysady. Shygharmanyng auany da soghan ynghaylanghan. Múnda oqyrman avtordyng auzynan barynsha kóp derek alugha ghana beyimdelip otyrady. Ekinshi tәsil — bayandaushy men oqyrmannyng bileri qaraylas túrady. Búndayda bayandaushy shygharmada bir keyipkerding róli dengeyinde ortagha shyghady. Onyng auzynan shyqqan aqparattyng bәri ózi kórgen dýnie men oilaghan oiynan ghana túrady, odan arygha barmaydy. Búl tәsil jeke adamnyng (keyipkerdin) subektivti mýmkindigin barynsha paydalanugha negizdelgen. Ýshinshi tәsil — bayandaushy oqyrmannan az biletin siyaqty bolyp ortagha shyghady, shygharma, negizinen, osy shaqpen jazylady. Múnda avtor aitugha tiyisti dýniyeni ghana aitady, onda da tike emes, barynsha janama tәsildermen detalidardy ghana jetkizedi. E.Hemingueyding әngimelerining deni osyndaghy ekinshi, ýshinshi tәsilge qúrylghan. Aytalyq, «Indiyandar mekeninde» shygharmasynda jazushy ekinshi tәsildi qoldansa, «Aq pilge úqsaghan órkeshti taular» әngimesinde ýshinshi tәsildi paydalanghan. Múnday mәtin oqugha qarapayym bolghanymen, týsinuge aitarlyqtay salmaq salady. Búl turaly synshylar «ol (E.Heminguey) oqyrmannan bir-aq nәrseni kýtedi — ózimen ýndesudi qalaydy. Mәtinde ymdau tәsilin qoldana otyryp, bir sózben birneshe mazmúndy elestetedi», «ol kóz ben baqylau obektisi, baqylau obektisi men oqyrmandy tike baylanystyrady», —  (H.Ueyd) dep jazady. Álem әdebiyetinde býginde E.Hemingueyshe sheberlikting ýlken mektebi qalyptasqan. Sol mektepting bir týlegi 1982 jylghy Nobeli syilyghynyng iyegeri Latyn Amerika jazushysy G.Markes.     

E.Heminguey әdebiyetke kelgen tús aghylshyn-amerikan әdebiyetinde týbirli betbúrys jýrip jatqan kez edi. Modernistik әdebiyet nyq basyp ortagha shyghyp, talgham túrghysynan dәstýrli әdebiyetti uaqyty ótken dýnie retinde keyinge ysyrghan kezeng bolatyn. Prozagha E.Heminguey ótkenning sony emes, birden jananyng basy bolyp keldi. Onyng talantqa tәn týisigi zamannyng auqymyn, ónerge tәn estetikanyng qalyptasu ýstindegi jana týisigin dәp basyp tanydy. Ol Parijde E.Paud bastaghan aqyndarmen tanysty, olardyng әdebiyet turaly oilaryn ózinshe sarapqa saldy, P.Sezan bastaghan suretshilerding kartinalaryn ainalsoqtap, ózine tәn jazu mәnerin izdedi. E.Heminguey әngime janrynda ghana tyng soqpaq salyp qoyghan joq. Ózine tәn jazu siylin romandaryna da sәtimen sinire aldy. «Kýn de kóteriledi» shygharmasynda ol birinshi dýniyejýzilik soghysty bastan ótkergen úrpaqtyng daghdarysty ruhany dýniyesin sheber surettedi. Búl shygharmany ótken ghasyrda aghylshyn tilinde jaryq kórgen tandauly on tuyndynyng biri retinde ataugha әbden bolady.  Roman turaly  AQSh-tyng belgili jazushysy U.Sinkeyr (1930 jyly Nobeli syilyghynyng iyegeri atanghan) «búl men oqyghan eng tandauly roman, men avtordy rizashylyqpen qúttyqtaghym keledi. Ózge eshbir jazushy onyng jasynda (E.Hemingueydi aitady) búlaysha aghylshyn-amerikan әdebiyetining kósh basynda túrghan emes» dep jazsa, E.Uelison «búl roman E.Hemingueyding óz dәuirining eng ýzdik jazushysy ekenin kórsetip berdi» dep jazghan. E.Hemingoiy múnymen ghana shektelip qoyghan joq. Kelesi «Qosh bol, qaruym» romanynda shygharmashylyqtyng jana biyigine kóterildi. Búl shygharma turaly «Niu-York Tayms» gazeti «Angliyalyq medbiyke men amerikalyq jedel jәrdem kóligin jýrgizetin jauyngerding arasyndaghy mahabbatty bayandaytyn búl kitap oiyna eriksizden Romeo men Djuliettany salady» dep jazdy. Roman birden modernistik prozanyng ókildik shygharmasy dep baghalandy. Ol turaly synshylardyng barlyghy derlik birbetkey  maqtau sózderdi ghana jazdy. Synshylar romannyng ayaqtalar túsyna erekshe nazar audarghan. Búl joldardy jazushy 37 ret ózgertip jazghanyn keyin maqtanyshpen auyzgha alghan. Aytsa-aytqanday, alghashqy mәtinge qaraghanda ózgertilgen songhy mәtinnen E.Hemingueyding kәnigi qoltanbasy menmúndalap túrady. 

Osylaysha E.Hemingoiy 30 jasynda әdebiyetting qaq tórinen bir-aq shyghyp, «tiri klassiyk» atandy. Búl ólsheusiz danqqa onyng ózinikin ghana jón sanaytyn birbetkey minezi qosylghany dausyz. Ol turaly ghúmyrnamalyq enbekter jazghan avtorlardyng deni E.Hemingueyding sol alghashqy shygharmalary jaryq kórgen kýnnen tartyp ózine qarsy syn aitqan adamdardy qatty jek kórgenin, әdebiyette talanty ózinen ýstemdeu kórinetin túlghalardyng sary izine shóp salyp, ghaybat sóz aitqanyn, tipti ózine bir kezde qoldau kórsetip, ústazdyq etken adamdargha da uaqyt óte kele dúspan bolyp shyqqany turaly jazady. Degenmen, E.Hemingueyding «dúshpandary» sanalghan búl adamdardyng tizimdigine U.Folknerding kirmeytini anyq. Sebebi, ómirde ekeui baylanysqandy bylay qoyghanda, tipti, jýzdesken jandar emes. E.Hemingueyding ataghy tóske órlegen sol 20-jyldardyng ekinshi jartysynda U.Folkner әdebiyette óz kenistigin әli taba almay jýrgen kóp talapkerlerding biri ghana bolatyn. Olardy  baylanystyratyn bir túlgha bar desek, ol — AQSh jazushysy Sh.Anderson. AQSh-tyng ontýstiginen shyqqan búl jazushy óz kezinde E.Heminguey men U.Folknerding ekeuine de yqpal etken. Sh.Anderson 1921 jyly shygharmashylyqqa endi kelgen E.Hemingueyge «baysaldy әdebiyet pen júrttyng ermegi ýshin jazylatyn әdebiyetting eki basqa dýnie ekenin biluing kerek», «jana shyghyp jatqan basylymdaghy dýniyelerge kóbirek nazar audarugha tiyissin, sebebi, olarda dәuirding bet-beynesi bar...» dep kenes bergen. Onymen qoymay, Sh.Anderson Europagha sapargha shyqqaly túrghan E.Hemingueydi Parijde túraqtap qalu turaly nasihattaydy. «Italiyagha qaraghanda Parijde pәterding jalaqysy arzan. Onymen qoymay Parijde kez-kelgen qonaq ýide, kafede jazushylyqpen shúghyldana beruine bolady. Sen, E.Heminguey, jazushylyqpen ainalysamyn desen, Parijge bar, J.Joysty estip pe edin? Ol ózining «bizding dәuirimizding eng úly shygharmasyn» sol arada jazdy. Aytalyq, aqyn E.Paund, ol jana poeziyanyng tuyn ústaushy, ol da sol arada ómir sýrip jatyr. Jәne Pikasso bar, sen onymen sózsiz jýzdesip sóilesuge tiyissin. Onyng bir ózi osy zamanghy suretting bar әlemin kórsetedi...», — deydi. Osy aqyl E.Hemingueyding býkil ómirin ózgeritti deuge bolady. Sol Sh.Anderson ózin arqa tútyp kelgen U.Folknerge: «shygharmashylyqta taban tireytin tiyanaqtyng manyzy zor. Sen ózing auyldyng jigitisin, sening bilering de, kórgening de Missury shtatyna kiretin ayaday shaghyn aumaq. Biraq, sol da jetedi, ol da AQSh. Sony baryndy salyp jaz...», — dep kenes bergen. Keyin U.Folkner 15 roman, jýzge tarta әngimeden qúram tapqan AQSh-tyng ontýstigining birjarym ghasyrlyq tarihy men taghdyryn tútas qamtyghan, «Yoknapotafa shejiresi» atanghan óz әlemin jasaghany belgili. Jazushy jas kezinde ózining de Europagha attanyp, sol kezdegi jastar siyaqty Parijde túraqtap qalu oiynyng bolghanyn, ony búl jospardan bas tartqyzyp, «poshta markasynyng ýlkendigindey jerden óz әlemindi túrghyz» dep dúrys jolgha salghan Sh.Anderson ekenin aitady.   

E.Heminguey men U.Folkner ólenderi arqyly alghash ret 1922 jyly Jana Orleanda shyghatyn bir jurnalda úshyrasqan. Arada birneshe jyl ótkende әlgi basylymnyng redkatory jurnalda jaryq kórgen U.Folknerding ólenderinen «shaghyn toptama» qúrastyrmaqshy bolyp, danqy jer jaryp túrghan E.Hemingueyge hat jazady: «osy kitaptyng tysyna sizding tórt tarmaqtan ghana túratyn óleninizdi jarnama retinde bersek, jaqsy bolar edi» deydi. E.Heminguey búghan birden rúqsat etken. Kitap shyqqan song әlgi redaktorgha ol taghy bir paraq hat jazady. Hatynda «mening búl ólenim tartymsyz, biraq, U.Folknerding qoqsyghyn jarnamalaugha jarap túr» degen. Mine, osy sózdi E.Hemingueyding auzynan shyqqan U.Folkner turaly eng alghashqy bagha deuge bolady.  

 U.Folknerding naghyz shygharmashylyq daryny әigili «Ayghay men kek» romanynyng jaryq kóruimen 1929 jyly resmy ashylghany belgili. Sodan keyingi 13 jylda ol ózining XX ghasyrdaghy Batys әdebiyetinen oiyp oryn alghan sýbeli tuyndylaryn irkes-tirkes ómirge әkeldi. Ásirese, «Ayghay men kekten» keyin ile-shala «Mýrdeni qorghaushylar» (1930 j.), «Qasiyetti orda» (1931j), «Shildedegi sәuleler» (1932j.) romandary men «Senbilik poshta» gazeti syndy taralymy mol, bedeldi basylymdarda ondaghan әngimelerining jaryq kórip, sonynan jinaq bolyp shyghuy U.Folknerdi ainalasy birneshe jyldyng ishinde júrtqa tanymal etti. Sonymen bir uaqytta múhittyng arghy shetinde fransuzdar jazushynyng «Ayghay men kek» romanyn, «Emilidi eske týsiretin bir shoq raushan gýl» bastaghan әngimelerin óz tilderine audaryp, jaryqqa shyghardy. Búl U.Folkner shygharmalarynyng Europa elderine tanyluynyng bastaluy edi. Soghan qaramastan jazushy óz elinde E.Hemingueyding dәrejesindey ataq pen bedelge ie bola alghan joq. AQSh-tyng әdebiyet ortasy ony «ontýstikting jazushysy», «týsiniksiz ondaghan kitap jazghan týsiniksiz bireu» dep qabyldady. Búl jaghday 1946 jyly AQSh-tyng әdebiyet synshysy M.Kauly (búl adam E.Heminguey turaly «Kәri arystan E.Heminguey» degen taqyryppen tamasha enbek jazghan) jazushy shygharmalaryn tolyq qamtyghan «Yoknapotafa shejiresi» atty zertteu jazyp, U.Folknerge fransuzdardyn, onda da J.Pol Sartr, A.Kamu bastaghan jazushylardyng qalay tabyna-tanqalatyny turaly auzynyng suy qúryp jazghangha deyin ózgergen joq. Degenmen, «túlpardy túlpar dýbirinen tanidy» degen sóz bar. U.Folknerding ayaq alysyn AQSh-tyng әdeby ortasy zerdeley almaghanymen, alysta, sonau Europada jýrse de, ony esinen bir sәt shygharmaytyn jandar bar bolatyn. Solardyng biri —  E.Heminguey edi.

1932 jyly E.Hemingueyding «Týsten keyingi ólim» atty jana kitaby jaryq kóredi. Búqamen sayysty arqau etken osy romanda mynaday qystyrma bar edi:

«Hanym: Myrza, mening bylay dep týsinuime bola ma? Siz endi búqamen sayysudy dogharasyz,  maydangha sayysker retinde shyqpaysyz, solay ma?

Jauap: Áje, ózgermeytin eshtene joq, alayda, mening jasym úlghang ýstinde, endi uaqytymnyng kóbin jazushylyqqa arnaghym keledi. Jansyzdarymnyng jetkizgen deregine qaraghanda, U.Folkner myrzanyng ayanbay etken enbegining arqasynda baspagerler  týkke túrghysyz dýniyelerdi de jaryqqa shyghara beretin bolypty. Olar, tipti, sening bir sózindi qysqartpay-aq basyp shygha dayar eken. Men jas kezimdegi seruen kýnderimdi, dolyhanalardy shiyrlaghan shaqtarymdy jazghym keledi. Men olardy býginge deyin artqa ysyryp, qartayghan shaghymda, ol kýnder alystaghan kezde jazarmyn dep jýrgenmin.  Sonda ghana men olardy tamasha jazugha bolatynyna senimdi boldym. Endi jazatyn shygharmyn.

Hanym: U.Folkner degen búl myrza siz aitqanday jaqsy jaza ma?

 Jauap: Ol әlgindey dýniyelerdi keremet jazady, hanym. U.Folkner myrzanyng jazghandary maqtaugha túrady. Osynau jyldarda men oqyghan jazushylardyng ishindegi eng myqty jazatyny sol.

Hanym: Men ol myrzanyng kitaptaryn satyp alyp oqiyn.    

Jauap: Ájey, siz  U.Folknerding kitaptaryn satyp alsanyz, ókinbeysiz. Ol ózi kópirtip kóp jazady. Bir kitabyn qolyna alyp audaryp qarap bolghansha, sórede ekinshi kitaby dayyn túrady...».

Búl jerde E.Heminguey eki mәselening basyn shala ketken. Birinshisi — dolyhanagha qatysty sóz.  U.Folknerding «Qasiyetti orda» romanynda qattgez erkekting zorlyghymen birtindep tәnin saudalaytyn әiel dengeyine qúldyraghan qyzdyng taghdyry bayandalady. Búl roman atalghan shandy taqyrypta jazylghandyqtan jaryq kórisimen birden júrt anysyn qozghaghan edi. U.Folknerding ózge shygharmalary sugha týsken tastay jaryq kórisimen, auyzgha alynbay joq bolyp ketip jatqanda, birneshe mәrte qayta basylym kórip, qalamaqyny da mol tapqan shygharma edi. Ekinshisi —  U.Folknerdin  qalamynyng jýrdektigi turaly aitylady. Sebebi, U.Folkner bes jylda  5 roman, eluge tarta әngime jariyalaghan bolatyn. E.Heminguey dolyhanany aitu arqyly U.Folknerding jazghan dýniyeleri kileng «nәpsini qozdyratyn las dýniyeler», «aqsha ýshin jazghan shygharmalar» degendi menzegen. Odan qalsa kópirte kóp jazghandyqtan U.Folknerde oqugha túrmaytyn dýniyeler jeterlik degenning basyn qyltityp qoyghan.

Roman jaryq kórgenen keyin synshylar avtordyng U.Folkner turaly qystyrmasyna syn aitady. Búghan E.Heminguey ashyq hat arqyly bylay dep jauap qayyrghan: «men U.Folknerdi syilaymyn, onyng qashanda jolynyng bola beruin tileytin adammyn. Biraq, búl mening ol turaly endi qaytyp qaljyndamaymyn degen sózim emes. Qaljyndaugha tura kelse, men bәribir qaljynday beremin (aytalyq, mening sheshem jyl qústaryna erip úshyp ketemin dese, men bәribir ony atyp bolsa da alyp qalamyn ghoy»), — deydi.

Sodan keyingi bir mýsheldey uaqytta E.Heminguey týrli ortada U.Folknerge qatysty maqtau sózderdi ghana aitqan. 1935 jyly U.Folknerding «Qarauyl tóbe» atty jana romany jaryq kóredi. Sol jyly E.Heminguey  bir súhbatynda synshylar jaqsy atamaghan osy kitapty auyzgha alyp, ózining «qúnygha oqyp jatqanyn» aitady. 1936 jyly taghy bir ortada «bizding aramyzda U.Folknerge degen týsinik pen baghalau әli jetpey jatyr. Ol óz baghasyn aluy tiyis» deydi. Búl U.Folknerding jatpay-túrmay roman jazyp, sonda da otbasyn asyraugha qalamaqysyn jetkize almay, aqyry Gollivudqa baryp kinosenariy jazyp jatqan kýnderi edi. Gollivudta jýrgende U.Folknerge  E.Hemingueyding «Bar men joq» shygharmasynyng jelisi boyynsha týsiriletin filimning ssenariyin jazu mindeti jýkteledi. Búl ýshin kinogerler E.Heminguey qomaqty aqsha tólegen bolsa, U.Folknerding aptasyna ýsh jýz dollardy ghana mise tútuyna tura keletin edi. 1944 jyly atalghan filim jaryqqa shyghyp, dabyraly nasihattalady. U.Folknerding esimi júrt arasynda eleusiz ghana atalyp ótedi. Búl jyldarda eki jazushy «sen tiymesen, men tiymen, kóz aldymda seltiyme» degen  kónil kýide bolghan synayly. Anda-sanda E.Heminguey danqty jazushygha tәn minezben «әli de elenbey jýrgen bireu bar» dep birer auyz jyly sóz aityp qoyatyn bolsa, U.Folkner «uaqyty keler» dep bir barmaghyn ishine býgip jýre bergen  týri bar.   

Ótken ghasyrdyng 40-jyldarynda synshy M.Kauly U.Folknerding býkil shygharmasyn qatargha túrghyzyp, әigili «Yoknapotafa shejiresi» atty maqalasyn jazudy qolgha alghan kýnderinde jazushymen jii hat alysa bastaydy. 1945 jyly 17-qyrkýiekte U.Folknerge jazghan kezekti bir hatynda ol bylay degen:

«Men saghan J. Pol Sartrdan estigen әngimedi aittym ba, joq? Parijde E.Heminguey araqqa sylqiya toyyp alyp, «menen U.Folkner әldeqayda myqty» dep jar salypty. Tayauda E.Hemingueyden hat keldi. Úzaq-sonar hatynda ol jazushylyqtyng es tandyrarlyq jalghyzdyqqa batyrghanyn, eshkimen tildesip-syrlasa almay jýrgeni turaly jazypty. Kónil-ýiining qúlazynqy, pәs ekeni kórinip túr. Ol sen turaly da aitypty: «U.Folknerding talanty kimnen bolsa da artyq, biraq, ol senimsizdeu kórinedi, sebebi, sharshap ornynan túra almay jatsa da jaza beredi, onysymen qoymay, qajetsiz dýniyelerdi sylyp tastau degendi bilmeydi. Eger, maghan salsa ghoy...» dep jazypty. E.Heminguey óz isin biletin adam, soghan oray layyqty aqysyn daulay da alady. Biraq, dәl qazir ol toryghyp jýrgen siyaqty. Eger sen onymen búryn hat alyspaghan bolsan, qazir hat jazyp, habarlasuyna bolady. Búl ekeuine de jaghymdy janalyq bolar edi»,  — degen.

Búl hatqa qaytarghan jauabynda U.Folkner ózining «E.Hemingueyge hat jazugha bekigeni» turaly aitqan. Alayda «U.Folkner —  M.Kauly múraghatynda» bolsyn, әlde óz dýniyesine óte shiraq qaraytyn E.Hemingueyding múraghatynda bolsyn, búnday hattyng núsqasy saqtalmaghan. Soghan qarap sarapshylar U.Folkner sonynan ózining alghashqy oiynan ainyp qalghan boluy mýmkin dep topshylaydy. Negizinde U.Folkner jogharydaghy hattyng jabyq túsy bar ekenin angharghany anyq. Ásilinde hatynda M.Kauly E.Hemingueyding sózderin júmsartyp jetkizgen. Hatta  әsilinde ol bylay dep jazghan:

«Men U.Folknerding búlaysha ynyrshaghy moynyna ketip jýrgenin bilmeppin. Sening ol turaly kólemdi maqala jazugha kiriskening meni quantty. Onyng kimnen bolsa da talantty ekeni anyq, biraq, oghan myna dәuirde birdene jetispeydi. Eger bir el jartylay qúldyqta, jartylay bostandyqta ómir sýre almaytyny shyndyq bolsa, onda jezókshe siyaqty jaldanyp jýrip qúndy dýnie jazamyn dep tyrashtanudan da eshtene shyqpaydy. Dese de, ol sol tirligin jalghastyryp keledi.  Men olay istemes edim... mýmkin, oghan hat jazatyn shygharmyn», — delingen. 

Búl sózderdi jalpy sol dәuirdegi AQSh әdebiyet ortasynyng U.Folknerge ústanghan kózqarasynyng jinaqy kórinisi deuge bolady. Onda jazushynyng shygharmashylyghy Amerikanyng 1861j. — 1864j. jyldardaghy ishki soghysynda jenilis tapqan ontýstikterdin  qayghy-múnyn tókken, bir ónirding ghana kýiin shertken shygharmalar dep qaraydy. Múnday qarabayyr, men-mensigen týsinikpen U.Folknerding kelispeytini anyq (aytalyq, 1946 jyly U.Folkner otbasynda shved elining eki tilshisin qabyldaydy. Olar jazushydan súhbat alyp otyryp, óz elderinde jazushygha Nobeli syilyghyn beru turaly әngimening qozghala bastaghanyn tilge tiyek etken). M.Kauliyding әigili maqalasy jaryq kórip, kóp ótpey, 1946 jyly AQSh-tyng bedeldi bir baspasy U.Folknerding «Ayghay men kek» pen «Mýrdeni qorghaushylar» romandaryn birlestirip toptama etip shygharmaqshy bolady. Redaktorlar bir auyzdan kitapqa «Alghysózdi» E.Hemingueyding jazghany dúrys dep kelisedi. Sonda búl sheshimge U.Folkner birden qarsy shyqqan. «Men alghysózdi E.Hemingueyge jazdyrugha qarsymyn. Búl dúrys talgham emes. Búl bәigege shapqaly túrghan atty onyng qasynda túrghan atpen jarnamalaghan siyaqty tirlik bolghaly túr. Alghysózdi basqanyng jazghany dúrys», —  depti U.Folkner.

1947 jyly sәuir aiynda U.Folkner Missury shtattyq uniyversiytetining studentterimen kezdesu ótkizedi. Osy basqosuda studentterding biri jazushydan «siz osy dәuirding eng myqty bes jazushysy retinde kimderdi atar ediniz?» degen súraq qoyady.  Búghan  U.Folkner: «1. T.Uolf.  2. D.Passos. 3. E.Heminguey, 4. Kets. 5. Steynbek» dep jauap beredi. Búl sózdi estigen studenitterding qatarynda otyrghan bir múghalym «studentter, bayqaysyzdar ma, U.Folkner myrza erekshe sypayylyq tanytyp otyr, ol kisi ózin mýlde atamaudy jón sanaghan siyaqty», — deydi. Sodan U.Folknerding әlgi tizimdi qayta janartuyna tura keledi. Búl joly ol ózin de qosyp, tizimdi bylay jasaydy: «1. T. Uolf — tauday talanttyng iyesi, onyng jazghan dýniyelerinen kóp ómir sýrmeytinin birden bilip túrasyn.  2. U.Folkner,  3. D.Passos, 4. E.Heminguey — onda jýrek joq, bir ayaghyn sýiretip bolsa da ornynan túrghan emes, jazghan kitabynda oqyrman sózdik aqtaryp әure bolatynday bir sóz joq.  5. Steynbek — búryn men ol turaly ýlken ýmitte bolghanmyn, biraq, qazir birdene dey almaymyn», — deydi. Búl sóz kóp ótpey baspasózde jariyalanyp, E.Hemingueyding qúlaghyna jetedi. Ózin «qoyanjýrek» degenge qatty ashulanghan jazushy ekinshi dýniyejýzilik soghysta ózimen birge maydan kórgen Ramhan generalgha hat jazyp, ózining soghysta qalay erlik kórsetkenin jalpaq júrtqa aityp berudi ótinedi. General U.Folknerge hat jazyp, E.Hemingueyding ólimnen de  qoryqpaghanyn, Parijge birinshi kirgen armiyanyng qatarynda erekshe erlik kórsetkenin bayandap, «E.Hemingueydi qoyanjýrek degeniniz artyq ketken sóz», — deydi.  Búl hatqa U.Folkner ózining «ókingenin» bildirip bylay dep jauap qayyrghan:

«Hat jazghanynyzgha rahmet.

Siz dúrys qortyndy shyghara almay otyrghan siyaqtysyz, sebebi, qolynyzdaghy qatysty materialdar tolyq emes. Álgi núsqada E.Hemingueyding jeke basyna qatysty artyq-auys sóz joq: men onyng shygharmashylyghyna baylanysty ghana óz oiymdy aitqanmyn. E.Hemingueyding eki retki dýniyejýzilik soghysta jәne Ispan ishki soghysynda jasaghan erligin bilemin jәne ony joghary baghalaymyn.

Sәuir aiynda men Missury shtattyq uniyversiytetinde (men osy oqu ornynan týlep úshqanmyn) filologiya fakulitetining 6 synyptan qúralghan studentterimen birneshe mәrte kezdesu ótkizip, әdebiyet, jazushylyqqa qatysty súraqtaryna jauap berdim. Sol kezdesude studentterding biri maghan «AQSh-tyng býgingi 5 úly jazushysyn atanyzshy» dep túryp aldy.  Men óz oiymdy aittym. Ásilinde auyz ashpaugha bekigen edim, sebebi, múnday súraqqa eshkim de dәl jauap bere almaydy. Alayda, studentter qolqalap túryp alghan son, aqyry «men aitayyn, dúrys-qatesin ózderi tekserip alsyn» degen oigha keldim de, zamandastarym turaly óz oiymdy aittym. Men E.Hemingueydy, T. Uolf, D.Passosty atadym. Studentterge: «osy atalghandardyng qatarynda men de barmyn, bizding bәrimiz tas-talqan bolyp jenildik (Ch.Dikkenstin, F.Dostoevskiydin, O.Balizaktyng biyigine shygha almadyq). Osylardyng ishinde T. Uolf eng tamasha jenildi. Sebebi, onda tendessiz batyldyq bar. Ol qarabayyr, talghamsyz, qoyyrtpaq dýniyening iyesi atanu qaupin sezip túryp júmys istedi jәne degenine jetti. Ol bir attap shyngha shyqqysy keldi, shygha almasa, qúrdymgha qúlaugha da qúlyqty boldy. Odan keyingi oryn  D.Passosqa búiyrady. Ol ózine tәn stiliding qúrbany bolyp ketti. Odan songhy oryn  E.Hemingueyde. Sebebi, onda batyldyq joq, bir ayaghymen ornynan túru da qolynan kelmeydi, tyng ólkege týren salyp, qalamyn jana dýniyelerge qayraugha dәti barmaydy, qorqady», — dedim.

Qazir men búl sózderdi barynsha úghynyqty etip aityp otyrmyn. Studenttermen kezdesu kezinde búlay bolghan joq, aitar sózimdi aldyn ala dayyndap ta alghanym joq, júrttyng súraghyna erkin jauap berdim, ashyq әngime boldy. Aytylghan sózderding sonynda jaryq kóretinin de bilmedim. Al sizding qolynyzdaghy materialdar sondaghy sózden ýzip-júlyp alghan dýniyeler.

Búghan endi ókinudemin. Sizge jazghan osy hattyng bir núsqasyn men E.Hemingueyge de joldamaq oiym bar. Basqasha týsindirudi qajet etetin jaghday oryn alsa, men qolymnan kelgenshe qatelikti týzeuge barmyn», — degen U.Folkner.

Osy hatty jazghan kýni ol E.Hemingueyge de bir paraq hat arnap, onda bylay degen:

«Qúrmetti E.Heminguey!

Osynau qúryp ketkir aqymaqshylyq ýshin keshiruindi súraymyn. Bәri sol 250 dollardy alu ýshin, jay aita salghan sóz bolatyn, eger onyng jaryq kóretinin bilsem, ózim-aq týzetu jasar edim ghoy. Úzaq jyldardan beri «adamgha pәle qyzyl tilden» degendi kókeyime týiip jýrushi edim, endi qaramaysyng ba, sonyng zardabyn ózim tartyp otyrmyn. Mýmkin, búl maghan jasalghan songhy eskertu shyghar.

Men búl isting saghan tittey de qolaysyzdyq әkelmeuin qalaymyn. Sondyqtan mening qaytalay keshirim súrauymdy qabyl alghaysyn».

Búl hat tiygen song E.Hemingueyding ashuy basylyp, sabasyna týsip qalghan. Sol sәtte aghynan jarylyp qayyryp bylay dep hat jazady:

«Qúrmetti Bel (U.Folkner)!

Senen hat alyp, habarlasqanyndy bilip qatty quanyp otyrmyn. Hatyng býgin týnde qolyma tiydi, barlyq ókpe-nazdy úmytayyqshy, qúryp ketsin bәri. Endi bizde renish degen atymen joq. Mening de, Ramhan generaldyng da kónilsizdengeni shyndyq, alayda, qazir bәri óz ornyna kelgen siyaqty.

Men sening T. Uolf pen D.Passos turaly sózindi týsindim, alayda, bәribir oghan qosylmaymyn.  Men T.Uolfpen aramda úqsastyq bar dep oilamaymyn, tek tughan auylymyz ghana jaqyn degening bolmasa. Men D.Passosty jaqsy kóremin jәne qasterleymin, biraq, ol men ýshin ekinshi dengeydegi jazushy...

Shygharmalaryndy oqyp otyryp, men biraz adamdy esime aldym, sen solardyng bәrinen myqtysyn, búl sózdi iship alyp aityp otyr deme. Sen tiri jýrgenderding shygharmasyn oqymasang da bolady, sen anau ólgen túlghalarmen bәsekege týskening dúrys. Sening biyiging solarmen ghana ólshenedi... ...Hatty úzaq-sonar jazghanym ýshin keshir. Seni qatty qúrmetteytinimdi bilgeysin.  Hat jazyp, habarlasyp túrayyq».

Hattyng úzyn-yrghasynan E.Hemingueyding atalghan isting dúrys sheshilgenine riza ekenin angharamyz. Sonymen qatar «men túrghanda basqalar ekinshi qatarda túruy tiyis» deytin órkókirektigin de bayqaugha bolady. Al U.Folknerdi kókke kótere maqtauynyng jalghan sóz ekeni kóp ótpey-aq belgili boldy.

Búl hatqa U.Folkner qayyryp eshtene demegen. 1950 jyly E.Hemingueyding «Ózennen ótip toghaygha enu» romany jaryq kórgenge deyin olardyng dostyq jaghdayda bolghany anyq. Oqyrman on jyl kýtken jogharydaghy romandy synshylar bir auyzdan «jazushynyng ózin-ózi qaytalaghan, tartymsyz shygharmasy», «E.Hemingueyding talanty sualghany belgili boldy»  dep synaydy. Sol tústa jazushygha qoldau bildirgen sanauly túlghalardyng qatarynda U.Folkner de boldy: «Áyelsiz erkektegi» tamasha taraulardy,  «Kýn de kóteriledi» siyaqty roman jazghan jazushyny qorghap sóileuding ózi artyq nәrse. Alayda, biz jazushy jaghynda ekenimizdi ashyq aitugha tiyistimiz», —  dep maqala jazady U.Folkner.

U.Folkner jogharydaghy sózderdi jazghan kezde әli Nobeli syilyghynyng iyegeri emes edi. Maqala «Túrmys» jurnalynda jaryq kórgen tústa, ol keshigip berilgen 1949 jylghy syilyqtyng iyegeri bolyp tanylady. Osynau birining artynan biri kelgen oqighalar eki jazushynyng taghdyryn taghy bir ret kópirde týiistirgen. E.Heminguey ýshin 1950 jyldyng kýzi sýrkeyli bolghan anyq.  «Ózennen ótip toghaygha enu» romany synshylardan tayaq jep jatqanda, U.Folkner Nobeli syilyghynyng iyegeri atanady, onymen qoymay, «E.Hemingueyding talantyna seninizder, ol әli de jaza alady» dep maqala jazyp, oghan qoldau bildirgen synay tanytady. Ómir boyy aldyn kesip kórmegen, ózinen maqtau ghana tilep kelgen adam osylaysha qayyrylyp kelip oghan qorghan bolady, ony maqtaydy, maqtap qana qoymaydy, «E.Heminguey әli jaza alady!» —  deydi.  Búl 30 jasynda klassik atanyp, 40 jasynda «Qonyrau kimge qaghyladyday» roman jazghan, eki retki dýnie jýzilik soghysta atoylap shep jarghan, әdebiyet maydanynda eshkimdi alymsynyp kórgen E.Heminguey ýshin aityp tauysqysyz qasiretpen teng edi. Dese de, E.Hemingueyding «jaza alatyny» shyndyq bolatyn. Ol 1951 jyldyng sonynda eki apta uaqyt júmsap, ózining aituly povesi — «Shal men tenizdi» tәmәmdaydy. Búl shygharmany býkil AQSh әdebiyeti ornynan tik túryp nasihattaghan. Shygharma jaryq kórmey túryp-aq belgili synshylar men jazushylargha (úzyn sany ondaghan adam)  povesting mәtini jiberilip (onda da әr adamgha «maqala jazu turaly tandau bir sizge ghana týsti» dep aitylghan), ol turaly jazugha úsynys jasalady. Povesti jaryq kórisimen sol jyly Pulist syilyghy beriledi. Sebebi, týsinikti —  «ontýstintin» U.Folknerining aty algha ozyp ketken jaghdayda, endi  E.Hemingueydi jatpay-túrmay qoldau ghana biraz dýniyeni ózgertui mýmkin edi. Sol kýnderde mandayynda «tandau jalghyz sizge týsti» degen әlgindey týsinigi bar «Shal men teniz» povesining bir núsqasy U.Folknerge de jetedi. Aynalasynda ne bolyp jatqanyn jazushy da anyq bilgen týri bar. Ózine maqala súrap habarlasaqan «Niu-York kitap sholuy» gazetining redaktory Reutke jazghan hatynda ol:

«Birneshe jyldyng aldynda (naqty uaqyty esimde qalmapty), E.Heminguey «jazushy degen paqyrlar dәriger nemese advokat siyaqty toptalyp ómir sýretin hayuan» degen edi. Qaljyn, kýlki ýshin aitylghan bolsa da, osy sózding shyndyq jaghy bar. Eng berisi, E.Hemingueyge jarasady. Aytalyq, júrt jabylyp shashbauyn kóteretin jazushyny kókjalgha teneuge bolatyn shyghar, biraq, men ony kókjaldan kóri itke kóbirek úqsatamyn», — deydi.  

Solay degenimen, U.Folkner «Shal men teniz» turaly bәribir óz oiyn bildirgen. Biraq, nege ekeni belgisiz maqalany «Niu-York kitap sholuy» jaryqqa shygharmay, basyp qoyady. Ol maqala 1952 jyldyng kýzinde eleusiz bir basylymda jaryq kórgen. Soghan qaramastan osy shaghyn tuyndy «Shal men teniz» turaly jazylghan eng tandauly mәtin retinde әdebiyet tarihynda qaldy.  Mәtindi tútas kýiinde oqiyq:   

«E.Hemingueyding «Shal men tenizine» bagha

«Búl onyng eng ýzdik shygharmasy. Múnyng bizding (E.Hemingueydi jәne óz zamandastarymdy aityp otyrmyn) qolynan kelip jaza alghan eng keremet, eng ýzdik dara tuyndy ekendigin uaqyt әigilemek. Búl joly ol qúdaydy tapty,jaratushyny tapty. Qazirge deyin onyng qalamy tughyzghan er-әiel keyipkerlerding barshasy ózi qalyptasqan, óz balshyghymen ózderin ózi jasaghan edi; jenisi de — óz qarsy jaqtarynyng uysynda, ózderining qanshama qaysar, myqty jandar ekeni ózderine jәne qarsy jaqtaryna sypattau ýshin ómir sýretin adamdar edi. Biraq, búl joly, ol mýsirkeu deytindi tapty: mәlim jerde ómir sýrip jatqan mәlim kýshti auyzgha aldy, osylardy — әlgi shaldy jaratty. Shal sózsiz әlgi balyqty ústaydy, sonan song odan airylyp qalady, qoldy bolu, onan song joghalu balyqtyng mandayyna jazylghan, al, shaldyng qolynan balyqty tartyp әketu akulalardyng enshisine jazylghan. IYә, ol osylardyng bәrin jaratady, osylardyng bәrin sýiip, bәrin mýsirkeydi. Múnysy kelisip-aq túr. Qúdyret tek E.Heminguey men mening sýietin jәne mýsirkeytin kýshterimdi jarata bergey — ol kýsh ne bolsyn meyli — әiteuir sol Heymingueydi shaujaylap, myna shygharmasyn sirә da ózgertpeytin ete kórgey».

Búl arada U.Folknerding «Shal men tenizin» oqyp otyryp, ózining «Ang» atty tuyndysyn oiyna alghany anyq. Eki shygharma da tabighat pen adam ortasyndaghy syrly ruhany baylanystyng jýrekting terenine shabar bir kýiin shertedi. Eki shygharmada da tabighattan alystaghan adamnyng mәngilik qasireti men jalghyzdyghy sóz bolghan. Shaldyng dәu balyqty ólimge qimaghany siyaqty, U.Folknerding keyipkeri de aydyng ómir sýre beruin, tipti tasada bolsa da әiteuir onyng boluyn qalaydy, biraq, sonynda andan aiyrylyp tynady, sodan mәngilik jalghyzdyq bastalady. «Andy»  kezinde E.Heminguey U.Folkner shygharmashylyghynyng shyny dep baghalaghan edi.

Alayda,  E.Hemingueyding qúlaghyna maqala emes, jogharydaghy «kókjal emes, iyitke úqsaydy» degen sóz aldymen jetedi. E.Heminguey búl joly da U.Folknerding sózin tike maghynasynda qabyldaghan. Ol U.Folknermen aradaghy eski qotyrdy qayta janghyrtyp, «Niu-York kitap sholuy» gazetining redaktoryna jazghan hatynda bylay degen:

«Ol meni aldymen qoyanjýrek dedi, endi itke tenep otyr... Nobeli syilyghyn aludan búryn  ol maghan jaqsy attanatyn, ol syilyq alghanda men oghan arnayy telegrama jiberip qúttyqtadym, biraq ol «rahmet!» degen de joq... ondaghan jyldardan beri Europada  men onyng shashbauyn kóterip, «bizding AQSh-ta birinshi myqty jazushy U.Folkner» dep onyng bәsin joghary qongmen keldim, ózimdi aldymen ataghanym joq, onyng esimin aldymen atady... onyng shamasy beysbol dobyn nege toghyz ret qaghugha jetpeytinin bilip túrsam da, ony basqa bireuge tis jarghanym joq. Endi kelip, mening kýnim bir soghan týsip qalghanday, auzyna kelgenin aityp, meni itke teneydi. IYә, ol júrtty auzyna qaratyp sóiledi (U.Folknerding Nobeli sylyghyn alarda sóilegen sózin aitady), keremet, biraq, ol sonda aitqan dengeyine endi eshqashan da jete almaydy... Onyng shygharmalarynyng kók tiyn qúny joq, qaytalap oqugha túrmaydy. Qaytalap oqy qalsan, aldanghanyndy birden bilesin... Al men ne jazatynymdy jaqsy bilemin... men tiri túrghanda U.Folkner «Nobeli syilyghynyng iyegerimin» dep mas bolghanda ghana maqtana alady...».

1954 jyly E. Heyminguey de Nobeli syilyghynyng iyegeri atandy. Biraq, U.Folkner ony qútyqtamapty. 1955 jyly dosyna jazghan bir hatynda E. Heyminguey: «ontýstikting sóz mәnerimen sóileytin adamdargha senushi bolma, olar shetinen suayt ótirikshi keledi. Olar kólgirsimese ghana bizge úqsap taza aghylshyn tilinde sóiley alady», — dep jazghan.

1956 jyly U.Folkner AQSh atynan Japoniyagha memlekettik saparmen barady. Japondyq oqyrmandarmen jýzdesu kezinde jazushy ózining bir kezdegi «tas-talqan bolyp jenilu» turaly oiyn taghy janghyrtqan. T.Uolf, D.Passos jәne ózi turaly aita kelip: «shygharmashylyq degen aldyna tynbay jana talap qoyyp otyru, sony jenu ýshin baryndy salu, sonyng jolynda tas-talqan bolyp jenilu. Men «tas-talqan bolyp jenilgenderdi» qatargha túrghyzghanda jeniluden qoryqpaytyn, jana óris ashudan jasqanbaytyn jýrektilikti basty oryngha qoydym. Bizding shygharmashylyghymyzda osy qasiyet bar...  E.Heymingueydi sonynda ataghan sebebim, onyng shygharmashylyqta tәleyi zor, qashanda oiyna alghan isin tyndyryp shyghady, bir sózben aitqanda, ol tas-talqan bolyp jeniludi bilmeydi, ózining ýirenshikti ýishigine tyghylyp alyp, ýirenshikti tәsilimen jaza beredi, basyn qaterge tiguden qorqady», — degen.  

1961 jyly 2 shilde kýni E.Heymingueyding óz ýiinde opat bolghany turaly qaraly habar taralady. Búl habardy estigen U.Folkner birden: «búl tegin ólim emes, ol ózin óltirdi», — degen.  Ekinshi kýni tilshilerge: «E.Heminguey kóp nәrsege qarsy shabumen keldi. Onyng batyrlyghy men erkekke tәn minezi, belgili túrghydan alghanda ózin-ózi jarnamalaghan jasandylyq», — dep pikir bildirgen. Sonynan bir dosyna «men tóte tartatyndardy únatpaymyn», —  degen. Aytsa-aytqanday, E.Heyminguey ózine qol salghan bolatyn. Alayda, E.Hemingueyding songhy talghamyn basqasha qabyldaugha da bolady. Ol jazushynyng shygharmalarynda ómir boyy tu etip biyik ústaghan: «adam jenilu ýshin jaralmaghan, meni óltire aluy mýmkin, biraq jene almaydy!» («Shal men teniz») degen senimimen sabaqtasady. Densaulyghynyng kýrt tómendeui (teri ragy, eki retki úshaq apatynan alghan, soghysta basyna alghan jaraqat jazushyny tityqtata bastaghan) E.Hemingueydi aqyrynda jaraly arystanday ólimge qarsy shabugha týrtki bolghan. Búny erlik demegening ózinde, qorqaqtyq deuge bolmas.  Belgili túrghydan jazushy ózining ómirlik ústanymyn ólimimen de qorghap ketti deuge әbden bolady.

Arada bir jyl tórt kýn ótkende U.Folknerding ózi de jýrek talmasynan knet ómirden ozady. Ekinshi ret jýrek sanshyuy ústardyng aldynda dosyna syryn aqtaryp: «mening ólgim kelmeydi», — depti jazushy. Dәrigerler jýrek nauqasynyng asa bir qater tóndirip túrmaghanyn eskertkenimen, jazushynyng ózi uaqytynyng sanauly qalghanyn angharghan týri bar...   

E.Heminguey men U.Folkner әdebiyette estetikalyq talghamnan dýniyege kózqarasqa deyin bir-birine mýlde úqsamaytyn eki tiptegi jazushynyng sanatyna jatady. Soghan qaramastan olardyng shygharmalarynda ortaqtyq bar. Aytalyq, U.Folkner Nobeli syilyghyn alarda sóilegen sózinde adamnyng qiyndyqqa tóze biletin qaysar ruhyn sóz etedi. «Ayghay men kek», «Mýrdeni qorghaushylar» romandarynyng ózeginde de osy ruh jatyr. Al qiyndyqqa moyynúsynbaytyn, ólimge de qasqayyp qarsy shaba alatyn ruhty E.Heymingoiyding barlyq shygharmasynyng jinaqtalghan beynesi desek, esh artyq aitqandyq bolmaydy. Búl túrghydan eki jazushy ýndes. Odan qalsa eki jazushy da jana talghamnyng tuyndysy, aghylshyn tilindegi modernistik prozanyng kókjiyegin keneytken jazushylar. Ekeuining parqy, bastysy, shygharmashylyq estetikadaghy uaqytqa bolghan týisikting parqynda jatsa kerek. E.Heminguey shygharmalary qashanda «osy shaq» boyynsha ómir sýredi. Ángimeleri men romandarynyng týp bolmysy da osy qazyqqa baylanghan. U.Folknerding dýniyetanymy búghan úqsamaydy. Ol ótkenmen ómir sýredi. J.Pol Sartrdyng (fransuz filosofy, dramaturg-jazushysy, 1964 jylghy Nobeli syilyghynyng iyegeri) «U.Folkner shygharmalary kóz aldyna jýrip bara jatqan arbanyng artynda sonyna qarap otyrghan jandy elestetedi. Onyng shygharmalarynda býgin men keleshek degen atymen joq, tek qana «ótken uaqyt» bar», — degeni bar. Eki jazushynyng boyyndaghy osy mәndik paryq olardyng shygharmashylyq bolmysyn belgilegen. Jana estetikalyq týisikpen jazylghanyna qaramastan E.Hemingueyding tuyndylary oqugha onay, qabyldaugha jenil, tarihiy-mәdeniyettik kórinisi anyq bolyp keledi. Múnymen salystyrghanda U.Folkner shygharmalarynyng tamyry terende jatyr. Jazushynyng romandary «Tәurattan» tartyp U.Shekspirge deyingi Batys әdebiyetining órkenimen miyanyng tamyrynday úshtasyp ketken. Búl jaghynan U.Folknerding aldyn oraytyn mәtin iyesi ótkende de, býgin de kemde-kem.

Ángime janrynda eki jazushynyng óz aldyna qoltanbasy bar. E.Heminguey shygharmalary «múztaudyn» bolmysyna jaqyndasa, U.Folknerding tuyndylary «sana aghymy», «kóp qyrmen» jazudyng tamasha ýlgilerine jatady. Atap aitar bolsaq, «Ózge bir elde», «Jauyndaghy mysyq», «Alipi tauyndaghy malshy әni», «Taza әri tynysh jer», «Kópirdegi qart», t.b. shygharmalardy E.Hemingueyding múhitta túrghyzghan múztauy deuge әbden bolady. U.Folknerding «Emilidi eske týsiretin bir shoq raushan gýl», «Erte shany shyqqan qyrkýiek» әngimeleri anau «Ayghay men kek» bastaghan romandarynyng óte súryptalghan núsqasy siyaqty. Óz basym jazushynyng «Angy» (povesti núqasy emes, әngime núsqasy) men  jogharydaghy eki әngimesin qaytalanbaytyn tamasha mәtin retinde baghalaymyn.    

20 jyldyng aldynda, Qytayda student shaghymda bir qolyma E.Hemingueyding «Djek Adamstyng әngimeleri» jinaghyn, endi bir qolyma U.Folknerding «Mýrdeni qorghaushylar» romanyn ústap, jatpay-túrmay «jazushy-aqyn bolamyn» dep jýrgen kýnderde men de eki jazushydan biraz dýnie ýirengen edim. «Áuelegen aq qauyrsyn» atty әngimede E.Hemingueyshe, «Betpe-bet» degen әngimede U.Folknershe әngime jazudy synap kórgen bolatynmyn. Aldynghy shygharmam 1995 jyly «Ile jastary» jurnalynyng (aylyq basylym) 4 sanynda, songhysy 1996 jyly «Tarbaghatay» jurnalynyng (mausymdyq basylym) 4 sanynda jaryq kórip edi.  

E.Heminguey men U.Folknerdi oqu saghan qashanda bir nәrseni eskertip túrady: jaqsy jazamyn desen, aldymen bos-bopyr sózden arylugha tiyissin.

Abai.kz